Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mille poolest erines antiikaja teater tänasest? (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Mille poolest erines antiikaja teater tänasest?


Referaat
Pärnu 2008

SISUKORD


SISSEJUHATUS....................................................................................................4
1. ANTIIKTEATER ...............................................................................................5
1.2 Teatri ehitus antiikajal ......................................................................................5
1.3 Antiikteatri näitlejad.........................................................................................5
2. TEATER TÄNAPÄEVAL.................................................................................6
2.1 Näitlejad tänapäeval.........................................................................................6
2.2 Teatrihoone ehitus tänapäeval..........................................................................6
KOKKUVÕTE.......................................................................................................7
KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................8

Sissejuhatus


Teater on pika aja jooksul väga palju muutunud. Tema alged ulatuvad antiikaega. Tänapäeva teatrit antiikaja teatriga võrreldes on neil omavahel rohkem erinevusi kui sarnasusi , kuigi sama põhimõte on siiani säilinud. Referaadis on välja toodud antiikteatri ja tänapäeva teatri silmapaistvaimad erinevused.
4
1. Antiikteater
Tragöödia ja komöödia täienesid pikkamisi. Algul kujutleti ainult Dionysose elu ja seiklusi. Pärastpoole hakati etendama sündmusi kangelaste- pooljumalate elust, hiljem koguni inimeste elust. Näitlejate arv suurenes. Peaosa tragöödias etendab nüüd nende näitlejate tegevus. Tegevuse käigust olenevalt esitas koor laule. Etendused muutusid rahvale arusaadavamaks, elavamaks ja huvitavamaks.
1.2 Teatri ehitus antiikajal
Ateenas ja teistes Kreeka linnades hakati ehitama suuri teatreid , mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat . Nõnda ehitati Ateenasse Dionysose auks teater, mis mahutas kuni 30 tuhat vaatajat. See oli ehitus, mis oli asetatud poolringina akropolise kallakule. Teater asus lahtise taeva all ja oli katuseta. Ülemised istmete read pealtvaatajaile olid raiutud otse kaljusse , alumised aga olid valmistatud marmorist ja puust. Need poolringis astangutena laskuvad istmeteread said amfiteatri nimetuse. Amfiteatri ees asus kõrgem tasane plats, kus algul esinesid näitlejad ja asetses koor. See oli orkestra (sellest tuleb meie "orkestri" nimetus). Orkestra taga kõrgendikul oli teine plats, kuhu riputati üles dekoratsioonid. See oli lava (kreeka keeles "skene"). Siin hakkasid pärastpoole esinema näitlejad, kuna koor jäi orkestrasse.
1.3 Antiikteatri näitlejad
Kreeka näidendeist võisid osa võtta ainult mehed. Seepärast täitsid ka naisteosi mehed. Tragöödias esinesid näitlejad pikkades, eredates, rikkalikkudes rüüdes. Komöödias, milles kujuteldi tavaliste inimeste elu, esinesid näitlejad lihtsates rõivastes. Esinemise puhuks pandi ette suured eredavärvilised teravate näojoontega ja pärani avatud suuga maskid . Seda tehti selleks, et alla kriipsutada näitleja näoilmet. Peale selle esinesid näitlejad nõndanimetatud koturnides - kõrgete kontsadega või koguni kõrgete taldadega kingades, et näitlejaid võiksid näha kõik pealtvaatajad.
5
2. Teater tänapäeval
Tänapäeval pole teatrile ja selle külastajatele enam nii rangeid piiranguid kui antiikajal. Teatrit võivad külastada kõik, kellel vähegi huvi ja veidi raha on. Samuti pole tänapäeva teatrietendustel mingit kindlat eeskuju, mille järgi nad kirjutatud on. Etenduste sisu on seinast seina, sama võib öelda ka külastajate kohta.
2.1 Näitlejad tänapäeval
Tänapäeva teatris võivad näitlejateks olla nii mehed kui naised, soo kohta piirangud puuduvad. Enne näitlejaks asumist tuleb läbida vastav kool, kus lavakunste õpetatakse. See on vajalik, et vaatajatele etendusest maksimum anda.
2.2 Teatrihoone ehitus tänapäeval
Kaasaja teatritel võrreldes antiikaja teatriga puudub kindel ehitusskeem. Pigem püütakse välja mõelda just erinevaid arhitektuurilisi lahendusi, et sellega mingil määral veelgi rohkem külastajaid teatrisse meelitada. Siiski on teatri ehituses säilinud algne põhimõte- näitlejad esinevad laval ja publikule on veidi eemal etenduse jälgimiseks istekohad .
6
KOKKUVÕTE
Referaati koostades täienesid minu teadmised teatriajaloost ja selle kujunemisest. Kui teatrit kõige üldisemas mõistes võtta, pole nende aastatuhandete jooksul midagi muutunud, siiani on ju säilinud lava, näitlejad ja publik . Kui aga pisiasjadesse laskuda, on muutused väga suured. Tänapäeva teater on tänu pisidetailidele tohutult arenenud. Kui antiikajal oli teatril eesmärk inimesi “õigesti elama õpetada”, siis tänapäeval on teatri külastamise eesmärk pigem end kultuuriliselt harida.
7
Kasutatud kirjandus
http://miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee%252Fdocuments%252Fmain%252Flisa%252F6klass%252F5kreeka%252Fteater2.ht m (30.01.2008)
8
Vasakule Paremale
Mille poolest erines antiikaja teater tänasest #1 Mille poolest erines antiikaja teater tänasest #2 Mille poolest erines antiikaja teater tänasest #3 Mille poolest erines antiikaja teater tänasest #4 Mille poolest erines antiikaja teater tänasest #5 Mille poolest erines antiikaja teater tänasest #6 Mille poolest erines antiikaja teater tänasest #7 Mille poolest erines antiikaja teater tänasest #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 132 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liis . Õppematerjali autor
referaat

