Jalutuskäik vanas roomas (0)

Sarnased õppematerjalid

10

pptx

Jalutuskäik Roomas

80. aastal 100 päeva kestnud pidustustega Amphitheatrum Flaviumiks. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Colosseum mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Caracalla termid Caracalla termid olid VanaRooma avalikud saunad ehk termid. Termid ehitati Roomas aastail 212­216 keiser Caracalla valitsusajal. Need olid ette nähtud pesemiseks ja suplemiseks ning füüsilisteks harjutusteks. Peahoones olid saunad. Kõrvalhoones olid suured basseinid purskkaevudega. Kahte korpusesse olid paigutatud raamatukogu

Ajalugu

10

ppt

Rooma vaatamisväärsused

kaeti . ·Et pealtvaatajaid päikese ja vihma eest kaitsta, kaeti Colosseum suure eemaldatava purikatusega. ·Colosseum on 50. meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks. ·Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi. ·Colosseumi interjöör koosnes areenist, mis oli mõõtmetega 76X46 meetrit. ·Colosseum suutis vastu võtta 70 000 inimest , kes tulid pealt vaatama gladiaatorite võitlusi. Circus Maximus ·Circus Maximus oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava, Palatini ja Aventini mägede vahelisel alal. · See oli peamiseks meelelahutuspaigaks aastatest 600 e.Kr · Välimiste mõõtmete järgi on Circus Maximus 610 m pikk ja 190 m lai, areen ise aga 564 m pikk ja 85 m lai. · Võis mahutada umbes 200 000 pealtvaatajat. ·Circus Maximumis peeti atleetide võistlusi ja võiduajamisi hobukaarikutega ·Kogu areen oli ümbritsetud päästjatest, välja arvatud lõpuosa, kus seisid hobused ja kaarikud. Rooma Panteon

Ajalugu

6

docx

Rooma linn ja ehituskunst

Rooma linn ja ehituskunst Ajalugu Tartu 2011 Rooma linn Rooma on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe  alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa ­ arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia ­ piirile. Linnaosad: Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal

Ajalugu

17

docx

Vana rooma kunst

VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?

Kunstiajalugu

34

doc

Kunstiajalugu 10. kl suur konspekt

Sõna tuleneb kreeka keelest, algne nimetus, loojate, muinas-egiptlaste poolt: "Tekhenu". Obelisk on kõrge/pikk nelinurkne (püramiidja tipuga) ülespoole ahenev sammas. Tavaliset paigutati templite ette. Iidsed obeliskid olid üldiselt monoliidsed (ühes tükis kivist välja raiutud, uuristatud, jne). 3 Üks kahest Luxori obeliskist asub 4. saj. pKr pärit Rooma "Arles-i Obelisk". Tänapäevane moodne obelisk. Prantsusmaal Concorde Väljakul. Pranstusmaal. "Washingtoni Monument" USAs (1884) Sfinks Suurim ja kindlasti tuntuim on "Chephreni Sfinks" asub Giza platool Egiptuses kolme suure püramiidi esisel. Sfinksil on lõvi keha ja mehe nägu (üldiselt arvatakse, et kujutatud on vaarao Chephreni nägu). Tegemist on teadaolivalt suurima monoliidse kivist skulptuuriga. Egiptuse

Kunstiajalugu

48

doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

leiukoht · See on praegu teadaolevaist suurim · Leiukoht nimetati ühe leidja auks (Jean) Chauvet` koopaks · Chauvet` koopas loeti kokku üle 300 maalingu · Nende vanus on üle 30 000 aasta · Seal on kujutatud mõnedel maalingutel ka linde, mida varem ei olnud tehtud · 20.saj alguses leiti Austraaliast Willendorfi küla juurest pisike kivist kuju · Kuju oli 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana · Praegu asub see kuju Viinis Arheoloogiamuuseumis · Kunstiteadlased nimetasid kuju naljatamisi Willendorfi Venuseks · Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus:  paks suurte rindadega punnis kõhuga (ilmselt rase) · Näo osa on täiesti väljatöötamata · Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast · Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga · Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena

Kunstiajalugu

70

docx

Vanaajakunst

puudutavad ja palmetitaolist lille kannavad; välised tugevamad väänised pöörduvad ülemiste nurkade kohal ettepoole, toetades abakusplaati. Sellise lahendusega on igast küljest samakujuline nagu dooriagi kapiteel. Neist kahest erinev on joonia kapiteel, mis on määratud ainult eestvaate jaoks. Edaspidises arengus omandas korintose kapiteel rikkalikuma ja komplitseerituma ilme, seetõttu oli eelistatud hilisantiikajastul, eriti aga Roomas.  Oraakel- naine, üle 50 a, jätnud oma pere; varem vanusepiiri polnud, olid noorem naised, kuid üks palverändur võttis noore näitsiku ära.  U 6.saj kujuneb omalaadne ansambel, puudub akropolis (kõrgel ala)  Tasasel alal, ringmüüriga piiratud, kolm templit kahes tsoonis (2 Herale ja  Arhailine ajajärk: ülevalt väga kitsas sammas, kapiteel nagu seenekübar samba peal

Vanaaeg

93

doc

Kunsti ajalugu

) Palee oli mitme siseõuega, nende ümber oli koondunud üle 60 erineva ruumi. Sumerlaste viimane tõus oli Sumeri - Akkadi riigi ajal ( 3. at lõpus eKr.), peagi aga varises see kokku semiidi päritolu suguharude rünnakute all. Sumerlased assimileerusid sissetunginud rahvastega, nende kultuuri elujõust aga annab tunnistust see, et nende poolt saavutatut arendati edasi kõikide hilisemate riikide ajal. Järgmise riigi, 2. at. eKr. eksisteerinud Vana - Babüloonia valitsejad pidasid küll lakkamatult sõdu, jätkasid aga samal ajal intensiivset ehitustegevust. Vana - Babüloonia riik saavutas õitsengu kuningas Hammurapi ajal ( 1728 - 1686 a. eKr. ), mil laiendati vanu ja ehitati uusi niisutusseadmeid. Eriti intensiivne oli ehitustegevus Babüloni linnas, kuhu püstitati mitmeid tsikuraate ning ehitati isegi 3 - 4 korruselisi elumaju. Hhammurapi on lisaks sellele tuntud ka suure seadusetundjana. Tema poolt loodud

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Meedia

Kommentaarid (0)