OLÜMPIAMÄNGUD VANA-KREEKAS (0)

Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
OLÜMPIAMÄNGUD VANA-KREEKAS
referaat
Koostaja: Gerli Alliksaar
Klass: 10E2
Tallinn 2017
Sisukord
Olümpiamängud 4
Võitjad 5
Spordialad 5
Olümpiarahu 6
Sissejuhatus
Aastal 776 eKr peeti esimest korda olümpiamänge , pannes sellega aluse traditsioonile, mis kestis peaaegu 12 sajandit, kuni imperaator Theodosius I keelas sellised “paganlikud kultused”. Olümpiamängud ei olnud vaid spordiüritused - tähtsal kohal olid ka usulised riitused. Mänge peeti peajumal Zeusi auks ning võitjatele langes suur au süüdata ohvrituli Zeusi altaril. Olümpiamängud olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest).

Olümpiamängud

Olümpiamängude asukoht
Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias . Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar , taevajumalanna Hera , Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom , mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak , kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud , templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia polnud ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid , valvurid ja ehitusmeistrid.
Võistlejad ja pealtvaatajad
Olümpiamängudel tohtisid osaleda vaid hellenid - vabad kreeklased. Orjad , barbarid ja abielus naised pidid ürituselt kõrvale jääda. Viimastele oli rangelt , surmanuhtluse ähvardusel, keelatud publiku hulgas viibida, küll aga võisid vallalised naised mänge pealt vaadata. Erandiks oli viljakusjumalanna Demeteri preestrinna, kellele oli eraldatud eriline koht kohtunike tribüünil.
Osalejaid kogunes nii Kreekast kui selle kolooniatest. Erilise tähtsusega oli makedoonlaste lubamine olümpiamängudele - see tähendas, et ka nemad on arvatud hellenite hulka.
Võistluses osalejad pidid treenima vähemalt 10-11 kuud ning seejärel osalema katsetes. Ebasobivad võistlejad kõrvaldati konkurentsist, edasjõudnud aga treenisid veel kuu aega kohtunike käe all. Sportimine toimus tava kohaselt alasti. (Seetõttu nimetati ka spordiväljakut ja selle juurde kuuluvaid pesemis- ja riietusruume gümnaaioniks (“alastioleku koht”))

Võitjad

1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237 olümpiavõitjat, kellest on tänini teada ligikaudu tuhande atleedi nimi ja päritolu.
Olümpiavõitjad olid austatud kangelased, kes tegid oma kodukoha kuulsaks. Neile püstitati ausambaid, mis kaunistasid Olümpia tänavaid. Olümpias peeti võitjate üle ka hoolsasti arvet, mis võimaldas 5. sajandil eKr koostada olümpiavõitjate nimekirja, mida pärast uute võitjate nimedega hoolikalt täiendati. Aastasse 776 tagasi ulatuv nimekiri sai kreelaste ajaarvamise aluseks - sündmuste daatumid määrati selle järgi, mitmenda olümpiaadi mitmendal aastal sündmus toimus.
Traditsiooniliselt sai võitja autasuks õlipuuokstest pärja.

Spordialad

Kaua aega oli mängude kavas vaid staadionijooks, mis jäi kõige prežtiisikamaks alaks ka hiljem, teiste spordialade lisandumisel. Staadion oli kreeklaste pikkusühik, võrdudes ligikaudu 192 meetriga . Aja jooksul lisandusid teisedki spordialad - vastupidavusjooks , maadlus , viievõistlus (jooks, odavise , hoota kaugushüpe , kettaheide ja maadlus), rusikavõitlus, vabavõitlus, kilbijooks ja neljahobusekaarikute võidusõit. Viimase omapäraks oli tõik , et võitjaks ei loetud mitte kaariku juht, vaid omanik, andes võimaluse ka meestele, kes muidu oleks ea või mõne muu faktori tõttu võistlusest ilma jäänud. Erinevalt teistest tolleaegsetest suursündmustest ei olnud olümpiamängudel lauljatele ja pillimängijatele võistlusi, välja arvatud heeroldi- ja trompetivõistlused. Kilbijooksus pidid võistlejad stardijoonel olema täisvarustuses - kiiver , pantser, oda ja kilp, kuid jooksu ajal võis kõik esemed peale kilbi ära visata .
Ülesehitus
Esialgselt toimusid olümpiamängud ühel päeval, spordialade lisandudes pikenesid need kolmele ja hiljem viiele päevale.
Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Esinesid poeedid ja oraatorid, kes ülistasid mänge luuletustes ja kõnedes. Teisel päeval toimusid võistlused noortele, kes proovisid jõudu kiirjooksus, maadluses, pentatlonis, rusikavõitluses ja pankraationis (segu rusikavõitlusest ja maadlusest). Kolmandal päeval heitlesid mehed jooksualadel, kusjuures alustati pikamaajooks dolichos'ega (7–24 staadioni ), seejärel peeti staadionijooks ning lõpuks kahe staadioni pikkune jooks diaulos (384,54 m). Neljandal päeval võistlesid mehed hobuste võiduajamises, pentatlonis ehk viievõistluses ja relvisjooksus ehk kilbijooksus. Viiendal päeval toimus lõputseremoonia koos autasustamise ning pidusöögiga.

Olümpiarahu

Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod. 8. sajandil eKr korraldasid Elise kuningas Iphitos, Pisa kuningas Kleistenes ja Sparta kuningas Lykurgos mängud ümber. Nad tagasid püha relvarahu, mis mängude ajal valitses (ekeheiria). Olümpias ei tohtunud keegi relva kanda ega relva ähvardusel sinna sissepääsu keelata.
Müüdi järgi olevat Iphitos Delfi oraakli püütialt nõu küsinud, kuidas oma rahvast sõjast säästa. Vastuseks soovitati tal korraldada mängud jumalate auks. Iphitose vastane Sparta otsustas siis peatada sõja nende mängude auks, mida jumalate elupaiga Olümpose järgi hakati nimetama olümpiamängudeks.
Kasutatud kirjandus
Inimene. Ühiskond. Kultuur I (Mait Kõi , Ain Mäesalu , Krista Piirimäe , Märt Tänava)
https://annaabi.ee/Antiikol%C3%BCmpia-o.html
https://et.wikipedia.org/wiki/Antiikol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud
http://ancientolympics.arts.kuleuven.be/index.html
https://www.olympic.org/ancient-olympic-games/