likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED Diktatuur Kommunistlik partei Sotsialistlik demokraatia Totaalne kontroll Natsionaliseerimine Kollektiviseerimine Plaanimajandus Sõjatööstus
NSVL sai endale sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. Berliini kriis 1961 Osalesid- USA, NSVL, Saksamaa, kuna NSVL polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne- Berliinis. 1961 alustas SDV Berliini müüri ehitamist, millega üritati peatada idasakslaste põgenemist. Korea sõda 1950-1953 Osalesid NSVL, USA ja Hiina. Enne oli Korea olnud Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja- Korea, USA Lõuna- Korea. Kumbki neist üksteist ei tunnistanud ning tahtsid ka teist poolt endale. Lõunas loodi Korea Vabariik ning põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, 1953 sõlmiti vaherahu. Kuuba kriis 1962 Nõukogude Liidu ja Kuuba ning Ameerika Ühendriikide vaheline vastasseis. 1959. aastal tuli ülestõusu käigus Kuubal võimule Fidel Castro, kukutades USA-meelse diktaatori Fulgencio Batista. Kuubal algasid sotsialistlikud reformid (natsionaliseerimine jne), mis teravdasid Kuuba suhteid USA-ga. USA-le ei meeldinud ka see, et Kuuba hakkas lähenema NSV Liidule
KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda.
ajal sellele piiri ei pane. ● Ungari kriis- 1956.a- Lääneriigid Ungarile appi ei läinud, kuigi lubas. Oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatiliku Vabariigi poliitikale. Levis kiiresti ja viis valitsuse langemiseni. arreteeriti palju inimesi. ● Praha „Kevad"- liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968.aasta jaanuarist augustini. 8. ENSV pärast II Maailmasõda. Poliitiline olukord, „sula "ENSV-s, vastupanuliikumine valitsevale korrale, riigi majandus ja inimese igapäevaelu. ● Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956. aastal XX kongressil paljastati. Seda iseloomustas tendents seaduslikkuse taastamisele stalinismi ajal ● Rahvas soovis oma riiki ja vabadust. Riigi majandus ei olnud kiita, sest kõik raha oli ära läinud sõjategevuseks
ajal sellele piiri ei pane. ● Ungari kriis- 1956.a- Lääneriigid Ungarile appi ei läinud, kuigi lubas. Oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatiliku Vabariigi poliitikale. Levis kiiresti ja viis valitsuse langemiseni. arreteeriti palju inimesi. ● Praha „Kevad"- liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968.aasta jaanuarist augustini. 8. ENSV pärast II Maailmasõda. Poliitiline olukord, „sula "ENSV-s, vastupanuliikumine valitsevale korrale, riigi majandus ja inimese igapäevaelu. ● Sulaaeg oli periood, mis algas Nõukogude Liidus pärast seda, kui Jossif Stalini isikukultus 1956. aastal XX kongressil paljastati. Seda iseloomustas tendents seaduslikkuse taastamisele stalinismi ajal ● Rahvas soovis oma riiki ja vabadust. Riigi majandus ei olnud kiita, sest kõik raha oli ära läinud sõjategevuseks
Prantsuse revolutsiooni uuesti kasutusele vabariigi realistliku mudeli valitsuse ja näitas, et Euroopa riik ei pea olema ametlikult kristlik. Võrdsus seaduse ees, sõnavabadus ja rahva suveräänsus tundus nüüd viljakas valik olevat. Moodne liberalism, mis sageli põhineb ülistatud revolutsiooni müüdil ja konservatism, sageli määratletud revolutsiooni vastasseisuna, tuli nüüd Euroopasse. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950) USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide
3) Lõpeb 02.09.Jaapanis sellega lõpebki 4)Tõi kaasa väga suuri purustusi ja inimkaotusi (~60 miljonit inimest) 5) suured kaotused tsiviilelanike hulgas 6) II MS ei lahendanud seniseid vastuolusid ega toonud õiglast korda 7) Saksamaa asemel hakkas maailma kontrolli teostama kommunistlik NSVL ( sest ta kehtestab oma ülemvõimu Ida-Euroopas). 8) NSVL haaras oma võimu alla Balti riigid. 9) Ida-ja Kesk-Euroopa, kus hävitati dem. alged (NSVL). 10) Tekib 2-pooluseline (bipolaarne) maailm st. maailma lõhestumine a) NSVL ja liitlased (marionetid) b) USA ja lääneriigid (demokraatlikud riigid) 11)Algab külm sõda 1945-1989 a. (algab Jalta konverentsist) 12) Rahvuslik vabadusliikumine 14) koloniaalsüsteemi lagunemine iseseisvate riikide tekkimine 15) Fasismi väljajuurimine (DDDD demokratiseerimine, demostreerimine, deratifitseerimine, demilitariseerimine) 16) kriiside puhkemise algus (seoses kommunismi levikuga) 17) Saksamaa lõhenemine (DV ja LV [1949])
sise- kui välissurve vastu, George Marshall USA riigisekretär, kes töötas välja abiandmisplaani EL riikide abistamiseks nim. Marshalli plaan, Chang Kaishek Rahvusliku Rahvapartei liider Hiinas, võitles Hiina kodusõjas kommunistide vastu, Mao Zedong Kommunistliku Hiina Rahvavabastusarmee liider, kes tuli võimule 1949.a , Joseph McCarthy USA senaator, kes pani aluse kommunismi leviku pidurdamisele makartismiga, Dwight Eisenhower vabariiklasest 34. USA president, pärast Trumani, NATO I ülemjuhataja, Charles De Gaulle Prantsusmaa sõjapealik ja kindral, vastupanuliikumise juht, Konrad Adenauer saksa kristlikust demokraadist I riigikanstsler, jätkus saksa majandusime, Ludwig Erhard saksa majandusime ,,isa", kes pani aluse Saksamaal sotsiaalsele turumajandusele, mis viis kiire majandusarenguni, Mahatama Gandhi India vabadusliikujate juht Briti võimu vastu, viis India iseseisvumiseni, kuid hukkus 1948.a hindu
Kõik kommentaarid