Katriin Kristmann 11c Midway merelahing Midway merelahing leidis aset 1942. aastal Vaiksel ookeanil, kui Jaapan otsustan rünnata Ameerika Ühendriike ja vallutada Midway saared. Lahingu lõpus tuli aga Jaapanil tunnistada kaotust ja Ühendriigid said viimaks Pearl Harbori eest kätte maksta ja Jaapanile vastulöögi anda. Jaapani laevastiku ülemjuhataja admiral Yamamoto oli saavutatud võitudest muutunud ülimalt enesekindlaks. Tema käsutuses oli ju ikkagi seni Vaiksel ookeanil nähtud suurim armaada, mis koosnes 165 sõjalaevast ja 18 allveelaevast. Ometi oli aga USA lahti murdnud jaapanlaste
3.3. Sõdivad pooled 3.4. Sõjakäik 3.5. Tagasivaade lahingule 4. Moskva lahing..........................................................................9 4.1. Operatsioon Taifuun 4.2. Sakslaste ebaõnnestumine 5. Stalingradi lahing.....................................................................11 5.1. Zukovi vasturünnak 6. Pearl Harbor...........................................................................13 6.1. Ennetav löök 6.2. Tora! Tora! Tora! 7. Midway..................................................................................15 7.1. Otsustavad päevad 8. Ameerika õhurünnak Jaapanile.....................................................17 8.1. Aatompommide kasutamine ja tagajärg 9. Kokkuvõte..............................................................................19 10. Kasutatud kirjandus...................................................................20 Sissejuhatus Teine maailmasõda (1. september 1939 2
USA Jaapan Umbes 2800 haavatut Umbes 10000 meest 3 lennukikandjat 27 suurt ja keskmist sõjalaeva Kolm hävitajat 10 ristlejat 10 laeva Kolm lahingulaeva 3 hävitajat 10 hävitajat 1000- 1500 meest 4 lennukikandjat Kasutatud Materjalid http://miksike.ee/docs/referaadid2006/soda_vaiksel_ookeanil_evelinviks. jpg http://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of_Leyte_Gulf Mati Õun “ Merelahingud Läbi Aegade” http://web.zone.ee/veereis/kip_maailm.html https://www.google.ee/search? q=battle+of+leyte&es_sm=93&tbm=isch&imgil=OIb6ICv7CcbhmM %253A%253Bt7rmWnc8dhlRxM%253Bhttp%25253A%25252F %25252Fen.wikipedia.org%25252Fwiki %25252FBattle_of_Leyte&source=iu&pf=m&fir=OIb6ICv7CcbhmM %253A%252Ct7rmWnc8dhlRxM %252C_&usg=__xVjmVgp_6Xg_LmmrTdsoEC0PNA %3D&biw=1280&bih=699&ved=0CEEQyjc&ei=v4G2VPryCMKtygPi4oLo AQ#imgdii=_&imgrc=SMSXBrAkAVlvvM%253A%3Bjd4mN2dtBjnLvM
KAMIKAZED SISSEJUHATUS Sõna "kamikaze" (jumalik tuul) pärineb 13. sajandist, mil mongoli khaani Hubilai sõdalased üritasid kaks korda (1274. ja 1281. aastal) Jaapanisse tungida, kuid see neil ei õnnestunud, sest oletatavalt taevast saadetud taifuunid ehk kamikazed hävitasid mõlemal korral nende laevastiku. Laiemalt hakkas sõna "kamikaze" levima aga pärast 1944. aasta oktoobrit, kui loodi erirünnaku ehk kamikazede üksused, et hävitada liitlaste laevastik ida pool Filipiine ning hiljem Ameerika ja Briti merejõud Okinawa ümbruses. Nende täielik nimetus oli "jumaliku tuule eriründeväed". Tokko (erirünnak) on lühend sõnadest tokubetsu kogeki, mis tähendab enesetapurünnakut. Täpsemalt öeldes olid ainsad tõelised kamikazed need enesetapjatest piloodid, kes kogunesid esimest korda Filipiinidele 1944. aasta oktoobris viitseadmiral Takijiro Onishi üleskutsel. Hiljem laienes see nimetus ka Jaapani teistele enesetapuüksustele. Jaapani kamikaze-lendurite kastutamine Te
Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................................................................................4 Juhid............................................................................................................................................5 Sakslaste Avamerelaevastik ...............................................................................................5 Admiral Reinhardt Scheer .......................................................................................5 Admiral Scheer sündis 30. septembril 1863. Ta astus Saksa mereväkke 1879. aastal ning tõusis 28 aastaga lahingulaeva komandöriks. 1910. aastal määrati ta Avamerelaevastiku staabiülemaks ning kolm aastat hiljem ülendati teise lahingu eskaadri ülemaks. Esimene maailmasõja alguseks oli Scheer Saksamaa suurim allveesõja pooldaja. Ta julgustas allveelaevade ka
8 detsembril kuulutas USA Jaapanile sõja ja pärast seda 11 detsembril kuulutasid Saksamaa ja Itaalia USA'le sõja. Jaapan tundus olevat kõikjal ühel ajal. Nad suutsid võtta Hong Kongi, Kiribati, Guam'i. Wake'i saare ja Filipiinid, Burma, Malaya, Borneo. Nad hävitasid ka Briti sõjalaeva, mis oli tulnud kaitsma Singapuri. Singapuri, kui ühe maailma parima kindluse kaotamine oli suurim sõjaline häbi Britanniale. Jaapan lootis luua kaitseliini keset Vaikset Ookeani läbi Aleuutide, Midway saare, Solomoni saarte ja Uue-Guinea. Tänu sellisele edule lootsid jaapanlased võtta ka Port Moresby, kuid tänu sellele, et Ameeriklased suutsid lugeda nende koodi jäi Koralli mere lahingus see jaapanlastele vaid unelmaks. Jaapani siht võtta Midway jäi ka unelmaks. 4 juuni hommikul hävitasid USA hävitajad 3 Jaapani 9-st lennukikandjast viie minutilise rünnaku ajal tänu sellele, et admiral Chester Nimitz'il õnnestus pealt kuulda jaapanlaste kodeeritud sõnumeid
Teine MS II Maailmasõja põhjused ·poliitilised ·majanduslikud ·ideoloogilised 1)Rahulolematus Versaille rahulepinguga (Saksamaa rahulolematus) Rahvasteliit ei tulnud toime rahu tagamisega (sõjaliste tülide lahendamine) Lääneriikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes NSV Liidu plaan laiendada kommunismivõimu 2)Saksamaa vajadus kolooniate järele, tooraine ja turu allikad Saksamaa vajadus sõjatööstuse arenguks NSVL soov tugevdada sõjaväge materiaalselt 3)Saksa rahva vajadus eluruumi järele NSVL kommunistliku idee laiendamine läänes * Saksamaa põhistrateegia: Saksamaa püüdis kõigepealt purustada lääneriigid, et kindlustada oma tööstuspiirkondi, enne kui asuda täitma peaülesannet: vallutada Ida-Euroopa ja purustada Venemaa. Saksamaa sammud II MS valla päästmiseks 1.1935 a. - Saksamaa tühistas ühepoolselt Versaille lepingu (kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku
Alles suure vaevaga suutsid nad olukorra stabiliseerida ning Punaarmee rünnaku peatada. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. Pearl Harbor: 07.12.41 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Sellepeale teatasid ka Saksamaa ja Itaalia,, et on Ühendriikidega sõjajalal. Midway: 1942.a. teine pool oli otsustav ka Vaikse ookeani sõjatandril. Suures merelahingus Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle, pöörates sellega jõudude vahekorra enda kasuks: samm-sammult asusid liitlased jaapanlaste poolt sõja esimesel perioodil hõivatud alasid tagasi vallutama. Stalingrad: 19.nov. 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse Saksa 6.armee.Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja murda, lubades sissepiiratuid õhust varustada
Kõik kommentaarid