Vana-Rooma Suur osa Apeniini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all. Ainult tänapäeva Põhja- Itaalia Lombardia maakond jäi toonase Itaalia piiridest väljapoole. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised ,kuid sellegipoolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreekas. Hõimud. Itaalikud II aastatuhandel Apenniini poolsaarele rännanud ning seal paikseks muutunud indo-euroopa hõimud. Keelelis-etniliste tunnuste järgi eristatakse Latiumis ja Lõuna- Etruurias elanud latiine ja faliske ning Lõuna-Itaaliani rännanud umbreid, sabelle ja oske (brutid, kampaanid, lukaanid, sabiinid, samniidid). Itaalikute hõimudest olid tähtsaimad sabellid, umbrid, oskid ja latiinid.' Itaalia rahvad sattusid varakult Vahemere kesk-ning lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. 8-6 sajandit eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiilia...
3) Magistraadid tegelesid valitsemisega : 2 konsulit - kõrgema tsiviilvõimu kandjad, sõjaajal juhatasid vägesid. preetorid - hoolitsesid õiguse mõistmise eest. kvestorid - vastutasid riigi kassa eest. tsensorid - vastutasid kodanike loetuse ja maksude eest, jälgisid elukombeid. * Välisohu korral määrati ametisse diktaator (kuni pool aastat) * Senati roll hakkas üha kasvama. Senati liikmed olid endised magistraadid. Senat kontrollisd magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, sõjandust ja rahandust, ning valvas usukultuse järele. * Sõjavägi koosnes LEEGIONITEST (4500 meest ühes leegionis) Leegion 300 ratsanikku 1200 kergelt relvastatud jalaväelast 3000 raskelt relvastatud jalaväelast * 490 eKr valiti esimesed rahvatribuunid : 1) Võisid kokku kutsuda rahvakoosoleku. 2) Võisid panna peale veto (keelu) magistraatide ja senati otsustele. * 227 a
● Kreeka põhja pool asus väike Makedoonia kuningriik. ● 338. a eKr võitsid makedoonlased kreeklasi. ● Philippose poeg Aleksander viis selle vallutuse lõpule ja liitis Kreeka oma hiigelsuure impeeriumiga. Ateena demokraatia ● Ateena kodanikud osalesid linna valitsemises. ● Alates 18. eluaastast said noored linnakodanikeks ja võisid osaleda rahvakoosoleku istungitel. ● Linnakodanikud võtsid vastu või lükkasid tagasi magistraatide poolt seadusi. ● V sajandi Ateenas eKr olid naised, orjad ja võõramaalased poliitilisest elust kõrvale jäetud. Ateenas elavaid võõramaalasi nimetati metoikideks. ● Nad elasid linnas. ● Olid pärit kas väljastpoolt Ateenat, või hoopis ● võõrastelt maadelt. Neil ei tohtinud olla maju ega maad. ● Ei tohtinud olla linnakodanikud. ● Tõid linna teadmisi ja oskusi. ● Orje oli Ateenas rohkem kui 100 000. ●
Rooma õigus Kõik roomlased nii patriitsid kui ka plebeid, moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Sellest ajast peale, kui plebeid olid saanud patriitsidega võrdsed õigused, olid kõik Rooma kodanikud seaduse ees põhimõtteliselt võrdsed .Kuid Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid-ja vanemate nõukogu-senat. Riigiametisse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, et täiel määral riigiasjadele pühenduda, kellel oli poliitilise elu kogemusi ja kes olid avalikkuse ees tuntud.Seetõttu juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet kuhu kuulus nii patriitse kui ka rikkaid plebeisid. Suur osa riigiametnikke ja senaatoreid pärines põlvest põlve nobiliteedi perekondadest. Kuigi riiki juhtisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Magistraadid-valiti enamasti rahvakoosolekul 1 aastaks. Igasse riigiametis...
3)Tribuutsed komiitsid – asukoha järgi. 4)Plebeilised komiitsid – sinna ei võetud patriitse. Teine oluline institutsioon oli senat ehk vanemate nõukogu. Algselt oli senatis 300 liiget, hiljem tõusis 600-ni. Senati liikmed pärinesid ametnike seast. Liikmeskonda täiendati iga 5 aasta tagant. Senat juhtis tegelikult riiki. Kolmas institutsioon oli ametnikud ehk magistraadid. Neid valiti alati paarisarv ning neid oli alati üheks aastaks. Magistraatide puhul kehtis magistraatide kollegiaalsus – ametnik võis kehtestada veto(keeld) oma kaasametniku või alamametniku otsuse suhtes. Ametnikud ei saanud oma töö eest palka. Kandideerimisel tuli alustada ikka madalamast ametist. Ametnikud: 1)Kvestorid – 40 – rahandus- ja majandusametnikud. 2)Ediilid – 4 – ühelt poolt olid nad Rooma riigis korravalvurid, teiselt poolt muretsesid nad selle eest, et Rooma riigis oleks teraviljavaru. Lisaks sellele korraldasid veel avalikke mänge, lõbustus.
orjade arv märgatavalt. 29 Territoriaalselt jagunes Rooma riik 1) Vanaks Roomaks, milleks peeti linna koos ümbrusega, 2) liitriikideks, 3) üksikuteks linnadeks ja riikideks, mille elanikud olid Rooma kodaniku õigustega, 4) kolooniateks ja 5) provintsideks, mis olid vallutatud maad väljaspoolt Itaaliat.30 26 Ibid 27 Ibid 28 Ibid 29 Ibid 14 Rooma riigi kõrgmaid ametnikke nimetati magistraatideks ja ametkonda magistratuuriks. Magistraatide võimkond oli kahesugune: 1) potestas-kitsam ja erialane võim ja 2) üldine võim mis sisaldas sõjalist võimu. Vabariigi ajal oli kõikjal ametialal kollegiaalsus, st ühele kohale määrati mitu isikut võrdsete funktsioonidega. Magistraadid olid kõikvõimsad kuid olid olemas üsna tugevad võimu piiramise põhimõtted: kollegiaalsus ja ametite ajalisus ning veto õigus. Magistraatide sisuline külg ilmnes neljas võimuavalduses: 1) õigus läbi käia jumalatega, 2)
ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED SÕNAD 1. ius publicum avalik õigus 2. ius civile tsiviilõigus, Rooma linnas kehtiv õigus 3. legitimatio seadustamine 4. lex seadus 5. ius gentium rahvaste õigus 6. ius naturale loomuõigus 7. ius privatum eraõigus 8. ius honorarium magistraatide (loodud) õigus 9. leges duodecim tabularum 12. tahvli seadused 10. a testato testamendijärgne pärimine 11. ab intestato seadusjärgne pärimine 12. hereditas pärand 13. legatum legaat, annak 14. fideicommissum fideikomiss, testamentlik korraldus 15. testis tunnistaja 16. testamentum testament 17. successio õigusjärglus 18. obligationes ex delicto deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 19
otsustati sõja ja rahu üle võeti vastu seadusi. Senati liikmeid oli algul 300, hiljem 600 ja nad olid endised magistraadid. Senaatori amet oli eluaegne. Senati ülesanded: kinnitas seaduseelnõud ja valimistähtajad, kontrollis magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahandust, valvas usukultuse järele. Magistraadid valiti reeglina patriitside seast. Tähtsamad olid: · 2 konsulit, kellele kuulus kõrgem tsiviilvõim ja sõja ajal olid nad väejuhid. · Preetorid, hoolitsesid õigusemõistmise eest
2 konsulit- Neile kuulus kõrgeim võim Keiser- täitis mitu ametit, mis kõik kokkuu riigis ja nad olid kõrgemad magistraadid tegid temast riigi tegeliku juhi. Tähtsamate Magistraadid- Riigi juhtimisse valitud 2 provintside asevalitsejana käsutas keiser juhti, kes pidid arvestama üksteise kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli arvamustega. Igal aastal valiti uued tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste magistraadid. üle. Rahvakoosolek-Lihtrahvas sai Magistraadid- Magistraadid viisid ellu rahvakoosolekute toimumisaegadel keisri otsuseid. Magistraadiks saamine ja riigiasjades osaleda. senatisse kuulumine andis võimaluse Senat- vanemate nõukogu, mis kujundas poliitilist karjääri teha, tagas mõjukuse ja
/// VALITSEMINE -- Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Kuningate aeg langeb üldjoontes kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. Pärimuse järgi oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 KUNINGAT. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik -- Varajane vabariik 509-265a. eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all. -- Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133a. eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Kartaago ja Rooma pidasid ...
ühiskonnas mõjukad tänu oma klientidele. kohtuniku sisetunde järgi vaid rangelt seaduste järgi, välditi liigselt Rooma vabariigi valitsemine: riiki juhtsid magistraadid ja senat karme karistusi. Hakati tähelepanu pöörama seaduste aristokraatia; ühtset rahvakoosolekut polnud, eritüübilistel ühtlustamisele, kerkisid esile juristid; nendest seadustest lähtuti koosolekutel piirduti senati ja magistraatide ettepanekute Euroopas ka kesk- ja uusajal ning paljud põhimõtted kehtivad heakskiitmisega. tänapäevani. Ateena vabariigi valitsemine: võim riigis kuulus rahvale Rooma kasvatus oli praktiline ja sõjalise suunitlusega, õpiti demokraatia; regulaarne rahvakoosolek(iga 10 päeva tagant), rooma kirjanudst ja ajalugu, kõnekunst. kreeka eeskujul pöörati
kohtunik, võim piiratud, mõnede valitud 5 aastaks kõiki Rooma vägesid ja reservvägi. Suurendati ratsaväe usuliste rituaalide läbiviija. *Diktaator rahvatribuunina oli tal vetoõigus osatähtsust. Vabariik-riigikorraldus, kus kõigi magistraatide otsuste üle. kõrgemad võimuomanikud valitakse Seisused, ühiskonna Seisused: patriitsid- tegelesid Kaotatakse seisuslik vahe ja Kodanikkond hakkas keisririigi Ühiskond muutus senisest valitsemisega, plebeid- plebeid saavad kodanikuõigused. ajal kasvama. Kodakondsust rangemalt seisuslikuks. 2 struktuur lihtrahvast
valitseja võttis endale kõik tähtsmad riigiametid, millest ükski edaldi ei andnud talle täielikku võimu, kuid kõik koos tegid temast sisuliselt riigi tegeliku juhi. Näiteks: a) konsul – kõige tähtsam riigiametnik, b) mitme provintsi asevalitseja – õigus käsutada oma provintsi sõjaväge, c) 1. senaator - avaldas senatis esimesena oma arvamust, d) rahvatribuun - andis talle vetoõiguse kõigi magistraatide ja senati otsuste üle, e) ülempreester. Seega: keisririigi juures oli omapärane, et kõik vabariigi institutsioonid töötasid edasi (v.a. rahvakoosolek), kuid otsustas vaid valitseja. Kuna Augustus oli Caesari kasulaps, hakkas ta kandma ka tema nime - Caesar. Samamoodi tegid ka kõik Augustuse järglased. Nii kujuneski Caesarist tiitel keiser ja venelastel tsaar. Täida tabel! Rooma vabariik Rooma keisririik
Vabariigi valitsemine ja ametnikud. Senat koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Nende ametiaeg kestis elu lõpuni. Kuna senatis old sarnaste vaadete ja kogemustega mehed, siis oli see ühtne ja tegevuses järjekindel. Senati käes olid kõik tähtsamad riigivalitsemisalad. Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada koosolekut juhtiva magistraadi esitatud ettepanekute üle. Rahvakoosolek sai vastu võtta või tagasi lükata Senatis vastu võetud otsusi, hääletada magistraatide poolt või vastu, kuid rahvas ise seadusi algata ei saanud, samuti ei olnud neil õigust ka kandidaate esitada. Iga väeosa või piirkond andis ühe hääle. Lõpptulemuseks oli väeosade või piirkondade hääled kokku loetuna. Riigiametnikest ehk magistraatidest oli kõrgeimad kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge, neid saatsid 12 auvahti, õlal magistraatide võimusümbol rihmaga kokkuseotud vitsakimp. Preetorid tegelesid õigusemõismisega. Nimetatud ametnikud oli ametis aasta
- linn; Rooma 83. usus, us m.- kasutamine, tarvitamine; komme 84. uxor, oris f.- (abielu)naine, abikaasa 85. vir, viri m.- mees; abikaasa 86. vis,- f.- jõud, võim, vägivald VÄLJENDID: 1. personae sui iuris- iseseisvad, vabad isikud 2. personae alieni iuris- mitteiseseisvad e. teise isiku võimu alla kuuluvad isikud 3. paterfamilias- perekonna pea, pereisa 4. capitis deminutio- õigusvõime piiramine/ kaotus 5. ius Quiritium- kviriitide ehk Rooma kodanike õigus 6. ius honorarium- magistraatide (kujundatud) õigus 7. res publica- riik, vabariik 8. leges duodecim tabularum- 12 tahvli seadused 9. res mancipi- manitsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel üleantavad asjad 10. res nec mancipi- mittemantsipeeritavad ehk vormivaba üleandmise (traditio) teel võõrandatavad asjad 11. res mobiles- liikuvad e. vallasasjad 12. res immobiles- liikumatud e. kinnisasjad 13. res in commercio- käibeline asi 14. res extra commercium- käibeväline e. käibetu asi 15
- linn; Rooma 83. usus, us m.- kasutamine, tarvitamine; komme 84. uxor, oris f.- (abielu)naine, abikaasa 85. vir, viri m.- mees; abikaasa 86. vis,- f.- jõud, võim, vägivald VÄLJENDID: 1. personae sui iuris- iseseisvad, vabad isikud 2. personae alieni iuris- mitteiseseisvad e. teise isiku võimu alla kuuluvad isikud 3. paterfamilias- perekonna pea, pereisa 4. capitis deminutio- õigusvõime piiramine/ kaotus 5. ius Quiritium- kviriitide ehk Rooma kodanike õigus 6. ius honorarium- magistraatide (kujundatud) õigus 7. res publica- riik, vabariik 8. leges duodecim tabularum- 12 tahvli seadused 9. res mancipi- manitsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel üleantavad asjad 10. res nec mancipi- mittemantsipeeritavad ehk vormivaba üleandmise (traditio) teel võõrandatavad asjad 11. res mobiles- liikuvad e. vallasasjad 12. res immobiles- liikumatud e. kinnisasjad 13. res in commercio- käibeline asi 14. res extra commercium- käibeväline e. käibetu asi 15
jagunesid seisuseastmeteks, vastavalt endisele ametile: konsulid, preetorid, ediilid, tribuunid, kvestorid; selle hierarhia järgi said nad ka senatis sõna. Senatiliikmeid sai ametist tagandada censor.Põhjuseks kuritegu, ebaväärikas käitumine, võlad.Istungid olid avalikud. Senat: arutas ja kinnitas seaduseelnõud;kinnitas valimistähtajad; kontrollis magistraatide tegevust; juhtis välispoliitikat, provintside haldamist, rahandust, sõjandust; valvas usukultuse järele. Senaatorite arv väga erinev periooditi. Senat on magistraatide (eriti konsulite) nõuandja. 4) Vabariikliku aja institutsioonide põhiline omapära 5) Consul, praetor, quaestor, tribunus plebis, rahvakoosolek, plebei ediilid, kuruulsed ediilid, proconsules, propraetores Consul: Kõrgeim riigiametnik; igal aastal valiti rahvakoosolekul;
Kuigi riiki juhtisid aristrokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Rooma oli aristrokraatlik. 5.2 Valitsemine Keisririigi ajal: Edukas väepealik võiks soovi korral senati otsuseid ignoreerida. Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi valitsemine koondus nüüd valitseja kätte. Tähtsamate provintside asevalitsejana käsutas keiser kõiki Rooma vägesid ja rahva tribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Jagati kõikidele vabadele meestele kodakondsust. Riigi juhtis ainuvalitseja keiser. 6. Divide et impera ehk jaga ja valitse Itaalias oli enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid oma sõjajõud andma Rooma käsutusse ja loovutama 1/3 maast, millest moodustus Rooma riigi maatagavara. Makse maksma ja muid kohustusi neil ei olnud.
3. Tribuutsed komiitsid seisusest - valisid alamaid magistraate: kvestoreid, ediile, rahvatribuune seisusest Rahvakoosolekul valiti ametnikke ehk magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning võeti vastu seadusi. · SENAT liikmeid algul 300, hiljem 600. Senati koosoleku kutsus kokku konsul. Senaatori amet oli eluaegne. · Senat kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraatide ,,JAGA JA VALITSE" Rooma poliitika alistatud maade suhtes Põhiprintsiibid: · Läbirääkimised peeti ühekaupa ja kokkulepped sõlmiti igaühega eraldi; · Kehtestati erinevad sõltuvustingimused, et vältida alistatute ühiseid väljaastumisi; · Allutatud riikide elukorraldus jäeti üldiselt puutumata. ROOMA ARMEEKORRALDUS JA SELLE MUUTUMINE
Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus suhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel(lepingud), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust 2. Rooma õiguse allikate liigid Tavaõigus,magistraatide ediktid,juristide tegevus,seadused,senati otsused,imperaatorite korraldused. Tavaõigus-Vanima Rooma õiguse allikad, Preestrite osa oli oluline. Nemad olid tavade hoidjad. Seadused-Vabariigi perioodi ajal hakkasid seadused tekkima. LEX-seadus, see oli rahvakoosoleku otsus. Esimene seadus võeti vastu 451-45o ekr, mis oli kirja pandud. 12 tahvli seadus
2) triumviraad (crassus-langes aasias, pompeius- vallutas väike-aasia, caesar- gallia vallutamine) pompeiuse ja caesari vahel kodusõda mille tagajärjel caesar sai diktaatoriks, kuid hiljem tapeti senati koosolekul. 3) antoniuse ja octaviuse vastasseis. antoniust toetas kleopatra. said lüüa octaviuse käest ning tapsid end mõlemad koos. octavius allutas vahemeremaad ja lisas need rooma riigiga. Keisririik rahuajal:Keisri käes oli vabariigiaegsete magistraatide ametivõim ning sõjaväeline võim. Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil, kuid tegelikult kontrollis sedagi keiser. Peale Augustuse surma tugevnes senati opositsioon; selle mahasurumiseks rakendasid JuliusteClaudiuste dünastia keisrid terrorit. Puhkesid ülestõusud. Peale Nero kukutamist tuli võimule Flaviuste dünastia. Provintside majandus edenes jõudsalt.Riigikord keisririigi ajal:Näiline rahvavõim. tegelt oli võim ühel isikul- "princeps" =imperaator=keiser
12c klass Fasism Referaat Juhendaja: Ergo Aas Tallinn 2009 Sõna päritolu Sõna fascismo tuleneb sõnast fascio, mis tähendab 'kimpu' poliitilise või relvastatud rühmituse või rahvuse mõttes. Seda seostatakse ka ladina sõnaga fasces, mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega kõrgema võimu tähist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid kõrgemate magistraatide ees. Fasism (itaalia keeles fascismo) on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassilistele ja kultuurilistele tunnustele toetava rahvusliku ühtsuse loomist, mis üldiselt nendega ei piirdu. Algses tähenduses on see autoritaarne liikumine ning ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel. Fasismi on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ning teistele taolistele liikumistele ja ideoloogiatele. Rahvussotsialismi nimetamine fasismiks
väepealikutest.Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada=kodusõjad. Oli vaja isikud, kes lõpetaks sõjad. 30a eKr võitis võimumees Octavianus oma vägedega vastased, kehtestas riigis ainuvõimu ja võttis nimeks Augustus- algas keisririigi ajajärk. Riiklik korraldus keisririigi ajal. Kõik toimus 'endistviisi', kuid rahvakoosolekud jäeti ära ning valitsejat nimetati keisriks-kes käsutas kõiki vägesid, rahvatribuudina oli tal vetoõigus magistraatide otsuste üle. Senat oli nüüd nõuandja ja magistraadid otsuste elluviijad. Keisrid püüdsid senatiga hästi läbi saada(autoriteetsed mehed ju), seega senatil ka tähtis roll. Senaatorite ja kodanikkonna arv kasvas, enam ei olnud nobiliteediperekonnad tähtsad, vaid ka provintside esindajad. Kodakondsust jagati kõigile vabadele meestele-eesõigused kadusid. Keisririik kaitses võrdselt kõigi elanike huve. Caesar sai 27 eKr aunime Augustus- auväärseim senaatori tiitel(princeps-esimene)
Valvasid elukommete järele. Oli väga auväärne amet. Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis oli ta pool aastat piiramatu võimuga. Pärast seda pidi oma tegude eest vastust andma. Rahvatribüünid kaitsesid rahva huve. Neile kuulus veto (keeld) õigus ükskõik millise riigiorgani otsusele. Kvestor oli rahaasjade ajaja ehk riigikassa. 8. Riiklik korraldus keisririigi ajal Keisririigi ajal jätkus senati istungite korraldus ning magistraatide valimine, kuid loobuti rahvakoosolekutest. Tegelik riigijuht oli keiser. Tal oli korraga mitu ametit. Näiteks keiser oli rahvatribüün ja provintside asevalitseja, tal oli vetoõigus jpm. Senat oli keisrile kui nõuandja ja magistraadid otsuste elluviijad. Keisririik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. 9. Vaatamisväärsused Vana-Rooma üks suurimaid ehitisi on Colosseum. Colosseumi ehitamise idee mõtles välja imperaator Vespasian
välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Ühtki seaduseelnõu ei pandud rahvakoosolekul arutlusele ilma senati heakskiiduta.Senat juhtis tegelikult riiki! Rahvakoosolekud-Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut.Eri asjade otsustamiseks kogunes rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Rahkoos valiti magistraate,otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid.Sageli piirdusid rahkoos senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmisega. Keisririigi aeg-senati istungid jätkusid ja igal a valiti magistraadid. Loobuti rahvakoosolekutest. Riigi tegelik juhtimine valitseja käes,keda nim keisriks. Valitsejal oli korraga mitu ametit.Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja tal oli vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid
Castro, maalitud 1672 60 eKr sõlmisid Caesar, Pompeius ja Crassius senativastase I triumviraadi; järgnenud kodusõjas võitis Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Peale Caesari surma sai pärast võitlusi ainuvalitsejaks Octavianus; 27 eKr tunnistas tema võimu ka senat ja andis talle Augustuse tiitli. Varase keisririigi ajajärk Niinimetatud printsipaadi ajajärk 30 või 27 eKr 284 pKr. Keisri käes oli vabariigiaegsete magistraatide (konsuli, tsensori, rahvatribuuni) ametivõim ning sõjaväeline võim (impeerium). Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil, kuid tegelikult kontrollis sedagi keiser. Peale Augustuse surma tugevnes senati opositsioon; selle mahasurumiseks rakendasid JuliusteClaudiuste dünastia keisrid terrorit. Puhkesid ülestõusud Pannoonias, Traakias, Gallias, Britannias ja Palestiinas. Peale Nero kukutamist tuli võimule Flaviuste dünastia. Provintside majandus edenes jõudsalt. Alates 1
Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Kuigi senat seadusi vastu ei võtnud ja otsuseid ellu ei Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut, eri asjade viinudjuhtis ta täielikult otsustamiseks kogunes rahvas erinevatel alustel riiki. korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Sageli piirdusid rahvakoosolekud senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmistega. Vabariigist keisririigiks 509 eKr sai Roomast vabariik - valitsusvorm, milles on võim rahva käes. Vabariigi ajal kasvaski Rooma tänu vallutusretkedele tolle aja mõjuvõimsaimaks impeeriumiks. Rooma territooriumi laienemine tõi kaasa aga
seitse kuningat. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Vabariigi ajal-Kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Keisririigi ajal-Pealtnäha oli riigikorraldus endine, jätkusid senati istungid ja valiti magistraate. Mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekutest. Riigi juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kutsuti keisriks. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Ametnikud ja nende ülesanded: Konsulid-Kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid Rooma armeed Preetorid-Korraldasid õigusemõistmist Tsensorid-Kodanike loenduse koraaldamine ja senaatorite nimekirja koostamine Diktaator-Määrati ametisse ainult siis kui riiki ähvardas tõsine oht, sel ajal kuulus talle piiramatu võim Rahvatribuunid-Pidid kaitsma lihtrahva huve 5. Rooma suurvalitsejad ja nende reformid
sum, fui, esse olema possum, potui, posse võima, suutma, suuteline olema utor, usus sum, uti kasutama, tarvitama, rakendama fio, factus sum, fieri saama, sündima, toimuma, juhtuma dominor, atus sum, ari valitsema Omadussõnad bonus, a, um (melior, ius; optimus, a, um) hea, tubli honorarius,a, um magistraatide-, ametnike- iniustus, a, um ebaõige, õigusetu; ülekohtune iustus, a, um õiglane, õige, seaduspärane latus, a, um lai; jäme, raske innominatus, a, um nimetu legitimus, a, um seaduslik, õiguslik magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um) suur, avar, tähtis, võimas medius, a, um keskmine, keskne
10. Kostja või vastaspoole vastuväide;hageja nõue 11. Iseseisvad isikud;teise isiku perekondliku võimu alla kuuluvad isikud 12. Linnas asuvate maatükkide kohustused;maal asuvate maatükkide kohustused 13. Eraisikute õigusrikkumine; avalikud õigusrikkumised 14. Võõralt isikult antud kaasavara;isa poolt määratud kaasavara;okasnisu jahust leib 15. Isavõim 16. Magistraatide õigus; preetorite õigus; ediiliõigus (linnapea) 17. Avalik õigus;eraõigus 18. loomuõigus; Rooma õigus 19. Asjaõigus; õigus võõra asja üle, paljas/tühi õigus 20. Tsiviilõigus;Flaviuse tsiviilõigus 21. Aeliuse õigus;Papiriuse õigus;Gregoriuse koodeks; Justianiuse koodeks 22. Üksikisiku õigusjärglus; üldine õigusjärglus 23. Ootamatu/uus edikt; igavene ehk aegumatu edikt ; edasikantud edikt 24
jus´iks(võimude ettekirjutused, kohus). 3) Senat ja senaatorid Senaatoreid nimetati Patres´iteks. Kuningriigi ajal- esimene senat koondas 100 Romuluse poolt valitud perekonnapead, et moodustada kuninga nõukogu. Järgmiste kuningate ajal senaatorite arv kasvas 300ni. Kuningas küsis senatilt nõu kõigis poliitilistes ja religioossetes küsimustes. Senat omas moraalset võimu. Vabariigi ajal- senat oli üks kolmest valitsusorganist magistraatide ja komiitside kõrval. Polnud ei täidesaatvat ega seadusandlikku võimum vaid oli kõigest nõuandlik organ, mis tuli kokku magistraadi kutsel. Vabariigi ajab hakatakse senatisse võtma patriitside kõrvalt ka rikkaid plebeisid. Nõutud vanus oli 46 aastat, hiljem langes 30ni. Senaatorid võivad kanda laia punase vööga tuunikat, punase äärisega valget toogat, kuldsõrmust ja spets jalanõusid.enamasti
Lex rahvakoosoleku otsusena- reegel, mis on antud kodanike poolt ja mis neid seob nagu see oleks nende vastastikune kohustus. Hiljem tähendas Lex- rahva käsku. Seadus kannab tavaliselt seaduse esitanud magistraadi nime ja võis sisaldada ka viidet. Polnud kindlat seaduse väljakuulutamise korda, pandi välja tahvlid vastuvõetud seadusetekstiga. Seaduse tekstid hoiti riigilaekas- aerarium-. Lex data- magistraatide või senati korraldused provintside haldamise alal. Vabariigi perioodi algul anatakse välja koodeks, mida nim Kaheteistkümne tahvli seadused- Leges duodecim tabularum. Selle õigusallika koostamise käik: Plebeide ja patriitside vahelised vastuolud olid tingitud tavaõiguse ebamäärasusest. Õigusallikate kohandamisel tuli ette palju kuritarvitamist. Plebeid nõudsid, et seadused fikseeritaks tahvlitel.Valiti 10-liikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks. Paari aasta
Rahvakoosolek Kutsuti kokku senati otsuste heakskiitmiseks ja ametnike Rooma kodanike valimiseks. koosolek, millele Ise ei saanud algatada seadusi ja kandidaate esitada. vormiliselt kuulus kõrgeim võim. Senat riiginõukogu Kujundas sise- ja välispoliitikat. endistest ja Juhtis sõjandust ja rahaasju. tegevametnikest, mis Esitas seaduseelnõusid rahvakoosolekule. juhtis tegelikult riiki Kontrollis magistraatide tegevust. (300-600 eluaegset liiget) Magistraadid 2 konsulit omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal riigiametnikud, kes juhatasid vägesid. reeglina valiti Preetorid hoolitsesid õigusemõistmise eest. koosolekul paarikaupa 1 Kvestorid vastutasid riigikassa eest. aastaks. Tsensorid vastutasid kodanike loenduse ja maksude eest ning jälgisid elukombeid.
