Absolutism ja valgustatud absolutism – erinevused ja sarnasused Euroopa riikides (1)

Absolutism ja valgustatud absolutism – erinevused ja sarnasused Euroopa riikides
Eelmine ajajärk ehk keskaeg lõppes ususõdade lepingutega, mis andsid palju võimu uutele valitsejatele. Kogu ilmalik võim sai nüüd koonduda ühe isiku kätte ning vaimulik võim gardinali kätte, siit järeldub, et algas uus ajastu absolutismi ajastu, absolutismi välised toed olid ühtsest keskusest juhitud. Valgustatud absolutismis vabanesid mingil määral maailma vaated. Valgustus ajastul kuulutati absolutism progressi piduriks.
Riigi võim oli jagamatu nii absolutismis kui ka valgustatud absolutismis. Absolutistlikku riigikorda iseloomustab kõige paremini Prantsusmaa kuningale Louis XIV’le omistatav lause „Riik – see olen mina!” Riigivõimu ainuteostajaks oli riigivalitseja. Louis XIV’l õnnestus tegeleda mitme ametiga kuid sellega suurenes ka märgatavalt tema töökoormus. Riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi, mis nõudis märksa keerukamat haldus- ja maksusüsteemi, seega võim bürokratiseerus ning tekkiski uus ühiskonnakiht ametnikkond. Riigikord toetus veel rahvuskirikule ja seisuste esinduskogule. Viimasele aga sõltusid monarhid peamiselt maksustamisküsimustes. Valgus ajastu Preisimaa omariikluse ajalugu algub 1525 . aastal mil reformatsiooni käigus ilmalikus muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik, mis oli ka esimene protestantlik riik Euroopas. Nagu ka absolutismis oli valgustus ajastu riigis tähtsal kohal armee ning bürokraatia, mida Friedrich Wilhelm I arendas välja Preisimaal . Riigiasjade üle otsustas kuningas ikka ainuisikuliselt, oma korraldused aga saatis ta ümbrikutega ministritele täitmiseks.
Kuningavõim oli mõlemal ajastul omamoodi. Absolutismi ajastul loeti kuningas Louis XIV valitsusaega absolutismi kõrgajaks Euroopas. Arvatavasti ikka sellepärast, et ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval ministrina Jules Mazarin, kes surus maha kuningavõimu vastaste mässud ning kuninga nimel valitsedes haaras endale kogu võimutäiuse. Kuid peale Mazarini surma võttis kuningas valitsemise enda kätte ja nii hakkas siis Louis XIV piirama hugenottide usuvabadust, mille käigus tühistati Nantes ’i edikti. See tõi kaasa rahvusvahelise skandaali kuid tänu sellele saavutati usuline ühtsus. Seejärel lahkus aga Prantsusmaalt pool miljonit hugenotti protestantlikesse maadesse. Preisimaa oli aga üks nendest protestatlikest maadest , kes võttis Brandenburgi valitseja Friedrich Wilhelm ajal, lahkelt vastu hugenotte, kellega edendati tööndust.
Absolutismi ajastu üks võtmesõnu om merkantilism, mis kujutas endast esmakordselt ühtset majanduspoliitikat. Merkantilismi puhul olid riigi huvid tähtsamad kui üksikisiku omad ja seega üritas riik täielikult majandust kontrollida ja reguleerida. Üks tähtsamaid merkantilismi esindajaid oli J. B. Colbert , kes korraldas Louis XIV majanduspoliitikat ning kes muuhulgas koostas esimesena riigieelarve. Valgustatud absolutismi ajastul oli kindlasti üheks tähtsaimaks majanduse elus tööstuslik pööre. Tööstuslik pööre sai võimalikuks tänu põllumajanduspöördele. Tööstusliku pöörde käigus muutus majanduselu tugevalt. Tekkisid tehased manufaktuuride asemele ja algas urbaniseerumine. Riik küll siiski kontrollis majanduspoliitikat aga töölistel olid tohutult suuremad võimalused arvestades varemat aega.
Absolutistlik õukonnaelu oli üsna erinev valgustatud absolutistliku omast. Kuningate lossid olid küll suured ning mahutasid ära mitmeid õukondlasi kuid siiski elu nendes lossides ei olnud mõlemal ajastul sarnane. Absolutistliku õukondlaste elu lossis oli väga kitsas ja halva õhuga, mis tähendas seda, et kogu kõrgseltskond pesi end harva pidades vett talupoglikkuks. Selles ei nähtud midagi häbiväärset. Kuid mis kõige rohem Versailles ’ õhku rikkus oli käimla, mida oli terve lossi ja nende kahe tuhande inimese peale ainult üks. Kuid siiski oli Versailles’ õukond oma aja maailma hiilgavamaid. Toimusid peod, ballid , teatrietendused ja isegi kuningas Louis XIV osales tantsijana ballietenduses. Õukonnaelu soodustas kirjanduse, kunsti ja muusika edenemist ning teaduse arengut. Aadlimehele tähendas mitte Versailles’ viibimine sama kui olla mitte keegi. Valgustatud absolutismi Sanssouci lossi õukonnaelu sisustasid aga vestlusõhtud ning muusikalised soireed, kus osales ka flööti mängiv kuningas Friedrich II. Erinevalt Louis XIV’st kes ärkas hommikul kell 8 ärtamistseremooniaga ning astus kõrvalruumi, et ministritega nõu pidada, ärkas Friedrich II, kes nimetas end riigi esimeseks teenriks, varahommikul kella 3 või 4 aeg, et hoopis tööle asuda .
Absolutism on valitsemisvorm , kus riigijuhile kuulub piiramatu võim riigis. Absolutistliku valitsemisvormiga valitsejad ei hoolinud oma riigi rahvast ning kodanikud olid justkui valitseja orjad. Valgustatud absolutism oli ka valitsemisvorm, kus samamoodi kogu võim riigis kuulus ainult riigijuhile kuid too valitseja oli haritud ning hoolis rahvast ja nende olukorra paremaks muutmisesest.