Rooma keisririik (0)

Rooma keisririik
I Riigikorraldus varajase keisririigi ajal
Octavianuse võimuletulekuga algas riigis pikk rahuaeg, mis kestis 200 a.
Octavianus sai 27. eKr senatilt endale uue nime - Augustus, mis tähendab püha. Paljud ajaloolased peavad seda sündmust keisririigi alguseks.
Augustus pidas end vabariigi taastajaks, sest väliselt jätkus kõik nii nagu enne:

• senat pidas korrapäraselt istungeid,
  
• igal aastal valiti magistraadid .
  
• algul käis koos ka rahvakoosolek.
  

Nimetatud väite vastu räägib:

• senatist sai valitseja nõuandja,
  
• magistraadid täitsid valitseja käske;
  
• rahvakoosolekut peagi enam kokku ei kutsutud;
  
• valitseja võttis endale kõik tähtsmad riigiametid, millest ükski edaldi ei andnud talle täielikku võimu, kuid kõik koos tegid temast sisuliselt riigi tegeliku juhi. Näiteks:
  

a) konsul – kõige tähtsam riigiametnik,
b) mitme provintsi asevalitseja – õigus käsutada oma provintsi sõjaväge,
c) 1. senaator - avaldas senatis esimesena oma arvamust,
d) rahvatribuun - andis talle vetoõiguse kõigi magistraatide ja senati otsuste üle,
e) ülempreester .
Seega: keisririigi juures oli omapärane, et kõik vabariigi institutsioonid töötasid edasi (v.a. rahvakoosolek), kuid otsustas vaid valitseja.
Kuna Augustus oli Caesari kasulaps, hakkas ta kandma ka tema nime - Caesar . Samamoodi tegid ka kõik Augustuse järglased. Nii kujuneski Caesarist tiitel keiser ja venelastel tsaar.
Täida tabel!
Rooma vabariik
Rooma keisririik
Millist osa etendas senat?
Millist osa etendas rahvakoosolek?
Millist osa etendasid riigiametni-kud?
Kes oli tähtsaim riigiametnik?
Kellele kuulus lõplik sõna otsuste langetamisel?
II Rooma armee loe lisaks lk. 154 nii tavalist kui ka sinises kastis olevat teksti
Rooma kodanike auülesandeks oli sõjaväes teenimine. Sõjaväkke pidi minema oma relvadega. Väga rikkad inimesed teenisid ratsaväes, vähem jõukad raskerelvastusega jalaväes, vaesed kergerelvastusega jalaväes. Äärmiselt vaesed ilma maata kodanikud olid sõjaväeteenistusest vabastatud. Nende ainukeseks varanduseks olid nende lapsed - proles ( järeltulijad ), mistõttu neid hakati nimetatma proletaarideks. Rahvakoosolekul olid proletaaride õigused piiratud, kuid Rooma kodanike hulka kuulusid nad siiski.
III Erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel

Täida tabel lk. 153 oleva sinise teksti alusel

Idaprovintsid Augustuse valitsusaja
lõpus
Lääneprovintsid Augustuse valitsusaja
lõpus
Hõlmasid Kreekat, Väike-Aasiast, Süüriat, Palestiinat ja osa Põhja-Aafrikast
Hõlmasid
Olid majanduslikult kõrgel tasemel.
Olid kultuuriliselt kõrgelt arenenud.
Linnad säilitasid kreekaliku välisilme.
Suhtlemiskeeleks oli valdavalt kreeka keel.
Ülekaalus väiketalupojad, kes harisid kas isiklikku või renditud maad.
Ülekaalus orjatööl põhinevad latifundiumid
Miks olid ühes riigis nii suured erinevused maa ida- ja lääneosa vahel?
…………………………………………………………………………………………………
……………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………
III Hiline Rooma keisririik 3.-4. sajandil
3. saj. puhkesid Rooma impeeriumis sisesegadused, mille põhjustajateks olid leegionärid. Sõdurid kuulutasid mõne oma pealiku keisriks. Vahel oli riigis korraga mitu nn sõdurkeisrit, kes kõik omavahel sõdisid. Sõdurkeiser – madala päritoluga ja karjääri lihtsõdurina alustanud väepealik, kes valiti oma sõdurite poolt keisriks.
306. a sai võimule Constantinus (306.-337.), kes:
1) 313. a legaliseeris kristluse (Constantinus suri sõjakäigul pärslaste vastu I. kristliku keisrina).
2) rajas impeeriumile uue pealinna, mis 330.a sai nimeks Konstantinoopol (esialgu Büt- sants).Uue pealinna rajamise põhjus: Rooma riigi lääneosa, kus asus Rooma linn, oli vaesem ja vähemarenenud kui idapoolsed provintsid. Rooma oli kaotnud oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse ning ei sobinud asukoha poolest enam pealinnaks.
Hilises Rooma keisririigis leidsid aset suured muudatused:
Vald-kond
Rooma keisririik
Hiline keisririik
Riigi-korral-dus

• Senat valitseja nõuandja.
  

• asevalitsejate ülesandeks oli provintsi kaitsmine välisvaenlaste eest, kohalike rahutuste mahasurumine, kohtupida-mine ja maksude kogumine.
  
• lääne- ja idaprovintside vahelised sidemed olid tihedad .
  

• Senat ei saanud enam riigiasjades kaasa rääkida, sisuliselt muutus ta Rooma linna nõukoguks. Keisri nõuandjateks ametnikud.
  
• asevalitsejate arv suurenes, nende ülesandeks jäi vaid maksude kogumine.
  

• seotus ida- ja lääneprovintside vahel vähenes, rajati uus pealinn, 395. a jagati riik kahe keisri vahel.
  

Ühis-konna-korral-dus

• vabadel kodanikel täielik liikumisvaba-dus,
  
• rentnikud olid isiklikult vabad inime-sed, orjadel isiklik vabadus puudus.
  

• linnad kõrgelt arenenud käsitöö ja kau-bandusega, silmapaistva arhitektuuriga.
  

• liikumisvabadust piirati, et keegi ei saaks mak-sudest kõrvale hiilida;
  
• vabade rentnike ja orjade vaheline erinevus hakkas kaduma ning neist kujunesid suurmaaomanike sõltlased – koloonid .
  
• linnad käisid alla, käsitöö ja kaubanduse tähtsus vähenesid, hakkas kujunema naturaalmajandus .
  

Sõja-vägi

• riigipiire kaitses piirikaitsevägi.
  

• lisaks piirikaitsevägedele loodi tagavaraväed, mida sai vastavalt vajadusele ümber paigutada.
  

Reli -gioon

• kristlus keelatud usund .
  
• polüteism.
  

• kristlus legaliseeriti.
  
• polüteistlik religioon hakkas asenduma mono -teismiga.