Viikingid (0)

Sissejuhatus
· Saabusid koos teiste
barbaritega Suure
Rahvasterändega
· Lääne-eurooplastele
normannid, venelastele
variaagid
· Algselt tegelesid kaubanduse,
põlluharimise, kui aga maa
otsa sai, asusid rändama,
röövima ja rüüstama
· Hiilgeaeg 8.-11. sajand
· Arenenud laevandus
Viikingite laevad
· Tugevad ja kiired, lameda
põhjaga, olid mast ja raapuri.
· 9.-st saj.-st kasutasid kiilu
· Kasutasid kolme sorti laevu:
1) Kalapaadid (kasutati ka
kauplemiseks)
2) Knarrid ­ aeglased, madala
põhjaga kaubalaevad
3) Pikklaevad ­ suurimad ja
kiireimad, 20-25m pikkused,
kasutati röövretkedel,
mahutasid 80 inimest
(piltidel)
Viikingite retked
Norra ja Taani Viikingid Rootsi viikingid
· Al. VIII-st sajandist rüüstasid · Rändasid mööda Dnepri ja
Inglismaad ja Frangi riiki. Volga jõgesid Venemaale, kus
· 874 asundus Islandil kauplesid pronksnõude,
· Hispaanias said mauridelt lüüa pärlite, hõbeda ja hiina siidiga.
· Korduvalt piirati Pariisi, nõuti · Kauplesid ka Lähis-Idas.
lunaraha, 911 läänistati neile · 860 Novgorodi vürstiriik
Normandia poolsaar.
· Rajasid Kiievi ja Novgorodi.
· 983 avastas Erik Punane
Gröönimaa, see asustati. · 862 lõid püsivad kaubasuhted
· Leif Eriksson jõudis 1002 Põhja- Bagdadi ja Konstantinoopoliga.
Ameerikasse.
· XII-ks sajandiks lõppesid
viikingite röövretked.
Viikingite elamu
· Enamasti olid katused kaetud õlgedega
· Pikkmaja juurde kuulus ka sepikoda, laut ja ait
Viikingite kodu
· Pidasid ka orje
· Kasvatasid otra ja kaera,
püüdsid kala
· Pidasid kitsi, veiseid, lambaid,
kalu jne.
· Magati puuvoodites,
tarbeesemeid hoiti kirstudes
· Naised tegid süüa, ketrasid
lõnga, hoolitsesid majapidamise
eest ja valmistasid riideid, olid
mehe vara kaasomanikud
· Piltidel viikingite ehted ja kamm
Viikingite kirjandus
· Kasutasid ruunikirja
· Ruunid raiuti rauda, puusse või
kivisse, mõnikord ka pronksi ja
hõbedasse.
· Tähtsal kohal olid
jutuvestmine, laulmine ja
luuletamine.
· Skaldid kandsid ette värsse ja
jutustasid lugusid vägilastest ja
jumalatest, mis hiljem pandi ka
saagadena kirja.
· Pildil ruunikivi
Viikingite usk
· Ideaalne surm oli lahingus, sest ainult siis sai paradiisi nimega
Valhalla.
· Tähtsamad jumalad olid lahingu ja surma jumal Odin ning
taevajumal Thor.
· Piltidel viikingite matuselaev Oslo viikingimuuseumis ja Norra
püstpalkkirik
Võitlus viikingite vastu
· XI sajandil hakkasid Euroopa
ülikud viikingite vastu võtma
kasutusele mitmeid meetmeid:
linnadesse rajati
kaitseehitised, hakati
kasutama ratsaväge ja jaluseid
· Viikingite ajastu lõppes XII
sajandil ristiusu leviku ja
feodaalkorra tekkimisega
viikingite aladel
Kasutatud kirjandus
1. Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri,
1997.
2. Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite". Varrak, 1996.
3. Dr. Anne Millard. "Kauba- ja rännuteed". Varrak, 1997.
4. Dorling Kindersley. "Maailma ajalugu". Varrak.
5. "ENEKE 4". Varrak, 1986.
6. "Eesti Entsüklopeedia 10". Eesti Entsüklopeediakirjastus,
1998.
7. Helmut Piirimäe "Inimene, Ühiskond, Kultuur II". Koolibri,
2000
8. http://www.luth.se/luth/present/sweden/history/viking_level
9. http://www.amnh.org/exhibitions/vikings/vikings_flash.html