Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viikingid (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Viikingid #1 Viikingid #2 Viikingid #3 Viikingid #4 Viikingid #5 Viikingid #6 Viikingid #7 Viikingid #8 Viikingid #9 Viikingid #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 27helen Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Viikingid referaat

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Ehitusviimistlus Erik Adra VIIKINGID Referaat Juhendaja: Rita Pilisner Pärnumaa 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Viikingite laevad .....................................................................................

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Viikingid

Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks (Lääne-Euroopa nimetus, tähendab Joonis 1gujghikhuihu põhjamaa meest) ehk variaagideks (Vana-Vene nimetus, tähendab sõdalast). Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega ning olid väga rikkaks saanud. Kuna aga viikingite arvukus suurenes ja maa otsa lõppes, olid nad sunnitud mujale rändama. Viikingid rüüstasid maid (eriti Inglismaad, Iirimaad, Prantsusmaa ja Saksamaa rannikut), asutasid kolooniaid, tegelesid kauplemisega välismaal ja mererööviga. Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand. Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu.

Kirjandus
thumbnail
6
docx

Kes on viikingid?

MAI KOOL VIIKINGID Referaat Koostaja: Martin Nael Klass: 7D klass Pärnu 2020 Kes on viikingid? 300 aasta jooksul, umbes aastatel 800 – 1050 pKr, hoidsid kaugelt Põhjalast pärit metsikud mehed –viikingisõdalased – oma hirmuvalitsuse all keskaegset Lääne- Euroopat. Soov saada rohkem kulda-hõbedat, orje ja uusi maavaldusi oli see, mis sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi

Ajalugu - 7.klass
thumbnail
2
doc

Viikingid

Viikingid Kui barbarid 350.-550. aastatel Euroopasse tungisid, hakkasid mõned neist ka Skandinaavias elama. Mitmesaja aasta pärast (8. saj) elasid Norras, Rootsis ja Taanis nende järeltulijad, keda nimetati viikingiteks ehk normannideks Skandinaaviast pärit ründajad ehk viikingid tulid oma pikkadel laevadel, mis mahutasid kuni 200 väljaõpetatud ja julma sõjameest. Esimestena läksid liikvele Taani viikingid. Algas see umbes 700 aastal viikingite retketest Shetlandi saartele. Umbes 790 aastat loetakse viikingite Euroopa-retkede alguseks. Viikingite nimi tuleb vananorrakeelsest sõnast vikingr, mis tähendab mereröövlit või riisujat, kuid seda nimetust kasutati üldiselt kõigi inimeste kohta, kes elasid praeguse Norra, Rootsi, Taani aladel

Ajalugu
thumbnail
4
rtf

Viikingid - loojad või hävitajad

Leanika Käämer 11. kl VIIKINGID (Loojad või hävitajad) Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes käisid kauba- ja rüüsteretkedel. Kaugeid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad, mis võimaldasid maabumist madalatel rannikutel. Laevu sõuti kahelt poolt aerudega, lisaks oli laeval puri. Nii laeva nina kui ka ahter olid hästi kõrged ning nende otstesse oli nikerdatud lohepea. Laeva külgedele olid kinnitatud suured kilbid, mis aerutajaid varjasid ning kaitsesid. Laeva meeskonda kuulus 30-40 meest

Ajalugu
thumbnail
6
rtf

Viikingite Reisid.

laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri.Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal. 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi. 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest, nende laevade ninasse

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun