kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Toimusid märtsis ja aprillis. 6. Näitleja (arv, sugu, riietus, asukoht teatris) ja koor. Koturnid, onkus, maskid. Näitlejad esinesid maskides, et näitleja saaks ühes etenduses mitut osa mängida. Mängisid ainult mehed. Riietus oli pidulik, kandsid kõrgeid peakatteid ja kõrgeid jalatseid (koturnid). Orkestra oli teatrilava peaosa koori asukoht, näitlejad seisid orkestral. 7. Kuhu ehitati teatreid? Palju nad mahutasid inimesi? Kreeka vanad teatrid ehitati alati templi lähedusse. Mahutasid sadu tuhandeid inimesi. 8. Teatri ehitus. Theatron. Orkestra. Proskeenion. Altar. Skeene Orkestra on ümmargune väljak, kus toimub etendus ning on ka koori asukoht. Tagaosas asus skeene, mida kasutati dekoratiivse taustana ja näitlejad valmistusid seal etenduseks. Pealtvaatajate kohad olid poolringis tõusvalt ümber orkestra. Proskeenion sammastik skeene ees
Viikingid Kui barbarid 350.-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõned neist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks Skandinaaviast pärit ründajad ehk viikingid tulid oma pikkadel laevadel, mis mahutasid kuni 200 väljaõpetatud ja julma sõjameest. Esimestena läksid liikvele Taani viikingid. Algas see umbes 700 aastal viikingite retketest Shetlandi saartele. Umbes 790 aastat loetakse viikingite Euroopa-retkede alguseks. Viikingite nimi tuleb vananorrakeelsest sõnast vikingr, mis tähendab mereröövlit või riisujat, kuid seda nimetust kasutati üldiselt kõigi inimeste kohta, kes elasid praeguse Norra, Rootsi, Taani aladel. Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Eirik
pärast ookeani põhjas. Reisijaid ei häiritud enne keskööd. Kell 0.05 andis kapten käsu alustada reisijate evakueerimist. Kell 0.15 anti raadioruumist eetrisse esimene hädasignaal, selleks kasutati SOS-signaali. Taevasse lasti ka signaalrakett. 3 Kell 0.30 öösel andis kapten käsu naistel ja lastel asuda paatidesse. Titanicul oli 16 päästepaati, mis mahutasid kokku 986 inimest ja neli abipäästepaat, mis mahutasid 192 inimest. Päästepaatidesse lasti alguses ainult esimese ja teise klassi reisijad. Inimesi läks päästepaatidesse vähe. Muidu oli paat mõeldud 65 inimesele, aga peale lubati ainult 28 inimest. Ka järgmised vettelastud paadid olid peaaegu tühjad, näiteks paati nr 4 oleks mahtunud 40 inimest, kuid sinna läks ainult 13. Hädasignaalile vastasid paljud laevad, ent
Flaviumiks. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. CARACALLA TERMID Caracalla termid olid Vana-Rooma avalikud saunad ehk termid. Termid ehitati Roomas aastail 212–216 keiser Caracalla valitsusajal. Need olid ette nähtud pesemiseks ja suplemiseks ning füüsilisteks harjutusteks. Peahoones olid saunad. Kõrvalhoones olid suured basseinid purskkaevudega. Kahte korpusesse olid paigutatud raamatukogu ja muusikatoad. Termid mahutasid korraga kuni 1600 inimest. ROOMA PANTEON Panteon on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. Panteon ehitati kõigi Antiik-Rooma jumalate templina umbes 115–125 pKr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. Keskehitises asusid orvad jumalakujudega. Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. Alates 7
9. Jumalanna aphrodite kuju, Milose venus. Võidujumalanna Nike kuju. 10. Rhodose koloss, artemise tempel Ephesoses, zeusi kuju olümpias, aleksandria tuletorn, halikarnassose mauseleum 11. Roomlaste tehtud uuendused ehituskunstis: ehitasid kivist kaari, võlve ja kupleid, kasutasid ladumiselt mörti, võtsid kasutusele sambad. 12. Rooma termid Need olid avatud saunad, kuhu koguneti kümblema, aega veetma, poliitikat arutama jne. Need mahutasid üle 1000 inimese. 13. Foorum- rahva kogunemis paik. Poliitiline ja ärikeskus, kohtu paik. 14. Rooma skulptuurid ei olnud nii täiuslikud kui kreeka oma. Püüti jäädvustada ajalugu ja austada esivanemaid. Tehti reljeefe ja portreeskulptuure, tõetruud. 15. Rooma maalikunst: kasutati perspektiivi ja rakendati seda fantaasiarikkalt, maaliti enamasti seintele, maaliti uksi-aknaid ja sealt paistvaid vaateid. 16. Pompei linn on oluline, sest see kattus aastal 79
skulptuurid. Templisse on maetud maailmakuulus kunstnik Raffael. 9. Mida tähendavad Caracalla termid? Termid olid vana-rooma kümblusasutused. 10. Mille poolest Caracalla termid väga Avaraid saale katsid võlvid ja kuplid, seinu ilustasid marmor erilised olid? ja muud kallihinnalised materjalid. Mahutasid mitu tuhat inimest. 11. Mida tähendab võidu- ehk triumfikaar? Võidukate väejuhtide auks püstitatud kaarekujuline Milleks neid rajati? monument. Rajati, et avaldada austust väga headele väejuhtidele. 12.Too 2 näidet triumfikaartest? Orange'i triumfikaar , Arc de Triomphe. 13
samuti risttahuka või kuubikujulised mahud (oli vale) Juugendstiil puudutas vaid graafikat ja maalikunsti, ei mõjutanud arhitektuuri ja disaini (V) Juugendstiil puudutas/mõjutas kõiki kunsti valdkondi Internatsionaalne stiil tekkis (kus, millal?) – Tekkis USA-s 20. Sajandil Miks seal? – Kuna Internatsionaalse stiili eesmärgiks on mahutada palju asju ühte kohta, ehitati pilvelõhkujaid, mis võtsid vähe maad, aga mahutasid palju inimesi. Keda suunda esindasid (2 nime ja mida nad tegid?) Ludvig van der Rohe - Martin Luther King Jr.-i nimeline raamatukogu, Walter Gropius - Bauhausi koolimaja Kui raha poleks probleem, siis milliste põhimõtete järgi ehitatud majas peaks olema teie tulevane kodu? Juugend, funk, inter, orgaan. Mina ehitaksin enda kodu orgaanilise arhitektuuri stiilis. Olen suur looduse ja metsa austaja, orgaanilises stiilis majad sulanduvad ilusti loodusesse,
röövima ja rüüstama · Hiilgeaeg 8.-11. sajand · Arenenud laevandus Viikingite laevad · Tugevad ja kiired, lameda põhjaga, olid mast ja raapuri. · 9.-st saj.-st kasutasid kiilu · Kasutasid kolme sorti laevu: 1) Kalapaadid (kasutati ka kauplemiseks) 2) Knarrid aeglased, madala põhjaga kaubalaevad 3) Pikklaevad suurimad ja kiireimad, 20-25m pikkused, kasutati röövretkedel, mahutasid 80 inimest (piltidel) Viikingite retked Norra ja Taani Viikingid Rootsi viikingid · Al. VIII-st sajandist rüüstasid · Rändasid mööda Dnepri ja Inglismaad ja Frangi riiki. Volga jõgesid Venemaale, kus · 874 asundus Islandil kauplesid pronksnõude, · Hispaanias said mauridelt lüüa pärlite, hõbeda ja hiina siidiga. · Korduvalt piirati Pariisi, nõuti · Kauplesid ka Lähis-Idas.
Need olid ette nähtud pesemiseks ja suplemiseks ning füüsilisteks harjutusteks. Peahoones olid saunad. Kõrvalhoones olid suured basseinid purskkaevudega. Kahte korpusesse olid paigutatud raamatukogu ja muusikatoad. Termid mahutasid korraga kuni 1600 inimest. Rooma Panteon Panteon on ainus täielikult säilinud VanaRooma ehitis. Panteon ehitati kõigi AntiikRooma jumalate templina umbes 115125 pKr Hadrianuse valitsemisajal. See on antiikaja suurim kuppelehitis kõrgusega 43 meetrit ja Rooma vanim kupliga ehitis. Silindrikujulisse keskehitisse pääseb
ANTIIKAJA TEATER Koostas: Liisi Reimaa 10a Ateenas ja teistes Kreeka linnades hakati ehitama suuri teatreid, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Nõnda ehitati Ateenasse Dionysose auks teater, mis mahutas kuni 30 tuhat vaatajat. Teater asus lahtise taeva all ja oli katuseta. Ülemised istmete read pealtvaatajaile olid raiutud otse kaljusse, alumised aga olid valmistatud marmorist ja puust. Need poolringis astangutena laskuvad istmeteread said amfiteatri nimetuse. Siin hakkasid pärastpoole esinema näitlejad, kuna koor jäi orkestrasse.
Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate, esimesed kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal, teiseks olid suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad mida nimetati knarrideks, neid kasutati kaubalaevadena, nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi, aga kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest, nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead, kuid oma maale lähenedes võeti see ära, et maavaimusid mitte hirmutada ja pahandada. Viikingilaevadest on meil ettekujutus tänu paatmatustele. Suurim seni leitud laevadest pärineb u 900. aastast. Selle pikkus on üle 23 m, laius üle 5 m, kaal täisvarustuses u 20 tonni. Laev mahutas 64 sõdalast, liikus edasi 16 aerupaari jõul, kuid tal olid ka mast ja purjed. Viikingid sõitsid
jaoks. Keldrikorrusel olid sünged ja rõsked vangikongid. Seal asus ka salakäik, mida mööda sai viimase häda korral linnusest põgeneda .Torni ülemisel korrusel viibis alaline valve. Linnuse ruumid olid hämarad. Härja- voi seapõiega kaetud kitsad aknad lasid valgust vähe sisse. Pimedal ajal valgustati ruume tõrvikutega, mille suitsust olid seinad tahmased. Linnuses oli sügav kaev. Avarad keldrid olid täis toidumoona ja söögipoolist. Linnused mahutasid sadu sõjamehi, kes võisid edukalt vastu panna pikale piiramisele. Kui polnud sõda, siis sellel ajal aadlid valmistusid ja harjutasid sõjaks. Nad pidasid turniire ja käisid jahil. Turniiridel võideldi peamiselt ratsakahevõistlusel. Kahe sõdija vahel oli puubarjäär ning võistlejad pidid odaga üksteist hobuselt maha lükkama. Kaitseks kasutati raskeid raudrüüsid ja kiivreid. Jalgsivõitlust peeti aiaga piiratud platsil. Löökide arv ja relvade kasutus oli eelnevalt ära määratud.
Etruskid lasid matusetalituse käigus orjadel ja surmamõistetutel elu ja surma peale võidelda. Roomlased kujundasid sellest usutavast aga kõrgelt hinnatud meelelahutuse. Võitlused leidsid aset suurte amfiteatrite areenidel, mis olid igast küljest pealtvaatajate istmetega piiratud. Rooma linna suurim amfiteater oli Colosseum, ühtlasi on see suurim osaliselt säilinud ehitismälestis tänapäeva Roomas. Sarnaselt on tänapäeval ehitatud staadionid. Amfiteatrid mahutasid kümneid tuhandeid pealtvaatajaid. Parimad kohad alumistes ridades, kust sai jälgida sureva gladiaatori piinu, kuulusid aristokraatidele. Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid vaesed töölised ja tihti ka orjad. Pealtvaatajaid eraldas areenist kõrge vahesein. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel, polnud ka amfiteatritel katust. Rooma ehitajad leiutasid aga nn
Algul kujutleti ainult Dionysose elu ja seiklusi. Pärastpoole hakati etendama sündmusi kangelaste- pooljumalate elust, hiljem koguni inimeste elust. Näitlejate arv suurenes. Peaosa tragöödias etendab nüüd nende näitlejate tegevus. Tegevuse käigust olenevalt esitas koor laule. Etendused muutusid rahvale arusaadavamaks, elavamaks ja huvitavamaks. 1.2 Teatri ehitus antiikajal Ateenas ja teistes Kreeka linnades hakati ehitama suuri teatreid, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Nõnda ehitati Ateenasse Dionysose auks teater, mis mahutas kuni 30 tuhat vaatajat. See oli ehitus, mis oli asetatud poolringina akropolise kallakule. Teater asus lahtise taeva all ja oli katuseta. Ülemised istmete read pealtvaatajaile olid raiutud otse kaljusse, alumised aga olid valmistatud marmorist ja puust. Need poolringis astangutena laskuvad istmeteread said amfiteatri nimetuse.
Jäämägi ulatus veepiirist umbes 30 meetri kõrgusele. Jäämägi lõikas Titanicu paremasse pardasse 61 meetri pikkuse lõhe. Kapten Smith ja Thomas Andrews tegid kindlaks laeva kahjustused, seejärel said nad aru, et Titanic lõpetab oma avareisi ookeani põhjas. Veidi peale südaööd andis kapten käsu alustada reisjate päästepaatidesse evakueerimist. Peale seda anti esimene SOS-signaal ning lasti taevasse signaalrakett. Päästepaadid mahutasid 986 inimest, kuid polnud pea ühtki paati, mis startisid maksimum arv inimstega. Ükski laev polnud piisavalt lähedal, et jõuda õnnetuspaigale enne laeva uppumist. Kõige lähemal olnud laev oleks jõudnud sinna umbes 4 tunniga. Laev hakkas vööri poolt vajuma vee alla, kuid vee suure sissevoolu tõttu purunesid kere teraskonstruktsioonid ning laev murdus 3. ja 4. Korstna vahelt pooleks. 2223 reisjast pääses eluga vaid 713.
Kohtunikud kandsid purpurset rüüd, korraldasid võistluspaigad, pidasid võistlustele registreerunud sportlaste nimekirja ning jälgisid mängude ajal, et võistlused toimuksid määrustepäraselt ja ausalt. Võistlusmäärused olid ranged ning eriti teravalt mõisteti hukka ebasportlikku käitumist. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) 30 päeva enne võistluste algust saabusid võistlejad võistluspaika, et rahva ees ühiselt treenida. Võistlejate kasutada olid staadion ja hipodroom, mis mahutasid umbes 45000 vaatajat. Kasutada sai ka harjutuspaiku, milleks olid gümnaasium ja palestra. Kohtunikud otsustasid kes on võistlemiseks sobilikud ning see piiras võistlejate arvu. Jooksudes olid ka eeljooksud. (Pihu, 2011) VANA-KREEKA HARJUTAMIS- JA VÕISTLUSPAIGAD Vana-Kreeka riigid, hinnates kõrgelt kehalist kasvatust, pidasid ausasjaks omada hästikorrastatud harjutamis- ja võistluspaiku.
