Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailm pärast Teist maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisnes võidurelvastumine külma sõja aastail?
  • Millal loodi NATO loojad riigid jne?
  • Milles seisnes tolleaegne noorte protestliikumine?
  • Millised olid USA sisepoliitilised probleemid?
  • Mis on sotsiaalne turumajandus?
Teise Maailmasõja tagajärjed
1.Teise Maailmasõja tagajärjed:
  • surma sai palju tsiviilelanikke
  • hävisid mitmed kultuuriehitised
  • inimesed surid nälga
  • suu majanduslik ja põllumajanduslik kahju.
1951.a kehtestati San Franciscos rahuleping Jaapaniga ja Austria läks NSVL , USA Suurbritannia ja Prantsusmaa koosseisu.
1955.a viidi Austriast okupatsiooniväed välja ja Austriaga sõlmiti rahuleping ning Austria sai vabaks.
Peagi hakkasid esile kerkima kaks üliriiki:
  • USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa
  • NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ja Aasias
Mõlemad riigid olid Teise Maailmasõja võitnud riigid.
2.Trumani doktriin ja Marshalli plaan:
Trumani doktriin- 1947.a tuli USA president Truman välja ideega, mis sisaldas vabade rahvaste toetamist sise- kui ka välissurve vastu. Ta lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSVL poolne ekspansioonioht.
Marshalli plaan- Üheks Trumani doktriini rakenduseks oli Marshalli plaan, millega USA andis abi Teises Maasilasõjas kannatanud Euroopa riikidele. Eesmärgiks Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule.
Külm sõda- NSVL ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega.
NATO -Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon
Avaldusvormid:
3.Milles seisnes võidurelvastumine külma sõja aastail?
USA ja NSVL vahel toimus võidurelvastumine. 1945.a võeti USAs kasutusele esimene tuumapomm . 1949.a katsetas NSVL tuumapommi. Tekkisid massihävitusrelvad ehk ABC relvad.
  • Aatompomm
  • bioloogiline relv
  • keemiline relv

1950.aastatel hakati valmistama rakette, sõjalaevu ja allveelaevu. Koguti kokku tankid, kahurid ja lennukid. 1961.a rajati Berliini müür.
4.Millal loodi NATO, loojad riigid jne?
Nato loodi 1949.aasta aprillis . Eesmärgiks vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile.
Ühenduse asutajateks olid Beneluxi riigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal, USA jne.
Lepingu võtmeosa oli artikkel number viis. See kohustas igat liikmesriiki käsitlema relvastatud rünnakut ühe liikmesriigi vastu kui rünnakut kõigi riikide vastu.
5.Heaolu ühiskonna tunnused
Ressursside ülekandmine- pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfäärile
6.Milles seisnes tolleaegne noorte protestliikumine?
Hipid olid enamasti kodanliku tabimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestliikumisest osavõtjad. Iseloomulik mässulisus ja aktiivne protest asendusid hipidel konfliktituse, vägivallatuse ja armastuse kultusega.
7.USA president, riigikorraldus, kõrgeim võim ja suurimad parteid.
USA president sel ajal oli Harry Truman, kõrgeim võim oli kongress , riigikorraldus oli parlamentaarne. Suurimad parteid olid vabariiklased ja demokraadid.
8.Millised olid USA sisepoliitilised probleemid?
1950.aastate algul makartism, mis kujutas endast McCarthy poolt algatatud kommunistide või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamist avalikest ametitest.
9.Mis on sotsiaalne turumajandus?
Sotsiaalne turumajandus- „heaolu kõigile“ ehk Saksa majandusime:
  • tööstustoodangu kiire juurdekasv
  • polnud tööpuudust
  • tõusis elatustase
  • polnud streike

Maailm pärast Teist maailmasõda #1 Maailm pärast Teist maailmasõda #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-03-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ailuujouu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

KÜLMA SÕJA KRIISID
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia  Totaalne kontroll  Natsionaliseerimine  Kollektiviseerimine  Plaanimajandus  Sõjatööstus

Ajalugu
Külm sõda
3
docx

Külm sõda

NSVL sai endale sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. Berliini kriis 1961 Osalesid- USA, NSVL, Saksamaa, kuna NSVL polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne- Berliinis. 1961 alustas SDV Berliini müüri ehitamist, millega üritati peatada idasakslaste põgenemist. Korea sõda 1950-1953 Osalesid NSVL, USA ja Hiina. Enne oli Korea olnud Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja- Korea, USA Lõuna- Korea. Kumbki neist üksteist ei tunnistanud ning tahtsid ka teist poolt endale. Lõunas loodi Korea Vabariik ning põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, 1953 sõlmiti vaherahu. Kuuba kriis 1962 Nõukogude Liidu ja Kuuba ning Ameerika Ühendriikide vaheline vastasseis. 1959. aastal tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro, kukutades USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista. Kuubal algasid sotsialistlikud reformid (natsionaliseerimine jne), mis teravdasid Kuuba suhteid USA-ga. USA-le ei meeldinud ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule

Ajalugu
Külm-sõda
12
docx

Külm-sõda

KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda.

Ajalugu
Külm sõda
2
docx

Külm sõda

ajal sellele piiri ei pane. ● Ungari kriis- 1956.a- Lääneriigid Ungarile appi ei läinud, kuigi lubas. Oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatiliku Vabariigi poliitikale. Levis kiiresti ja viis valitsuse langemiseni. arreteeriti palju inimesi. ● Praha „Kevad"- liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968.aasta jaanuarist augustini. 8. ENSV pärast II Maailmasõda. Poliitiline olukord, „sula "ENSV-s, vastupanuliikumine valitsevale korrale, riigi majandus ja inimese igapäevaelu. ● Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956. aastal XX kongressil paljastati. Seda iseloomustas tendents seaduslikkuse taastamisele stalinismi ajal ● Rahvas soovis oma riiki ja vabadust. Riigi majandus ei olnud kiita, sest kõik raha oli ära läinud sõjategevuseks

12. klassi ajalugu
Külm sõda
2
docx

Külm sõda

ajal sellele piiri ei pane. ● Ungari kriis- 1956.a- Lääneriigid Ungarile appi ei läinud, kuigi lubas. Oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatiliku Vabariigi poliitikale. Levis kiiresti ja viis valitsuse langemiseni. arreteeriti palju inimesi. ● Praha „Kevad"- liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968.aasta jaanuarist augustini. 8. ENSV pärast II Maailmasõda. Poliitiline olukord, „sula "ENSV-s, vastupanuliikumine valitsevale korrale, riigi majandus ja inimese igapäevaelu. ● Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956. aastal XX kongressil paljastati. Seda iseloomustas tendents seaduslikkuse taastamisele stalinismi ajal ● Rahvas soovis oma riiki ja vabadust. Riigi majandus ei olnud kiita, sest kõik raha oli ära läinud sõjategevuseks

12. klassi ajalugu
Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel ja Euroopa 19-sajandil
1
docx

Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel ja Euroopa 19. sajandil

Prantsuse revolutsiooni uuesti kasutusele vabariigi realistliku mudeli valitsuse ja näitas, et Euroopa riik ei pea olema ametlikult kristlik. Võrdsus seaduse ees, sõnavabadus ja rahva suveräänsus tundus nüüd viljakas valik olevat. Moodne liberalism, mis sageli põhineb ülistatud revolutsiooni müüdil ja konservatism, sageli määratletud revolutsiooni vastasseisuna, tuli nüüd Euroopasse. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950) USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet ­ üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide

Ajalugu
Külm sõda
5
odt

Külm sõda

3) Lõpeb 02.09.Jaapanis ­ sellega lõpebki 4)Tõi kaasa väga suuri purustusi ja inimkaotusi (~60 miljonit inimest) 5) suured kaotused tsiviilelanike hulgas 6) II MS ei lahendanud seniseid vastuolusid ega toonud õiglast korda 7) Saksamaa asemel hakkas maailma kontrolli teostama kommunistlik NSVL ( sest ta kehtestab oma ülemvõimu Ida-Euroopas). 8) NSVL haaras oma võimu alla Balti riigid. 9) Ida-ja Kesk-Euroopa, kus hävitati dem. alged (NSVL). 10) Tekib 2-pooluseline (bipolaarne) maailm ­ st. maailma lõhestumine a) NSVL ja liitlased (marionetid) b) USA ja lääneriigid (demokraatlikud riigid) 11)Algab külm sõda 1945-1989 a. (algab Jalta konverentsist) 12) Rahvuslik vabadusliikumine 14) koloniaalsüsteemi lagunemine ­ iseseisvate riikide tekkimine 15) Fasismi väljajuurimine (DDDD ­ demokratiseerimine, demostreerimine, deratifitseerimine, demilitariseerimine) 16) kriiside puhkemise algus (seoses kommunismi levikuga) 17) Saksamaa lõhenemine (DV ja LV [1949])

Ajalugu
Maailm pärast II maailmasõda
4
docx

Maailm pärast II maailmasõda

sise- kui välissurve vastu, George Marshall ­ USA riigisekretär, kes töötas välja abiandmisplaani EL riikide abistamiseks nim. Marshalli plaan, Chang Kaishek ­ Rahvusliku Rahvapartei liider Hiinas, võitles Hiina kodusõjas kommunistide vastu, Mao Zedong ­ Kommunistliku Hiina Rahvavabastusarmee liider, kes tuli võimule 1949.a , Joseph McCarthy ­ USA senaator, kes pani aluse kommunismi leviku pidurdamisele makartismiga, Dwight Eisenhower ­ vabariiklasest 34. USA president, pärast Trumani, NATO I ülemjuhataja, Charles De Gaulle ­ Prantsusmaa sõjapealik ja kindral, vastupanuliikumise juht, Konrad Adenauer ­ saksa kristlikust demokraadist I riigikanstsler, jätkus saksa majandusime, Ludwig Erhard ­ saksa majandusime ,,isa", kes pani aluse Saksamaal sotsiaalsele turumajandusele, mis viis kiire majandusarenguni, Mahatama Gandhi ­ India vabadusliikujate juht Briti võimu vastu, viis India iseseisvumiseni, kuid hukkus 1948.a hindu

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun