Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viikingid 8-11. sajandil (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Viikingid 8-11. sajandil
Viikingid olid Taani, Norra või Rootsi sõdalased umbes VIII-XI sajandil.
Viikingid olid sõdalased ja röövlid, kes laastasid erinevaid enamasti Lääne-Euroopa maid, sealhulgas ka Eestit. Kuna maismaal liikumine oli metsade ja mägede tõttu raskendatud, siis olid viikingid sunnitud merd mööda liikuma.
Viikingid tegid oma kaubaga ka äri, ühest kohast röövitud kauba müüsid nad teises kohas kasumiga maha. Nende vastu võidelda oli väga raske. Ilmunud oma kiiretel laevadel ootamatult kohale, rüüstasid nad ohjeldamatult ja lahkusid saagiga enne, kui kohalikud feodaalid jõudsid väe kokku koguda. Viikingid rüüstasid ka kirikuid ja kloostreid, ilma, et see neile korda läheks.
Kõige enam kannatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. Seal tegutsesid pikka aega viikingite väed, mille vastu kohalikud valitsejad ei suutnud midagi ette võtta. IX sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaast. Paljud neist asusid Inglismaa põhjaosas püsivalt elama.
Viikingiretkedega tegelesid eriti 11.–12.
Viikingid 8-11-sajandil #1 Viikingid 8-11-sajandil #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rainis1994 Õppematerjali autor
Viikingite asumine Eestisse

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Kes on viikingid?

MAI KOOL VIIKINGID Referaat Koostaja: Martin Nael Klass: 7D klass Pärnu 2020 Kes on viikingid? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 – 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed –viikingisõdalased – oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi

Ajalugu - 7.klass
thumbnail
9
doc

Viikingid

Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks (Lääne-Euroopa nimetus, tähendab Joonis 1gujghikhuihu põhjamaa meest) ehk variaagideks (Vana-Vene nimetus, tähendab sõdalast). Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega ning olid väga rikkaks saanud. Kuna aga viikingite arvukus suurenes ja maa otsa lõppes, olid nad sunnitud mujale rändama. Viikingid rüüstasid maid (eriti Inglismaad, Iirimaad, Prantsusmaa ja Saksamaa rannikut), asutasid kolooniaid, tegelesid kauplemisega välismaal ja mererööviga. Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand. Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu.

Kirjandus
thumbnail
11
doc

Viikingid referaat

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Erik Adra VIIKINGID Referaat Juhendaja: Rita Pilisner Pärnumaa 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Viikingite laevad .....................................................................................

Ajalugu
thumbnail
6
rtf

Viikingite Reisid.

Viikingite reisid. Viikingite laevad: Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri.Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal.

Geograafia
thumbnail
4
rtf

Viikingid - loojad või hävitajad

Leanika Käämer 11. kl VIIKINGID (Loojad või hävitajad) Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes käisid kauba- ja rüüsteretkedel. Kaugeid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad, mis võimaldasid maabumist madalatel rannikutel. Laevu sõuti kahelt poolt aerudega, lisaks oli laeval puri. Nii laeva nina kui ka ahter olid hästi kõrged ning nende otstesse oli nikerdatud lohepea. Laeva külgedele olid kinnitatud suured kilbid, mis aerutajaid varjasid ning kaitsesid. Laeva meeskonda kuulus 30-40 meest

Ajalugu
thumbnail
34
doc

Viikingid kui kultuurikandjad

......................................................10 4.1 Vana-Vene riigi teke .......................................................................11 4.2 Taani alaviikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas ..................................12 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal ....................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ..................................................................

Kunstiajalugu
thumbnail
71
docx

Merekultuur ja etikett

Torrese väina ületasid nüüdsete Austraalia aborigeenide esivanemad paatidega. Aastaks1 0 000 eKr jõudsid indoneeslased Bismarcki saartele ja Saalomonis saartele, mis jäid tuhandeteks aastateks inimasustuse kaugeimateks punktideks Vaiksel ookeanil. Aastaks 1200 eKr asustati Fidži ja Tonga saarterühmad, samuti Vanuatu ja Uus-Kaledoonia. Need saared hõivasid rahvad, keda nüüd kutsume melaneeslasteks. Asustus nihkus aegapidi läände, kuid Seltsisaaread avastati ja asustati alles 1. sajandil pKr. Järgnesid asulad Tuamotul ja Markiisaartel. Selleks ajaks olid polüneeslased melaneeslastest eristunud. Kõige tähelepanuväärsemaid reise üle Vaikse ookeani saatsid korda just polüneeslased. On tõendeid, et Lihavõttesaar asustati umbes 440 a pKr. Kultuuri- ja keeleandmed ei jäta kahtlust, et tolle saare asustasid polüneeslased, kes tulid kas Austraaliast või Seltsisaarelt Polüneeslased sooritasid veel kaks olulist siiret Vaiksele ookeanile. Üks neist o n

Merendus
thumbnail
14
docx

AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE

Keskaja periodiseerimine Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Nimetus võeti kasutusele XV sajandil, mil Euroopas hakati senisest rohkem hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Muistne Rooma riigi langusele järgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja sellest tuligi nimetus keskaeg ­ periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. Keskaeg on eriti tähtis kultuuri, teaduse ja tehnika arengus. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist 476. aastal. Keskaja lõpuks loetakse põhiliselt aastat 1492, mis Kolumbus avastas Ameerika

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun