Antiikaja Olümpiamängud (0)

Mis olid olümiamängud ?
Olümpiamängude algus jääb sajanditetagusesse Antiik- Kreekasse . Need mängud olid osa usulistest pidustustest . Kreeklaste tolleaegne elu oli religioonikeskne ja sport oli üks moodus näidata oma austust jumalate vastu . Kohalikke pidustusi oli palju , kuid neli ülemaalist pidustust , mida kutsuti ülekreekalisteks mängudeks , olid avatud kõikidele atleetidele kõikidest Kreeka piirkondadest ja kolooniatest . Need olid Püütia , Nemea , Isthmose ja Olümpia mängud . Need toimusid järjepanu , nii et igal aastal korraldati üks üldrahvaliku pidustusena . Mängude pidamiseks katkestati kuuks ajaks sõjategevus, olümpiamängud olid rahupeod.
Muistsed mängud .
Esimene ülestähendus olümpiamängudest pärineb aastast 776 eKr , kuid ilmselt said mängud alguse juba sajandeid varem . Olümpiamängud algasid kohaliku sündmusena , kuid võitsid aegamisi popuaarsust ja said tähtsamaks pidustuseks Kreekas . Neid korraldati iga nelja aasta järel vähemalt 1000 aastat ning nad elasid üle lugematud sõjad ja roomlaste sissetungi Kreekasse u aastal 150 pKr . Need mängud muutusid nii tähtsaks , et kreeklased panid ajaloosündmusi kirja olümpiaadina 4-aastase olümpiamängude vahelised ajajärguna .
Apolloni austamine .
Kõik mängud olid pühendatud jumalatele ja need toimusid pühamutes või nende lähedal . Püütia mängud peeti Delfis Apolloni auks . Isthmose mängudega Korintoses austati Poseidonit . Zeusi austati Nemea mängudel Nemeas ja olümpiamängudel Olümpias
Staadion Delfis .
Delfi on Apollo pühapaik ja kreeklased arvasid selle olevat maailma keskmes . Nad ehitasid V saj eKr mäeküljele , suure Apolloni templi jalamile , 7000-kohalise staadioni . Tänaseni on varemete kujul säilinud pealtvaatajate tribüün ja järelevaatajate istekohad .
Auhinnad
Võitjad üleateenalisel võistlusel Ateenas said autasuks afora ( kahe kõrvaga nõu ) , mis oli täidetud rafineeritud oliiviõliga .
Püütia mängudel autasustati võitjaid looberipärjaga .
Nemea mängudel autasustati võitjaid värske selleri kimbuga.
Isthmose mängudel autasustati võitjaid männiokstest pärjaga .
Ülekreekalistel mängudel anti võitjaile lilli . Kuid kõige hinnatum oli olümpia oliivipuupärg , mille oksad olid lõigatud Zeusi templi taga kasvavalt pühalt puult Olümpias . Kuigi algselt olid kõik atleedid asjaarmastajad , said nad kõikidel mängudel ( v.a olümpiamängud ) auhinnaraha ning neile maksti isegi osalustasu .
Võitjaist peeti väga lugu ja neid imetleti kui kangelasi . Mõned isegi uskusid , et spordisangarite kujudel on imettegev võim .
Spordialad .
Antiikolümpial polnud võistkondlikke alasid . Alguses oli kavas ainult üks ala : u 200 m pikkune kiirjooks . Aegamisi lisati rusikavõitlus ja teised alad . Legendi kohaselt võitis Apollon esimeses rusikavõitluse matšis Olümpia sõjajumal Arese .
Võisteldi rusikavõitluses , kaarikusõidus , kilbijooksus , hobuste võidujooksus ja viievõistluses . Viievõistluse alla kuulusid : jooks , kaugushüpe , kettaheide , odavise ja maadlus . Võistlused olid ohtlikud , osalised said sageli viga , mõnikord isegi surma .
Enamikul võistlusaladel võisteldi alasti . Ühe legendi kohaselt sai see alguse sellest , et kord kaotas üks atleet jooksu ajal oma niudevöö – ja kõigile sai selgeks , et lihtsam on võistelda ihualasti .
Võistlejad .
Olümpiamängudest tohtisid osa võtta ainult vabad kreeklased, orje võistlema ei lubatud. Võistlustes osaleda soovijaile, kes olid 10—12 kuud järjekindlalt harjutanud, korraldati katsed. Need, kelle ettevalmistust ei peetud küllaldaseks, kõrvaldati. Ülejäänuid treenisid mängude kohtunikud ise veel kuu aega.