elukombed. Kui riiki ähvardas oht, võiks ametisse määrata ka diktaatori. Rahvatribuunide ülesanne oli seista lihtrahva huvide eest. Senat koosnes magistraatidest, kes olid ametis eluaeg. Ta tegeles riigi tähtsamate asjadega. Kõik seaduseelnõud pidi olema senatis heaks kiidetud, enne kui see läks rahvakoosolekule edasi. Rahvakoosolekud võtsid vastu või lükkasid tagasi seadusi ja hääletasid valitavate magistraatide poolt või vastu. Lihtkodanikud ei tohtinud ise seaduseelnõusid algatada ega kandidaate esitada ja nende tahe võitis harva. Rooma riigikord oli põhijoontes aristokraatlik. Riigiametitesse oli võimalus kandideerida ainult rikastel, sest seal palka ei makstud. Vallutatud maades olid erinevad sõltuvustingimused, mis takistasid Rooma vastu ülesastumist. Rooma jättis puudutamata teiste elukorraldust.
Oli väga auväärne amet. 4 Diktaator oli ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis oli ta pool aastat. Sel ajal piiramatu võimuga. Pärast pidi oma tegude eest vastust andma. Rahvatribüünid kaitsesid rahva huve. Veto(keeld) õigus ükskõik millise riigiorgani otsusele. Kvestor oli rahaasjade ajaja. Riigikassa. 2.4 Riiklik korraldus keisririigi ajal: Senati istungite jätkumine, magistraatide valimine. Loobuti rahvakoosolekutest. Tegelik riigijuht oli keiser. Tal oli korraga mitu ametit. Näiteks keiser oli rahvatribüün ja provintside asevalitseja, tal oli vetoõigus jpm. Senat oli keisrile kui nõuandja ja magistraadid otsuste elluviijad. Keisririik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. 3. Provintsid Provintside valitsemise taktika oli ,,Jaga ja valitse". Provintse oli kaks, mis omakorda jagunesid provintsideks. Idaprovintsid ja Lääneprovintsid.
Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ja vanemate nõukogu senat. Rahvakoosolekud, kus ka inimestel oli võimalus otsustada oma riigi asjade üle. Keisririik: Pealtnäha oli riigikorraldus endine, kuid mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid, ning ta võis pana veto kõikidele magistraatide otsustele. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid keisri otsused ellu. Nii senaatorite arv kui ka kodanikkond hakkas kasvama, kuid mida enam kodanikkond suurenes, seda vähem jäi neile eesõigusi ning kui varase keisririigi lõpus anti kodakondsus kõikidele vabadele meestele, kadusid kõik kodakondsusega kaasnevad eelised ja kodakondsusel polnud enam tähtsust. 4) Iseloomusta religiooni ja mütoloogia osa antiikaja inimese maailmapildis
Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida
Kaitses plebeide huve, pidi ise olema plebei. Patriits ei saanud hakata rahvatribuuniks. Arvatakse, et vb 490 ekr. algab plebeide võitlus oma õiguste eest, 4 saj keskel toimub revolutsioon, mille tulemusel 1 kohtunikest saab olema plebei päritolu. Nende võim oli suur, isik ja vara oli puutumatu. Kui keegi pani neile käe külge või varandust varastada, tema kohti öeldi sacer esto ja kuulutati lindpriiks. Nende põhiline õigus oli veto õigus= ius intercessionis. Kehtis magistraatide ja konsulite otsuste vastu. Oli juhtumeid, kus sekkusid senati otsustesse. Samasugune õigus oli konsulitel. Senatil ei olnud. 2 konsulit-senat-rahvatribuun. Otsustamisel pidi olema üksmeel. Rahvatribuunid jäid mõõdukuse piiridesse, tihti veto õigust ei kasutanud. Kui arvestada sellega, et pidevalt toimusid sõjad, vabariigi algusaastatel kuni 146 ekr ja veel lõunas, põhjas, ähvardav välisvaenlane, oli ühtekuuluvus tunne, mingi üksmeel oli kolme institutsiooni vahel
· koolis omandati kirjatarkuse alused ning sellega haridus reeglina piirneski. · suursugustes peredes, kus taheti, et poega saaks tähtsale riigitööle siis saadeti ta edasi õppima. õpiti kreeka ja ladina keelt, kreeke ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat. Kalender · kuni vabariigi lõpuaegadeni kehtid roomas kuukalender · aasta alguseks loeti sõjajumal Marsi järgi nimetatud märtsikuud · alates 2. saj eKr toimus iga-aastane magistraatide vahetus 1. jaanuaril ja nii sai sellest kuupäevast uue aasta algus · lõplikult korraldati rooma kalender ümber Caesari korraldustel u.1. saj eKr. · kuukalender aswndus päikesekalendriga mille põhimõtted kehtivad tänapäevani · uut kalendrit hakati nimetama juuliuse kalendriks Rõivastus ja toit · igapäegaseks alusrõivaks oli tuunika üle õlgade heidetud ja vööga kokku tõmmatud põlvini ulatuv riidetükk ( meenutas kreeklaste kitooni )
2000:11). Kokkuleppeliselt on genealoogia arengu teiseks perioodiks 11. 15. saj. See oli juba kirjalike allikate, kroonikate, polüptikate (bioloogilist sugulust märkivad allikad) ja kapitulaaride (Frangi kuningate ladinakeelsed seadused ja määrused) aeg. Koostati mitmesuguseid maksunimekirju, toimusid suuremad revisjonid. Ennekõike pakub see periood uurimisainet vaid suursuguste ülikusuguvõsade kohta. Linnade magistraatide (keskajast pärinevad kollegiaalsed linnavalitsused) arhiivid toovad meieni juba andmeid ka linnakodanike, nende tegevuse ja varandusliku seisundi kohta. Paraku ei sisalda tolle aja allikad reeglina andmeid inimeste vanuse või sünniaja ega nende omavaheliste sugulussuhete kohta (Must 2000:12). Genealoogia uurimistöö kolmas periood algab 16.sajandiga ning kestab tänaseni. See on aeg, mil kirjalikud allikad hakkasid kajastama praktiliselt kogu rahvastiku eluloolisi andmeid. Algas
Valiti magistraate, otsustati sõja-rahu üle, kinnitati senati otsuseid. · Kvestor rahaasjade ajaja. Riigikassa. · Nobiliteet kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi. Patriitsid ja plebeid. Ülemkiht. Plebeide võitlus oma õiguste eest: · 490 eKr rahvatribuunid. Vetoõigus. · 450 eKr -12 tahvli seadused. · 287 eKr plebeide koosolek. Võrdsed õigused patriitsidega. Riiklik korraldus keisririigi ajal: · Senati istungite jätkumine, magistraatide valimine. · Loobuti rahvakoosolekutest. · Keiser tegelik riigi juht. Korraga mitu ametit. Rahvatribuun, provintside asevalitseja, vetoõigus jms. Princeps kõige auväärsem senaator. Imepraator provintside asevalitseja. Ametlik nimi Imperator Caesar Augustus oli Caesari kasulaps. · Senat kui nõuandja. Magistraadid otsuste elluviijad. · Senaatorite ja kodanikkonna arvu kasv. · Keisririik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve.
Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada=kodusõjad. Oli vaja isikud, kes lõpetaks sõjad. 30a eKr võitis võimumees Octavianus oma vägedega vastased, kehtestas riigis ainuvõimu ja võttis nimeks Augustus- algas keisririigi ajajärk. Riiklik korraldus keisririigi ajal. Kõik toimus 'endistviisi', kuid rahvakoosolekud jäeti ära ning valitsejat nimetati keisriks-kes käsutas kõiki vägesid, rahvatribuudina oli tal vetoõigus magistraatide otsuste üle. Senat oli nüüd nõuandja ja magistraadid otsuste elluviijad. Keisrid püüdsid senatiga hästi läbi saada(autoriteetsed mehed ju), seega senatil ka tähtis roll. Senaatorite ja kodanikkonna arv kasvas, enam ei olnud nobiliteediperekonnad tähtsad, vaid ka provintside esindajad. Kodakondsust jagati kõigile vabadele meestele-eesõigused kadusid. Keisririik kaitses võrdselt kõigi elanike huve. Caesar sai 27 eKr aunime Augustus-auväärseim senaatori tiitel(princeps-esimene)
seotud õigusliku sunniga. Riigi tekkimisega asus tavade asemele tavaõigus, st käitumisreeglite kogum, mis on sanktsioneeritud riigivõimu poolt ja mille täitmist tagatakse riigi poolse sunniga. Rooma vanimale tavaõigusele on iseloomulik läbi põimumine usunditega. Vabariigi perioodil saab seadus tavaõiguse kõrval oluliseks õigusallikaks, olulisemaks Rooma õiguse allikateks ongi XII tahvli seadus, Gaiuse Institutsioonid ja Corpus Iuris Civilis. Lisaks olid õiguseallikateks magistraatide ediktid, juristide arvamused, seadused, senati otsused ja imperaatorite korraldused. 1. XII tahvli seadus (Leges duodecim tabularum) Rooma õigusallikate seas on tähtsalt kohal XII tahvli seadus, mida loetakse Rooma õiguse alustalaks ning mille kirjapanemise ajendiks olid u 450 eKr rahva hulgas tekkinud rahutused, mis olid tingitud patriitside ja pleibede vastasseisust. Tekkis vajadus avalikult väljakuulutatud
nimekirjad. Diktaator võidi senati poolt piiratud ajaks määrata, kui riiki ähvardas tõsine oht Rahvatribuunid valiti plebeide hulgast ning neil oli õigus panna veto senati otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Senat valitsev riiginõukogu koosnes nii endistest kui tegevatest magistraatidest. Senaatori amet oli eluaegne. Nende käes olid kõik tähtsamad riigivalitsemisasjad: rahaasjad, sõjandus ja välispoliitika. Rahvakoosolek kutsuti kokku selleks, et hääletada magistraatide ettepanekute üle. Lihtinimesel endal puudus õigus ettepanekuid teha. Rooma tõus suurriigiks Rooma sai endale tõsiseks vastaseks Põhja-Aafrikas asuva Kartaago. Kartaago ja Rooma pidasid omavahel kolm sõda. Et roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, tuntakse neid sõdu Puunia sõdade nime all. I Puunia sõda (264 241 e.m.a.) - Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Sõja puhkedes puudus roomlastel laevastik, seetõttu sai Kartaago esialgu ülekaalu
4 23. Edicta repentina – ootamatud ediktid edictum perpetuum-aegumatu või igavene edikt edictum tralaticium-üle- või edasikantud edikt 24. Dolus bonu – hea pettus dolus malus – halb pettus 25. Praetot peregrinus - võõramaalase preetor, praetor urbanus 26. Tutela dativa – määratud eestkoste tutela testamentaria - testamendijärgne eestkoste 27. Lex Cornelia de magistratibus - Cornelius'e seadus magistraatide üle lex Furia testamentaria – Furius'e testamendijärgne seadus lex Iulia de collegis – Iulius'e seadus ühingute kohta 28. Furtum manifestum -avalik vargus furtum nec manifestum- mitteavalik vargus 29. Acquisitio derivativa – tuletatud omandamine acquisitio originaria – esialgne omandamine 5 VII 1. Res corporales -kehalised asjad; res incorporales – kehatud asjad 2
Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaatorist (endised ja tegevad magistraadid), ametis eluaeg. Senaatorid olid kogenud riigimehed ja nende otsustel oli suur kaal. Ilma nende heakskiiduta ei pandud ühtegi seaduseelnõud rahvakoosolekul arutlusele. Ei võtnud vastu seadusi (rahvakoosolekud) ega viinud ellu otsuseid (magistraadid). Rahvakoosolekud Iga küsimuse jaoks oli eraldi koosolek, otsustati sõja ja rahu üle, kiideti heaks seaduseelnõusid ja magistraatide ettepanekuid, valiti magistraate. Vabariigist keisririigiks Sõjavägi muutus elukutseliseks, sest vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. See sõltus suuremalt osalt väepealikust. Viimased võisid isegi ignoreerida senati otsuseid ja nii tekkisid Roomas kodusõjad. 30 eKr võttis Octavianus ainuvõimu (+ nime Augustus) ja vabariigist sai keisririik. Armee Võimas sõjalaevastik, müürilõhkujad, piiramistornid, katapuldid -->roomlased
Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaatorist (endised ja tegevad magistraadid), ametis eluaeg. Senaatorid olid kogenud riigimehed ja nende otsustel oli suur kaal. Ilma nende heakskiiduta ei pandud ühtegi seaduseelnõud rahvakoosolekul arutlusele. Ei võtnud vastu seadusi (rahvakoosolekud) ega viinud ellu otsuseid (magistraadid). Rahvakoosolekud Iga küsimuse jaoks oli eraldi koosolek, otsustati sõja ja rahu üle, kiideti heaks seaduseelnõusid ja magistraatide ettepanekuid, valiti magistraate. Vabariigist keisririigiks Sõjavägi muutus elukutseliseks, sest vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. See sõltus suuremalt osalt väepealikust. Viimased võisid isegi ignoreerida senati otsuseid ja nii tekkisid Roomas kodusõjad. 30 eKr võttis Octavianus ainuvõimu (+ nime Augustus) ja vabariigist sai keisririik. Armee Võimas sõjalaevastik, müürilõhkujad, piiramistornid, katapuldid -->roomlased olid parimad
senat. Senatisse ja riigiametitesse pääsesid ainult need, kes olid piisavalt jõukad, avalikkuse ees tuntud ning kogemuste poliitilises elus , ühe sõnaga kitsas perekondade ring ehk nobiliteet. 6) Daakia ( tänapäeva Rumeenia), Mesopotaamia. Vahemere ümbritevad maad. Riigi põhjapiir kulges mööda Reini ja Doonau jõge: Belgia, Prantsusmaa,Sveits, Austria, Serbia ja Bulgaaria. 8) Head suhted senatiga. Käsutas sõjaväge ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Mitu ametit, millest ükski eraldi võimutäiust ei andnud. 9) Itaalias vallutatud alad ei pidanud Roomale maksma makse, end pidid oma armee loovutama Rooma käsutusse. Mõned linnad võisid saada munitsiipiumi staatuse. Väljaspool Itaaliat vallutatud maad pidid maksma makse. Sinna määras senat valitsema asehaldur, kes kogus makse, pidi kaitsma välisvaenlaste eest ning hoidma ära kohalikud vastuhakud
Antud referaadis on vaatluse all fasism ning eelkõige fasism Itaalias, sest sealt sai antud liikumine alguse. Samuti vaatleme fasismi Eestis ning uusi fasismi vorme. Sõna päritolu Sõna fascismo tuleneb sõnast fascio, mis tähendab 'kimpu' poliitilise või relvastatud rühmituse või rahvuse mõttes. Seda seostatakse ka ladina sõnaga fasces, mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega kõrgema võimu tähist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid kõrgemate magistraatide ees.1 Nimetatud vitsakimp sai Fasistliku Partei embleemiks, sümboliseerides erinevaid fasistlikke rühmitusi, kes ühendatuna omandasid kollektiivse jõu.2 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Fa%C5%A1ism 2 Lee S. J. (2002) Euroopa diktatuurid 1918 1945, lk. 155 3 Fasism on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassilistele ja kultuurilistele tunnustele toetava rahvusliku ühtsuse loomist, mis üldiselt nendega ei piirdu
Riiki juhtisid igal a valitavad magistraadid ja senat. Riigiametitesse pääsesid ainult jõukad. Seetõttu juhtis riiki kitsas perekondade ring,nobliteet,kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid. Keisririigi aeg-senati istungid jätkusid ja igal a valiti magistraadid. Loobuti rahvakoosolekutest. Riigi tegelik juhtimine valitseja käes,keda nim keisriks. Valitsejal oli korraga mitu ametit.Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja tal oli vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatisse ja magistraadiks saamine andis võimaluse pol karjääri teha, tagas mõjukuse ja oli suursuguste roomlaste seas endiselt kõrges hinnas. Senatiga vastuolu võis takistada keisri tegevust.Senaatorite kui ka kogu kodanikkond hakkas üha kasvama. Senaatoriteks said Itaalia linnade ja provintside aristokraatia esindajaid.Kodakondsust jagati keisririigis nii üksikisikutele
annaabi.ee 