Ta koosneb ühest ruumist, tagaseinas oli pühakuju. Kõige kuulsam tempel asub Ateenas akropolil mis ehitati välja Ateena õitsenguajal 5 4 saj. e.Kr. Panthenon-i tempel on pühendatud jumalanna Athenale. Seal asub ka jumalanna 12 m kõrgune kuju, mis on kaetud elevandiluudega, silmad on vääriskividest. Kokku on akropolil 6 templit. Kõige võimsam tempel asub akropoli lähedal ateenas, see ehitati Zeusi auks. Hakati ehitama ka amfiteatrid, mis mahutasid ligi 1000 inimest. See oli kaare kujuline, istmete vastas oli kõrge ja väike lava, lava ees oli orkestra. Jõukamatele kreeklastele ehitati hauakambreid(mausaleume). Kreeklaste eesmärk oli saavutada harmoonia e. Kooskõla ja tasakaal. Kõike harmoonilist peeti ilusaks. Arhidektuuris saavutati harmoonia vertikaalsete ja horisontaalsete tasakaalustumisega. Kreeka võimas ajastu jaguneb 4 ajastusse. a) Homerose ajastu 11 - 8 saj. e.Kr olid sik-sak nurgad,
majanduse elus tööstuslik pööre. Tööstuslik pööre sai võimalikuks tänu põllumajanduspöördele. Tööstusliku pöörde käigus muutus majanduselu tugevalt. Tekkisid tehased manufaktuuride asemele ja algas urbaniseerumine. Riik küll siiski kontrollis majanduspoliitikat aga töölistel olid tohutult suuremad võimalused arvestades varemat aega. Absolutistlik õukonnaelu oli üsna erinev valgustatud absolutistliku omast. Kuningate lossid olid küll suured ning mahutasid ära mitmeid õukondlasi kuid siiski elu nendes lossides ei olnud mõlemal ajastul sarnane. Absolutistliku õukondlaste elu lossis oli väga kitsas ja halva õhuga, mis tähendas seda, et kogu kõrgseltskond pesi end harva pidades vett talupoglikkuks. Selles ei nähtud midagi häbiväärset. Kuid mis kõige rohem Versailles' õhku rikkus oli käimla, mida oli terve lossi ja nende kahe tuhande inimese peale ainult üks. Kuid siiski oli Versailles' õukond oma aja maailma hiilgavamaid
Dionysosele. Aja jooksul arenes tavapärasest jumalaaustamisest kreeka tragöödia. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised jm. Lava Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (skeene), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Näitlejad Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees maskid, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid -- koturne. Näitlejateks olid ainult mehed.
Olümpiamängud Olümpiamängude asukoht Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom, mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia polnud ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid.
kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj. e. m. a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X29 m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete kõlaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a
Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal; 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi; 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. Viikingite Rändamine Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka
Joonis 2Laev paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal; 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi; 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. . 1.1 Viikingite Rändamine Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga
Relvarahu tagasid rahulepingud . Olümpia . Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj. e. m. a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom , mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete kõlaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid.
Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal; 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi; 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. 4 Viikingite rändamine Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde
sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabrikute tarbeks. Põlevkivi kõrgeim toodangutase oli 1980. aastal, kui kaevandati 31,3 miljonit tonni. Põlevkivi kaevandamise tänapäevatehnoloogia kujunes välja kuuekümnendatel aastatel, kui tööstust asusid juhtima Eestis õppinud mäeinsenerid ja -tehnikud. Avakaevandamisel (karjäärides) võeti kasutusele suurekopalised (10-35 m3) ekskavaatorid, põlevkivi hakati vedama kallurautodega, mis mahutasid kuni 40 t kaevist. Allmaakaevandamisel (kaevanduses) võeti kasutusele kamberkaevandamismeetod. Selle kaevandamisviisi puhul moodustatakse 8-10 m laiused kambrid, kus põlevkivikihind puuritakse ja lõhatakse ning kaevist laaditakse vastavate mäemasinate abil. Kambrite lagi ankurdatakse ülemiste kivimikihtide külge ja kogu kaevanduse peal olev kaljumass, maapind kaasa arvatud, hoitakse ülal kambrite vahele jäetud tervikutel. Tervikutesse jääb umbes 25% põlevkivist ja see on
Nende sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Termide kesküttesüsteemis lasti kuum õhk põrandaplaatide alla ning seinte ja võlvide vooderduse taha. Suured termid mahutasid korraga ligi 3000 inimest. Caracalla term tänapäeval Näiteks Caracalla termide kogupindala oli 12 ha. Caracalla termid Ehitati 206-216 aastail. Sauna peahoone mõõtmed olid 216x112. Ruumid olid võlvitud. Ehitusmaterjaliks tellis. Viimistlusmaterjalina kasutati marmorit ja kullatud pronksi. Viimistlustehnikana kasutati palju mosaiiki. Termide aknad olid klaasitud (klaas oli ehitusmaterjalina kasutusel alates 1. sajandist). Rekonstruktsioon
esitatud hümn Dionysosele. Aja jooksul arenes tavapärasest jumalaaustamisest kreeka tragöödia. Selles on oluline koht 5. sajandil, mil koorile lisandus näitleja, kes astus kooriga dialoogi. Algselt põhines näidendi süzee Dionysose elu kujutamisel ja tema austamisel. Hiljem lisandusid maisemad teemad: heeroste (pooljumalate) teod, sõjad, vaenutsemised jm. Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune ORKESTRA, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (SKEENE), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees MASKID, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid -- KOTURNE. Näitlejateks olid ainult mehed.
kutsuti dionüüsiateks. Dionysose kultus oli rahvaenamusele, polnud suletud. Kultus pärineb Väike- Aasiast. See kultus lubab paradiisi nüüd ja kohe! Heideti kõrvale mõistuse kammitsad - oldi alkoholi mõju all. Dionysos on kaose jumal. Dionüüsiate ajal heideti normatiivid kõrvale, aga see oli siiski rangelt piiritletud. Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel osalevad kõik Ateena kodanikud. Näidendid kanti ette selleks spetsiaalselt ehitatud teatrites, mis mahutasid kuni 15 000 pealtvaatajat. Toonastest näidendeist on tervikuna säilinud vähesed, kuid neid, mida teatakse, mängitakse ka tänapäeval. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiateks. Müüdid olid üldtuntud ning sisu seega vaatajatele ette teada. See-eest püüti võimalikult kaasakiskuvalt kujutada tegelaste kannatusi. Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat,
samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal. 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi. 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest, nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. Viikingite rändamine: Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed
Säilinud on lõuna-Prantsusmaal, Itaalias ja Austrias. Kuulsaim on Port du Gard Triumfikaared-Ebapraktilised, algselt väejuhi võitude jaoks, hiljem keisrite jaoks. Ühe kuni kolme kaarega, tavaliselt kaare kohal poolkorrus e. atika. Nt.Kons tantinusele. Termid: Vabaajaveetmise kohad, kus tähtsaim oli saunakompleks. Kõigepealt oli jaheda veega ruum e prigidarium siis sooja veega ruum e tepidarium. Lõunaosas kuuma veega ruum e caldarium. Kuulsaimad: keiser Carakalla termid mahutasid u 10 000 inimest Foorumid: Avarad platsid, mis on ümbritsetud tähtsamate ühiskondlike hoonetega. Igas linnas oli oma foorum, toimusid rahvakoosolekud jne Roomas oli mitu foorumit. Kuulsaim foorum Romanum, foorum Trajanus Partheon: Kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Esimene kuppelehitis Roomas 120-124a, kõrgus kuplist maani oli 43,4 m, läbimõõt sama. Amfiteatrid: Ovaalse põhiplaaniga, ilma katuseta, vaatemängude hooned. Kuulsaim Colosseum, ehitati 70- 82 pKr
lõpul oli näiteks kaubalaevastiku kooseisus 83,3% aurulaevu, 5,5 % mootor- ja mootorpurjelaevu ning 8,7 % purjelaevu alates 1929. aastast algas muutus suuremate laevade kasuks. 1936. aastal jõudis Eesti laevandus 139 brutoregistertonniga tuhande elaniku kohta Norra, Inglismaa, Holland, Taani, Kreeka, Rootsi järele seitsmendale kohale maailmas. Esimesi samme tegi tsiviillennundus. 1921. aastal alustas Tallinnas eraseltsina tegevust aktsiaselts ,,Aeronaut". ,,Dvigatelis" valmistatud lennukid mahutasid 8 sõitjat. 1921. aastal alustati lennuühendust Riiaga, 1923. aastal Helsingiga. Järgmisel aastal lülitus Tallinn Stockholmist algavasse rahvusvahelisse lennuliini. Eesti välispoliitika 1920. - 1930. aastate vahetusel Kui 1920.aastate algul orienteerus Eesti Vabariik nii poliitiliselt kui majanduslikel põhjustel Inglismaale ja Prantsusmaale, siis alates 1920. aastate keskpaigast tugevnes orientatsioon Inglismaale kuna sealne turg oli sobivam Eesti põllumajandussaadustele. 1920
Jumalateenistuse kava ja kord oli algul üsna vahelduv, edasise arengu käigus aga kujunesid välja ühtsed vormid. Kesksed olid pühakirja lugemine ja armulaud, mida kutsuti ka tänusöömaajaks. Esialgu tulid usklikud kokku kodudes, kuid koguduste kasvades sellest eenam ei piisanud. Kolmandast sajandist tuntakse juba kirikuid need olid algselt eramajad, mille sisustus oli ümberehitatud sobilikuks jumalateenistustele. Constantinuse ajal püstitati uued kirikuhooned, mis olid suured ja mahutasid kogudusse tulevaid rahvahulki. Tee kogudusse kulges ristimise kaudu. Enne seda, tavaliselt paastu ajal, õpetati ristimiseks valmistujale selgeks ristiusu alused. Ristimispäev oli tavaliselt ülestõusmispüha, kuna ristimine tähendas osasaamist nii Jeesuse kannatamisest kui tema ülestõusmisest. Piiskop oli algselt armulauajumalateenistuse juhataja. Kuna armulauale pääsesid ainult püha elu elavad
sündmustest teatri ajaloost. Valisin selle teema, sest see tundus kõige meelepärasem ja inforohkem teistest teemadest. 4 Antiikaja teater Antiikaja teater erineb paljugi tänapäevasest nii ehituse , näitlejate , kui ka stiili poolest.Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Teatrilava peaosa oli ümmargune orkestra, kus koor laulis ja liikus ümber Dionysose altari. Selle taga on lava ja lavaehitis (skeene), kus paiknesid kulissid ja lavamasinad. Kreeka teatris olid näitlejatel laval ees maskid, mis kujutasid mitmesuguseid inimtüüpe ja aitasid häält paremini kuuldavaks teha. Et näitlejad suurele rahvahulgale paremini näha oleksid, kandsid nad kõrgeid jalatseid -- koturne. Näitlejateks olid ainult mehed.
sealt eeskuju oma aurusaunadele, mis enamasti olid integreeritud spordirajatiste või maadluskoolide juurde. Eriti armastatud olid selline kümblus spartalastele, kes tegid kõike oma keha karastamiseks. Sauna kui sellise sisu parandasid hiljem roomlased tunduvalt, ennekõike puudutas see rafineeritumat küttesüsteemi. Kus kuumendatud õhk tsirkuleeris õõnsatest tellistest ehitatud põrandates ja seintes, küttes niiviisi saunaruume. Rooma keisrite ajastul rajati suuri ja uhkeid terme, mis mahutasid isegi kuni 6000 inimest. Ehitatud olid enamasti marmorist, seinu kaunistasid hinnalised metallpeeglid ja hõbedased veekraanid. Tihti kasutati ka delfiini kujutist, millel oli selle aja saunakultuuris eriline tähendus, delfiini peeti uppujate päästjaks. Rooma riigi majanduslik langus ja tärkav kristlus põhjustasid kuluka kümbluskultuuri allakäiku. Kristluse alguses see küll eksisteeris, kuid aja jooksul viis kasvav jumalakartlikkus ja liialdatud kombelisus koguni hügieenitoimingute
Kogu kavatis oli paigutatud umbes 12 hektari suurusele ruudukujulisele maa-alale. Pargi keskel asus peahoone, mida ümbritsesid kahekorruselised hooned. Peahoones oli külm, soe ja kuum saun. Kolmest küljest ümbritses peahoonet lilleaed, neljandal, kõige kaugemal küljel asus staadion. Kõrvalhoonees olid suured ujumisbasseinid purskkaevudega. Kahte korpusesse olid paigutatud raamatukogu ja muusikatoad. Termid mahutasid korraga kuni 1600 inimest. Nende ülesanne oli aga hoopis laiem kui tänapäeva saunadel. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestleda ning isegi koosolekuid pidada. Et oma rahututele alamatele meeldida, püüdsid keisrid üksteise võdu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistlemiseks kasutati kõige kallimaid materjale. (raudteejaamad, 18.saj mõisakompleksid). 6
Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213x29m) ja hipodroom (730x336m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamäöngude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a
· Korintose sambad erinev Joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest, kapiteel kaunistatud akantuse lehtedega Klassikalises ajajärgus toimusid Ateenas suurejoonelised ehitustööd, mis koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Siin asusid: · Ahtena Nike tempel · Ateena kuju ( tarkuse jumalanna) · Panteoni tempel Praegu on Akropol varemetes. Peale templi oli igas linnas teater, staadion ja muud ühiskondlikud hooned. Suuremad teatrid mahutasid 17 000 vaatajat. Vana-Kreeka kultuur tegi aegade jooksul läbi suure tehnilise ja kunstilise arengu. Kreeka kujurite peamiseks ülesandeks oli luua reljeefe templite kaunistamiseks ning jumalate, kõnemeeste, olümpia võitjate kujusid. Viimased raiuti marmorist või valati pronksist. Arhailise ajastu skulptuurid seisavad jäigalt ja sirgelt. Klassikalise ajastu skulptuurid kujutati liikumises. Hellenistliku ajastu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid.
sisemusse peitunud Pearl Harbori sadamas, on üks maailma tuntumaid sõjalugusid. Peale rünnakut liitus ka USA suuremahuliselt II maailmasõtta ning astus otsesesse sõtta Jaapaniga. Rünnak toimus pühapäeval 7. detsembri varahommikul kell 05:00 1941. aastal. Selle suurrünnaku organseerijaks oli admiral Isoroku Yamamoto, kuid plaani elluviijaks admiral Chhi Nagumo. Kasutada oli tal kuus lennukikandjat, mis mahutasid 450 lennukit, 4 ristlejat, 11 hävitajat ja 5 allveelaeva. Sihtmärgiks oli USA Vaikse ookeani laevastik, mis koosnes 93-st erilaevast, mille lhulgas oli 8 lahingulaeva, 8 ristlejat, 29 hävitajat, 5 allveelaeva, 9 miiniveeskajat, 10 miinitraalerit ja teisi abilaevu. Jaapanlaste õnnetuseks ja USA õnneks ei olnud mitte ühtegi USA lennukikandjat selle rünnaku ajal Pearl Harbori sadamas. Rünnaku tagajärjel oli uputatud 4 lahingulaeva ja 4 vigastatud, 3 ristlejat ja 3 hävitajat ja
Mõrrad olid valmistatud 1-2 cm laiustest ja 0,5 cm paksutest männipiirgudest. Kahel suhteliselt hästisäilinud mõrral on kooniline kuju, ja mõrrapeerud on ühendatud niinest sidemega. Tähelepanuväärne on mõrdade suurus, säilinud peerud on kuni 2,5 m pikad. Sellist tüüpi mõrdadega püüdsid Kurzeme kalastajad veel mööndunud sajandil. Sarnaste asulakohast on leitud ka saarepuust ja vahtrast valmistatud aere, kahe paadi jäänused (paadid mahutasid tõenäoliselt 1-2 inimest) ning võrguosasid, sealhulgas rohkesti männikoorest ja kasetohust võrguujukeid ning võrgukive. Kõik need suurt ajaloolist väärtust omavad leiud olid säilinud tänu asulakoha soisele pinnasele. Eesti ala vanimaid ja algelisimaid tõkkepüüniseid, mis võis olla kasutusel juba kiviajal, on kaits. 1929. aastal Räpina lähedale Mädajõele ehitatud kaitsa üksiasjaline kirjeldus jõudis avalikkuse ette 1931. aastal
mängudel viibida Kreeka viljakusjumalanna Demerti naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises endises asuvas kultusekoha Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Hera, Zeus jt. jumalate templid (Zeusi tempel ahitati 5. saj. e.m.a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X336m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid ka kaunistatud kuulsaimad Kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. Algul kestsid olümpiamängud ühe päeva, a.472 e.m
Talle anti armu.( internet - wikipedia) Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj eKr, oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213 x 29 m) ja hipodroom (730 x 336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid. (Olümpiamängud 1980: 7)
Suuremale osale hoonetele pääses ligitrepi kaudu, laiade astmetega tseremoniaalsed trepid aga, mida võib näha näiteks Copànis, võisid ürituste ajal samas täita ka istekohtade rolli. Ehitiste suurus ja neil kujutatud iknograafilised teemad pidid nii elanikes kui ka võõramaistes kinnistama arusaama valitseva dünastia võimsusest ja linna pühadusest. Sisemised ruumid oli aga küllaltki pisikesed ja mahutasid enamasti korraga ainult mõne inimese- erinevalt näiteks Copani väljakust, kus võis korraga viibida 3000 inimest. Trooniruumid ja templi siseruumid olid siiski mõeldud ülikutele ja preestritele. Kuid isegi sellised suuremad ruumid olid liiga väikesed, et võimaldada midagi enamat kui ülikute tseremooniat. Valitsejate ja lihtinimeste elamuid iseloomustasid siseõu, ülikute elamutes leidus sageli suuremaid terrasse, kuhu sai koguneda suguvõsa
tõsteseadeldis, mille abil võis jumala taevast maale laskuda, et aidata näidendi tegelasi ja lahendada väljapääsmatu situatsioone (Rooma ajast alates tuntakse seda seadeldist ladinakeelse nim. Deus ex machina - ,,jumal masinast"). Peale selle kasutati ratastega poodiumit, millel asusid heliseadmed, nt kõuemürina imiteerimiseks. (Lill,A.2004, lk 82) Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Eesriiet kreeka teatris ei olnud, nii et lava oli kogu mängu ajal lahti; sellest siis antiikse tragöödia kolm kuulsat üksuse nõuet: 1) koha üksus, kogu sündmustik toimugu võimalikult ühes ja samas kohas; 2) aja üksus, kogu sündmustik kujuteldagu toimuvat maksimaalselt ühe ööpäeva jooksul; 3) tegevuse üksus, kogu sündmustik arenegu samast põhiideest ja tegelaste samast põhikarakterist
10 lahendada väljapääsmatu situatsioone (Rooma ajast alates tuntakse seda seadeldist ladinakeelse nim. Deus ex machina - ,,jumal masinast”). Peale selle kasutati ratastega poodiumit, millel asusid heliseadmed, nt kõuemürina imiteerimiseks. (Lill, A.2004, lk 82) Etendused toimusid lahtise taeva all, selleks ehitatud hiigelsuurtes teatrites, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Eesriiet kreeka teatris ei olnud, nii et lava oli kogu mängu ajal lahti; sellest siis antiikse tragöödia kolm kuulsat üksuse nõuet: 1) koha üksus, kogu sündmustik toimugu võimalikult ühes ja samas kohas; 2) aja üksus, kogu sündmustik kujuteldav toimuvat maksimaalselt ühe ööpäeva jooksul; 3) tegevuse üksus, kogu sündmustik arengu samast põhi ideest ja tegelaste samast põhikarakteristik
· Pargis on ohtralt skulptuure, mõned templid ja tiik, kust peegeldub villa fassaad · On säilinud ka Hadrianuse mausoleum, mis ei ole küll keisri tehtud · Hiljem ehitati mausoleum ümber ja muudeti kindluseks (Püha Ingli kindlus) · 3. saj alguses on kerkinud veel mõned suuremad ehitised, neist kõige tuntumad on Caracalla termid · Termid olid roomlaste saunad · Rooma linnas olevat olnud keisririigi ajal umbes tuhat sauna (1,5 miljonit elanikku) · Caracalla termid mahutasid umbes 2000 inimest · Saunad tegi populaarseks see, et seal oli lisaks pesemisvõimalusele ka muid asutusi: raamatukogu, võimla (palestra), kõrts jne · Termi ümbritses väike park · Saunad olid vaba aja veetmise kohaks · Kodanikele oli saun tasuta · Saunad olid aga ka väga kärarikkad asutused · Saabus aga suur segaduste aeg, mis kestis üle 50 aasta (3. saj keskpaik kuni 3. saj lõpp) · Lakkamatud kodusõjad ja välisvaenlaste sissetung
· Korintose sambad erinev Joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest, kapiteel kaunistatud akantuse lehtedega Klassikalises ajajärgus toimusid Ateenas suurejoonelised ehitustööd, mis koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Siin asusid: · Ahtena Nike tempel · Ateena kuju ( tarkuse jumalanna) · Panteoni tempel Praegu on Akropol varemetes. Peale templi oli igas linnas teater, staadion ja muud ühiskondlikud hooned. Suuremad teatrid mahutasid 17 000 vaatajat. Vana-Kreeka kultuur tegi aegade jooksul läbi suure tehnilise ja kunstilise arengu. Kreeka kujurite peamiseks ülesandeks oli luua reljeefe templite kaunistamiseks ning jumalate, kõnemeeste, olümpia võitjate kujusid. Viimased raiuti marmorist või valati pronksist. Arhailise ajastu skulptuurid seisavad jäigalt ja sirgelt. Klassikalise ajastu skulptuurid kujutati liikumises. Hellenistliku ajastu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid.
Enamasti oli Kreeksd kasutusel sakraalarhitektuur, kuigi Kreeka teatrid kuuluvad profaanarhitektuuri alla. Sõna ,,teater" tuleneb kreekakeelsest sõnast theaton. Näitlejaid oli vähe: 3. Nende rollid ei olnud ka just eriti suured. Enamasti mängisid meesnäitlejad ka naisi. Näitlejad kandsid maske. 3. saj eKr ilmusid naised lavale, nendega kadusid ka maskid. Skeene garderoobi sarnane ruum. Näideldi proskenionil. Oli teatreid, mis mahutasid mõnituhat inimest, suuremad ~40 000 inimest. Antidega tempel väiksed templid, sammastega eesruum ühes otsas. Neid ehitati kõige rohkem, kuid neid on säilinud kõige vähem. Peripteel suur tempel, neid ümbritseb igast küljest ühtne sammaste rida Dipteer ülisuured templid, kahekordne sammaste rida Kreeka templid olid katusega. Templid olid akendeta. Neid ehitati ristkülikukujulise põhiplaaniga. Lihtinimene ei võinud mõjuva põhjuseta templisse siseneda. Templi sisemust
alus, mille tuled näisid helendavat kõigest kümne miili kaugusel. Neljas ohvitser Boxhall nägi aurikut läbi binokli. Kui ta üritas laevaga ühendust võtta morselambi abil, tundus talle, nagu laev vastaks talle, kuid ta ei suutnud vastust lahti mõtestada ning oletas lõpuks, et tegu võis olla vaid kauguses vilkuva topitulega. Paaditekil hakkasid madrused tegema ettevalmistusi päästepaatide vettelaskmiseks. Kõik paadid kokku mahutasid 1178 inimest, kuid laeval viibis 2206 inimest. Seda arvude lahknevust ei teadnud ükski reisija, küll aga mõned meeskonnaliikmed. Kuid ka nemad ei muretsenud üleliia, sest kõik teadsid, et ,,Titanic" on uppumatu. Inimesed polnud paaditekil paanikas, küll aga segaduses, sest neil polnud mingeid juhendeid, kuhu oleks märgitud, millise paadi juurde tuleb minna. Meeskonnal küll aga oli selline nimekiri olemas, kuid keegi ei vaevunud seda järgima. Mehed eemaldasid paatidelt katted, võtsid
Maismaateed Taliteed Meretransport Tuntud on viikingite meresõiduoskused. Viikingiaeg - laevad Kaubalaevad, sõjalaevad, kuninglikud laevad. Laeva keskmine pikkus 20-25 m, laius 3-5m kuid võis olla ka pikemaid ja laiemaid. Kiirus 6-8 sõlme; 1 sõlm = 1,852 km/h. Kaubalaev võis mahutada 13-60 tonni kaupa. Sõjalaev kuni 70 meest. 40% kaubalaeva kõrgusest oli pealpool veepiiri. Viikingiaeg - laevad Jõetranspordiks mõeldud laevad olid kergemad ja mahutasid vähem ning neid võis lühiajaliselt kanda ühest kohast maismaal teise kohta. Suudeti sõita vastutuult. Norra rannikust Inglismaa idaossa sõideti heal juhul 1-1,5 päevaga. Viikingiaeg- linnad Enamus inimesi elas üksiktaludes, kuid kujunesid ka linnalised asulad. Birka kesk-Rootsis Sigtuna kesk Rootsi Hedeby Lõuna-Taanis Kaupang - Norra Viborg Odense Roskilde Lund Södertälje Visby Viikingiaeg - linnad
annaabi.ee 