Antiikaja atleet pidi olema mitmekülgselt arenenud: võistelda tuli kõigil mängude kavas olevail spordialadel. A. 632 e. m. a. hakati korraldama ka noorukite (alla 20-aastaste) võistlusi.
Esimene olümpiavõitja (776 e. m. a.) oli Elisest pärit kokk Koroibos. Antiikaja kuulsaimad olümpiavõitjad olid Philomb-rotos Spartast (võitis 676—668 e. m. a. 3 korda järgemööda viievõistluse), Chionis Spartast (tuli 668—656 e. m. a. 7 korda staadionijooksude võitjaks), Hipposthenes Spartast (võitis 632—608 e. m. a. 6 korral, teistel andmetel 624—608 e. m. a. 5 korral maadluse), tema poeg Hetoimokles (saavutas 604—588 e. m. a. 5 korda olümpiavõidu maadluses), Milon Krotonist (tuli a. 540 ja 532— 516 e. m. a. 6 korral esikohale maadluses), Asty-los Krotonist foli 488—476 e. m. a. 8 korda, teistel andmetel 488—480 e. m. a. 7 korda parim jooksuvõistluses) ja Leonidas Rhodoselt (võitis 164—152 e. m. a. 12 korral staadioni- ja kilbi-jooksu).
Naised mängudel .
Reeglina ei lubatud kuni 2 saj – ni pKr naisi mängudele võistlema . Olümpiamängudele ei lubatud neid üldse , isegi mitte pealtvaatajatena . Naistel oli Olümpias oma pidustus , mida korraldati iga nelja aasta tagant Zeusi naise Hera auks – sellest ka nimi heraia . Selle kavas oli vaid lühimaajooks . Teistsugune olukord valitses spartas, Antiik-Kreeka lõunaosas . Seal julgustati tütarlapsi osalema spordis ja mängudes , et tugevdada oma keha , nii et nad saaksid hiljem sünnitada tublisid Sparta sõjamehi .
Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester.
Muusika ja tants .
Usulised tseremooniad ja spordisündmused Olümpias olid osa suurest pidustusest . Kümned tuhanded pealtvaatajad kogunesid mänge vaatama ja templeid külastama . Nende meelt lahutasid lauljad , tantsijad , silmamoondajad , rahvatribüünid ja luuletajad . Toidu- ja lillemüüjad , rändkaubitsejad ja kihlvedude korraldajad püstitasid oma letid ja telgid väljapoole püha pinda .
Zeusi auks .
Olümpiamängud peeti Zeusi auks . Mängude kolmandal päeval suundus võistlejate , kohtunike ja tähtsamate külaliste rongkäik Zeusi altari juurde , kus ohverdati 100 härga . Olümpia tähtsaim ehitis oli Zeusi tempel , kus seisis tema 13 m kõrgune kuju , mis oli kullast ja kaunistatud vandliga . See oli üks antiikaja seitsmest maailmaimest . IV saj lõpus viidi kuju Konstantinoopolisse , kus see hävis tulekahjus .
Zeusi kujutatakse enamasti tugeva habetunud ja keskealise mehena . Zeus olevat heitnud välgunoole ja kuulutanud selle langemiskoha Olümpial oma pühaks paigaks .
Herakles .
Müüdi kohaselt asutas Olümpia suurim Kreeka kangelastest Herakles , Zeusi poeg . Ta on kuulus oma 12 näiliselt võimatu vägitüki poolest . Tema algatas ka Zeusi auks olümpiamängud , et tähistada ühe oma vägitüki – Elise kuninga Augeiase tallide puhastamise teokssaamist .
Olümpiarahu .
Antiik-Kreeka polnud ühtne riik , vaid koosnes paljudest iseseisvatest linnriikidest , mis olid sageli üksteisega sõjajalal . Olümpiamängude ajaks kuulutas kokkulepe , mida kutsuti „ püha relvarahu“ , kogu vaenutegevuse terveks kuuks seiskunuks . Relvarahu tagasid rahulepingud .
Olümpia .
Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses , Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj. e. m. a., oli antiikolümpiamängude tseremoonia-koht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom , mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad , puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete kõlaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud , templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidus-tuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid , valvurid ja ehitusmeistrid.