Sarnased õppematerjalid

Ettekanne antiikaja teatrist
3
doc

Ettekanne antiikaja teatrist

ANTIIKAJA TEATER Koostas: Liisi Reimaa 10a Ateenas ja teistes Kreeka linnades hakati ehitama suuri teatreid, mis mahutasid mitukümmend tuhat vaatajat. Nõnda ehitati Ateenasse Dionysose auks teater, mis mahutas kuni 30 tuhat vaatajat. Teater asus lahtise taeva all ja oli katuseta. Ülemised istmete read pealtvaatajaile olid raiutud otse kaljusse, alumised aga olid valmistatud marmorist ja puust. Need poolringis astangutena laskuvad istmeteread said amfiteatri nimetuse. Siin hakkasid pärastpoole esinema näitlejad, kuna koor jäi orkestrasse. Antiikteater koosnes seega kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ja ringikujuline väljak kahe sissekäiguga koori jaoks, mida hakati hiljem nimetama orkestraks. Orkestra taga

Kultuurilugu
Antiikaja teater
15
docx

Antiikaja teater

(nimi) (klass) (juhendaja) Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................. Sissejuhatus......................................................................................................................................... 1. Teater Kreekas 1.1 Teatri teke....................................................................................................................... 1.2 Tragöödia ja komöödia................................................................................. 1.3 Lava....................................................................................................... 1.4 Näitlejad ja kostüümid......................... 1

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis
Antiikaja teater
15
doc

Antiikaja teater

Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Antiikaja teater Referaat Kätlin Kukebal 10.a Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus..........................

Kultuuriajalugu
Üldine teatriajalugu I sügis
24
doc

Üldine teatriajalugu I sügis

Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist ­ teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses ­ vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus ­ inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni tempel hakkas asuma Delfis, kus lahendati kõik kreeklaste probleemid

Üldine teatriajalugu
Kirjanduse mõisted A-Z
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus ­ kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõkke, et muuta poeg haavamatuks, kuid vesi ei ulatunud jalakannani, kust ta last hoidis. Sellest on tulnud mõiste Achilleuse kand, mis tähendab ainust haavatavat kohta. Achilleus langeski Parise noolest, mille Apollon juhtis talle kanda. Achilleus on eepose "Ilias" tähtsaim tegelane. adamism ­ vt akmeism. adapteerima ­ kohandama, mugandama. Näiteks võõrkeelse ilukirjandusliku teksti adapteerimine õppijate tarbeks. aimekirjandus ­ vt populaarteaduslik kirjandus. ajakirjandus ­ press, perioodiliselt ilmuvad trükiväljaanded: ajalehed, ajakirjad, almanahhid jmt. Laias tähenduses kuuluvad ajakirjandusse ka raadio ja televisioon.

Eesti keel
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka

Kirjandus
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

Näitekirjandus esitatakse näidendeid PILET NR.2 VABALT VALITUD TEOSE ANALÜÜS Emile Zola "Daamide Õnn" Üks väga südamlik raamat, mis räägib noorest tüdrukust nimega Denise. Pärast isa surma läks Denise koos oma 2 vennaga Pepe ja Jeaniga Pariisi onu juurde. Oli raske aeg Pariisis, kus võimust oli võtmas moepood Daamide Õnn( sealt ka arvatavasti raamat omale nime sai). Ümber ringi ärid hakkasid vaikselt pankrotistuma. Denis sai tööle Daamide Õnne, mille peale nad onuga tülli läksid. Kerge seal töö polnud, kuna suhtumine Denisi oli julm ja ülekohtune, mille tulemusena Denise lahti lasti esmakordselt. Põhjuseks oli Jean, kes tembeltati Denise armukeseks, kuna ta tuli õe juurde, et raha küsida. Denise oli tüdruk, kes pühendus sajaprotsendiselt oma vendadele. Erinevalt teistest selle aja naistest/tüdrukutest ei olnud temal ei meest ega armukest. Raske oli peale lahti laskmist hakkama saada, kuna puudus raha

Kirjandus
Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Prantsusmaal on neid reas terve kilomeeter. Dolmen ­ keldi keeles: kivilaud. Teatakse, et need on kivikalmed e. matmispaigad, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Need on suurtest kiviplaatidest kambrid, mida katab rõhtne kiviplaat. Neid on palju Põhja-Aafrikas ja Aasias. Kromlehh- Kromlehh koosneb mitmest või ühest suurte püstkivide ringist, millele võib olla paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud ja mille keskel asub mõnikord dolmen või menhir. Kromlehh koosneb dolmenitest ja menhiritest Pilet nr.2 - Mesopotaamia kultuur Looduslikud tegurid: Mesopotaamias polnud kivi ja nad pidid ehitama savitellistest. Kuna kivi, puitu ja metalle tuli hankida võõrsilt olid tihedad suhted naabritega. Üleujutused olid Mesopotaamias ohtlikud, viljakat muda ei olnud, kõrbesid polnud, põlluharimine oli võimalik vaid kunstniisutuse abil.

10.klassi ajalugu




Kommentaarid (2)

minaolensee profiilipilt
Liisi R.: Sellest on mulle väga palju abi...väga hea töö
14:39 28-01-2010
aelitaandryp profiilipilt
21:21 05-06-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun