ROOMA VALITSEMINE VABARIIGI AJAL · Valitsemiskorraldus: · Kõrgeim võim kuulus vormiliselt rahvakoosolekule ehk komiitsidele. · Rahvakoosolekuid oli 3 liiki ja nad olid korraldatud erineva põhimõtte alusel: 1. Kuriaatsed komiitsid lähtusid päritolust - arutasid ja hääletasid impeeriumisse puutuvaid küsimusi 2. Tsenturiaatsed varanduslikust seisundist valisid magistraate, otsustati sõja ja rahu üle, võtsid vastu seaduseid. 3. Tribuutsed komiitsid seisusest - valisid alamaid magistraate: kvestoreid, ediile, rahvatribuune seisusest Rahvakoosolekul valiti ametnikke ehk magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning võeti vastu seadusi. · SENAT liikmeid algul 300, hiljem 600. Senati koosoleku kutsus kokku konsul. Senaatori amet oli eluaegne.
Plebeid Rooma lihtrahvas; peamised vaesed talupojad ja käsitöölised; neil oli sõjaväekohustus ning nad võisid osaleda rahvakoosolekul. 3. sajandi alguses eKr saavutati plebeide täielik poliitiline võrdsus. Vabariigi valitsemine kasutasid riigi kohta nimetust res publica avalik asi senat valitsev nõukogu, mis koosnes u 300 liikmest ehk senaatorist. Kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraate, poliitika kontroll, juhtis riiki. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtraval riigiasjades osaleda. Rahvakoosolekul valiti magistraate ja hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Magistraadid ehk ametnikud kõrge riigiametnik Roomas, kes valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Rahvatribuunid plebeisid esindavad ametnikud, kelle peakohustus oli kaitsa nende huve patriitside vastu. 1. kaks konsulit (Kuninga asemel) kõrgeim tsivilvõim, sõja ajal juhtisid vägesi. 2
*diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõeline oht. Sai ametis olla kuni pool aastat ja siis kuulus talle piiramatu võim. *rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk valitsev riigikogu koosnes umbes 300 liikmest. Sinna kuulusid endised ja tegevad magistraadid . Senat kujundas riigi siseja välis poliitikat ja juhtis sõjandust ja rahaasju. Rahvakoosolekud seal valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati heakskiidetud seaduseelnõusid. Augustus võitis aastal 30 ekr oma vastased, lõpetas sõja ja taastas riigis korra. Ta sai Rooma riigi ainuvalitsejaks. Itaalias oli enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Vabariigi lõpuperioodil kuulutati kõik keisririigi vabad mehed Rooma kodanikeks. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid. Provintsi valitses asehaldur.
neil oli õigus panna veto (keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Senat-ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise-kui ka välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju. Rahavakoosolekud-Rahvakoosolekutel valiti magistraate otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseeelnõusid. Sageli piirdusid rahvakoosolekud senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmisega.
Rooma impeeriumi idaosas räägiti kõige rohkem Kreeka keelt. + Rooma rajati Tiberi jõe äärde. – Rooma suurim hipodroom oli Cloaca Maxima. – 2. Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega? Talupojad vaesusid ning pidid maad ära müüma. Piirid laienesid. Rooma muutus võimsaks maailmariigiks. 3. Kuidas nimetati ja millega tegelesid Rooma vabariigis? a) rahvaesindus: rahvakoosolekud, kus otsustati tähtsaid otsuseid valis magistraate, otsustasid sõja ja rahu üle b) riiginõukogu: tegeles sisa- ja välispoliitikaga. Tegeles sõjanduse ja rahaasjadega. SENAT c) riigiametnikud (nimetage kolm tähtsamat) -2 konsulit -preetorid -tsensorid 4. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? -Endise rahvavõimu asemel oli võim ühel isikul -Rahvakoosolekud kaotasid oma tähtsuse -Vabatahtlikud sõjaväelased asendusid palga sõjaväega 5
· Palgasõjavägi. · Sõjavägi barbariseerunud. Religioon: · Kirik tähtsaim organisatsioon. · Kooliharidus kiriku hoole all. · Ristiusk. · 313-ususallivuse edikt. · Kirik hakkas üle võtma riigivõimu funktsioone. Rahvatribuun- Spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse, mis kahjustas plebeide huve. Konsul- Kõrgeimad magistraadid (2), kõrgeim võim riigis. Senat- Juhtis riiki, amet eluaegne. Miks oli magistraate 2? Kuna nad kontrollisid üksteist. Diktaator- Valiti pooleks aastaks, kui tekkis sõja olukord. Rooma tekkimine- Romulus ja Remus visati jõkke, vool kandis nad kaldale, emahunt võttis nad oma hoole alla, kuni karjus nad naisega omale võtsid. Kukutasid valitseja võimult, läksid tülli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksinda edasi. ( Lühikokkuvõte sellest) Mis asjaoludel oli Rooma armee edukas?
Riigiametitesse ja senatisse said ainult need, kes olid jõukad ja sai pühenduda täielikult riigiasjadele, neil pidi olema ka poliitilist elu kogemust ja avalikkuse ees tuntud. Seetõttu juhtiski riiki nobiliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid. Millistesse Rooma vabariigi aegsetesse kõrgematesse riigiametitesse valiti 2 isikut üheaegselt? Miks? Konsuleid. Selleks, et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Ka magistraate valiti rahvakoosolekul riigiametisse korraga vähemalt kaks. Selle põhjuseks oli vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Mille poolest erines senaatori staatus magistraadi omast? Senaator oli eluaegne ametikoht, magistraadi koht aga 1 aasta. Millised eriõigused olid rahvatribuunil? Rahvatribuunil oli õigus panna keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve.
Perekond oli Rooma ühiskonna alglüli ning patriarhaalne: pereisale kuulus piiramatu võim kõigi oma kodakondsete üle. Samuti oli Roomas tähtis nimetraditsioon, kus kajastus sugukond. Näiteks oli Caius Julius Ceasari puhul Caius eesnimi, Ceasar aga tähistas Juliuste suguvõsa ühte haru. 3. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud ehk magistraadid ja vanemate nõukogu ehk senat. Rahvaesindus ehk rahvakoosolekud- Valiti magistraate ja kinnitati senati heakskiidetud seaduseelnõusid. Riiginõukogu ehk senat-kujundas riigi sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Otsustas millised seaduseelnõud rahvakoosolekutel arutusele võetakse. Juhtis riiki. Riigiametnikud- Konsulid (2)-Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Preetorid (8)- Korraldasid õigusemõistmist, võisid vajaduse korral juhtida sõjaväge.
Al sõj etruskidega. Laiend kaitsma lihtrahva huve, õigus panna võimu it. Suur tagasilöök tbas 390.a kui veto riigiorgani otsusele. Senat koos it tung gallid, room said lüüa ja maks u300 in, kuul ex ja tegelevad suur lunaraha. Aga taast oma võimu ja magistraadid, eluaeg ametis, kuj R sise val kogu it 265.a ekr kogu it rooma ja välis polit, juht sõjaväge ja rahaasju. tõuseb vahem võimu all. Rahvakoos valit magistraate, otsustati sõja ja rahu üle.Riiklus keiser- maade suurvõimuks R juht koond valitseja kätte. Keisril 264-133ekr- pärast it vall tüli mitu am korraga aga võimu täht ei kartaagogapid 3 sõda (puunia sõjad) I andnud aga tegi R juhi. Käs kõiki R sõda 264-241 ekr põh merel ja sits vägesid ja rahvatribuunina vetoõigus.
oht. Sai ametis olla kuni pool aastat,sel ajal kuulus talle piiramatu võim. Rahvatribuunid (arvult 10) pidid kaitma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto(keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele. Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiigelajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Senaatroite hulka kuulusid tugevad magistraadid.Ametis olid nad eluaeg. Juhtis sõjandust ja rahaasju. Rahvakoosolekud Seal valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Munitsiipiumi staatus : elanikud said Rooma kodakondsuse , kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse. Idaprovintsid kuhu kuulusid eeskätt Kreeka,Väike-aasia, Süüria ja Egiptus. Need provintsid eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Lääneprovintsid Põhja-Aafrika,Hispaania,Gallia ja Britannia olid enne roomlaste vallutamist
Sõdurkeisrite aeg- 234-284 pKr Hiline keisririik- 284-476 pKr 2. Printsipaat- Varajase keisririigi periood, tuletatud sõnast princepis (näitab seiust) ! Dominaat- Hilise keisririigi periood, tuletatud sõnast dominus (isand) ! kolonaat- talupoja ja suurmaaomaniku vaheline sõltuvusvorm, mille kohaselt rentija ei tohtinud elukohta vahetada monoteism- usk ühte jumalasse ! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites. Ratsanikuseisusesse kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased. Enamik neist tegeles kaubanduse ja finantsasjadega. Lihtrahva moodustasid käsitöölised ja põlluharijad. Proletaaride ehk varatute linnaelanike hulk suurenes Rooma linnas.
Kirjelda nende tegevust ja rolli! Magistraadid ehk riigiametnikud. Peeti kodaniku aukohuseks, tasu ei makstud. Tegelesid riigielu korraldamisega. Senat valitsev riiginõukogu. Ametis eluaegselt tegelesid välispoliitikaga, sõjandusega ja rahaasjadega. Koosnes põhiliselt magistraatidest. Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada magistraadi ettepanekute üle. Võis vastu võtta või tagasi lükata senatis heakskiidetud seadusi ja valida magistraate. 4) Kuidas muutus riigikorraldus keisrivõimu ajal? Tegelik võim kuulus ühele isikule. Augustus võis kasutada VETO õigust kõigi teiste otsuste suhtes. Keisririik jagas kodakondsust heldelt ja kaotas nende eesõigused. 5) Milline oli Rooma sõjaväe ülesehitus, relvastus ja taktika? Oli elukutseline palgavägi-leegion. Umbes 5000 meest- raskerelvastuses jalaväelased lisaks olid ratsaväeüksused. Kasutati katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne.
Ametitesse tuli kandideerida madalamalt kõrgemale . Palka riigiametnikud ei saanud , ja sellepärast said nad olla vaid rikkad kodanikud . Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit , kes pidid juhtima sõjaväge . Neid saatis 12 auvahti ja konsulite järgi nimetati aastat . Õigusemõistmisega tegelesid preetorid , kes vajadusel pidid ka sõjaväge juhtima ja konsuleid asendama . Oli veel ka teisi üheks aastaks valitavaid magistraate . Tsensorid valiti aga viieks aastaks ja nad valiti endiste konsulite hulgast . Nad korraldasid rahvaloendusi ja koostasid senaatorite nimekirja ning nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed . Tsensorid võisid ka kokkuleppel senatiga maksimum 6 kuuks määrata valitsema piiramatu võimuga diktaatori , kes pidi tähtaja lõppedes sooritatu kohta aruande andma . Rahvatribuunidele valiti ainult patriitside päritoluga kodanikud ja nad võisid panna veto kõigele , mis kahjustas
Patriits- muistsest suguvõsast pärist suursugune roomlane Plebei- Vana-Rooma lihtrahva liige Rahvatribuun- Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi 12 tahvli seadus- Rooma esimesed seadused, mis pandi kirja 12-le pronkstahvlile Populus romanus- Rooma rahvas Magistraadid- riigiametnikud Vana-Roomas Senat- aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Nobiliteet- Rooma ülemkiht Rahvakoosolek- koosolek, kus valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid Keiser- valitseja tiitel, kõrgeim monarhitiitel Imperaator- tiitel, mida hakkasid kasutama Rooma valitsejad keisririigi ajal, see hakkas tähistama keiserliku võimu kandjat ''Jaga ja valitse''- roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlisid igaühega eraldi kokkuleppe
võim,tegude eest hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld(veto) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300- senex-vanamees,rauk. Magistraadid, eluaegsed, seaduse jõuga otsused,poliitika ,sõjandus,finants. Seaduseelnõu pidi läbima senati heakskiidu-juhtis tegelikult riiki. 3.Rahvakoosolekud(ühtset ei olnud,rahvas kogunes eritüübilistele koosolekutele)-valiti magistraate,otsustati sõja v rahu kasuks,kinnitati seaduseelnõusid,enamasti ettepanekute heakskiitmine. Vabariigist keisririigiks. Elukutselised sõjaväelased, palgasõdurid sõltusid oma väepealikutest.Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada=kodusõjad. Oli vaja isikud, kes lõpetaks sõjad. 30a eKr võitis võimumees Octavianus oma vägedega vastased, kehtestas riigis ainuvõimu ja võttis nimeks Augustus- algas keisririigi ajajärk. Riiklik korraldus keisririigi ajal
linnale oma nime ja sai esimeseks Rooma kuningaks. 5. Õpilane oskab ajajoonele märkida: kuningate aeg, vabariigi periood ja keisririigi periood. Kuningate aeg753-509 ema vabariigi periood509-287 ema keisririigi periood 287- 6. Oskab kirjeldada vabariigi aegset riigikorraldust. Senat valis aastaks 2 konsulit mis juhtisid riiki ja sõjaväge. Raghvatribuun võis veto peale panna kui nad ei olnud nõus senati otsusega. Senatis oli 300 liiget 7. Tunneb vabariigi aegseid magistraate: konsul, Piiramatu võim, kõrgeim ametikoht, 2 konsulit valiti üheks aastaks senati liikmete vahest. kõrgeimad magistraatidest (juhtisid sõjaväge) preetor, Alluvus vahekord, Piiramatu võim, 12 tahvli seadus oli nende tööriist, jälgisid et PAX ROMANA kehtiks tsensor, Alluvus vahekord Valiti vanadest konsulitest, jälgisid kuidas inimesed näevad välja. rahvatribuun Alluvus vahekord, plebeilise päritoluga ametnikud, kel oli
Ladina keelest sai riigi ametlik keel ning kasutusele võtsid ladina tähestiku. 4. Rooma valitsemissüsteem kuningate ajal- Esialgu valitsesid Roomas seitse kuningat. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Vabariigi ajal-Kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Keisririigi ajal-Pealtnäha oli riigikorraldus endine, jätkusid senati istungid ja valiti magistraate. Mõne aja pärast loobuti rahvakoosolekutest. Riigi juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kutsuti keisriks. Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Ametnikud ja nende ülesanded: Konsulid-Kõrgeim võim riigis, sõja ajal juhtisid Rooma armeed Preetorid-Korraldasid õigusemõistmist Tsensorid-Kodanike loenduse koraaldamine ja senaatorite nimekirja koostamine
andsid end kliendina mõne rikkama kodaniku, patrooni hoole alla ja said kasutada maad. Vastutasuks pidid nad patrooni igati toetama nii rahvakoosolekul hääletades kui ka ihukaitsjana. Rooma vabariik 510- 30 eKr. Valitsemiskorraldus. Kõrgem võim kuulus vormiliselt rahvakoosolekutele e. komiitsidele. Koosolekuid peeti linnast väljas Marsi väljakul. Hääletati elupaikade ja sõjaväeosade kaupa. Koosolekul valiti ametnikke e magistraate (ametiaeg oli üks aasta), otsustati sõja ja rahu üle võeti vastu seadusi. Senati liikmeid oli algul 300, hiljem 600 ja nad olid endised magistraadid. Senaatori amet oli eluaegne. Senati ülesanded: kinnitas seaduseelnõud ja valimistähtajad, kontrollis magistraatide tegevust,
Preetorid neid oli 8, tähtsaim ülesanne oli korraldada õiguse mõistmist Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks, kodanike loenduse korraldamine (tsensus) Diktaator- sai ametis olla kuni pool aastat, määrati ametisse vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht Rahvatribuunid- arvult 10, pidid kaitsma lihtrahva huve RAHVAKOOSOLEK võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda -polnud ühtset rahvakoosolekut -koosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid SENAT -vanemate nõukogu ehk valitsev riiginõukogu -koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist -ametis oldi koguaeg -kogenud riigimehed- senaatorid -kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju Patriitsid- suursuguste roomlaste järeltulijad, Rooma kodanik Plebeid- lihtrahvas, Rooma kodanikud 3.Miks asendus Roomas vabariik keisririigiga?
vahel kodusõda. Caesar võitis kuulutas end diktaatoriks. Caesar tapeti senaatoritest vandenõulaste poolt samal aastal. Vabariiklased said lüüa Antoniuselt ja Octavianuselt. Lääs jäi octavianusele ida jäi antoniusele. Octavius võitis antoniust ning koondas kogu riigi oma võimu alla. Rooma vabariigi lõpp. Keisririigi algus. Octavianus sai nime Augustus.Valiti magistraate ja senat-valiseja nõuandev organ. Võim kuulus siiski ühele isikule keisrile.Caesari nimest tuleneb keiser. Lääne-Rooma Ida- rooma Põhja-aafrika, hispaania, Kreeka,väike-aasia, süüria, gallia, britannia. Olid alles egiptus riigi tekke staadiumis. Olid Kõrge kultuur ja jõukad roomalikud riigid.linnad jäid
ja Kartaago kaotas oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda- Roomlased alustasid sõda, et Kartaago lõplikult hävitada, mis toimus 146 eKr. Roomast sai Vahemere valitseja, kui oli võidetud ka Makedoonia ning Pergamon pärandas tema Väike- Aasias asunud riigi. Roomlased nimetasid oma riiki res publicaks, mis hakkas tähistama vabariiki. Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraate valiti rahvakoosolekul üheks aastaks ja ametisse korraga 2 inimest. Kõrgemad magistraadid olid 2 konsulit, kes pidid sõjaväge juhtima. Preetorid tegutsesid õigusemõistmisega. Tsensorit olid ametis 5 aastat ja korraldasid kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Kui riiki ähvardas oht, võiks ametisse määrata ka diktaatori. Rahvatribuunide ülesanne oli seista lihtrahva huvide eest.
*Diktaator määrati konsulite ja senati poolt kuni pooleks aastaks, piiramatu võim *Rahvatribuunid (10 meest) lihtrahva huvide kaitsmine, vetoõigus · Senat *valitsev riiginõukogu *vabariigi ajal u 300 liiget, hiljem arv tõusis *endised ja tegevad magistraadid *amet eluaegne *tegeles riigi sise- ja välispoliitikaga *seaduseelnõu kiideti heaks senatis enne kui see rahvuskoosolekule läks · Rahvakoosolekud *valiti magistraate *otsustati sõja ja rahu üle *kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid · Keisririigi tekkimine *Vallutussõdadega sai Roomast Vahemere ümbrust hõlmav riik *Octavianus kehtestas riigis ainuvõimu. *Imperator Caesar Augustus · Riiklik korraldus keisririigis *endiselt senati istungid ja valitavad magistraadid (senatist sai valitseja nõuandja) *magistraadid viisid ellu keisri otsuseid *loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest
Sõjaväkke hakati värbama palgasõdureid. Palgasõdurid ei sõltunud enam senatist vaid väepealikust, kes ei soovinud enam senatile alluda. Nii algasid kodusõjad väepealike vahel. 60 aastal sõlmisid nad senati vastase liidu ehk triumbiraadi kuhu kuulusid : Grassus, Pompeius, Caesar. 9. Milline erinevus oli riigikorralduses keisririigi perioodil võrreldes vabariigi-ajaga Senat pidas korrapäraseid istungeid, endiselt valiti magistraate, algul käis koos ka rahvakoosolek nimetatud väite vastu räägib: senatist sai valitseja nõuandja, Magistraadid täitsid valitseja käske, rahvakoosoleku peagi enam kokku ei kutsutud, valitseja võttis endal kõik tähtsad riigiametid: konsul, esimene senaator, mitme provintsi asevalitseja, rahvatribuun, ülempreester. 11. Rooma õigus. Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Seadused määrasid kindlaks nii riigikorra kui kohtupidamise
o Rahvatribuunid (10) pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat eh valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Hiljem senaatorite arv tõusis. Ametis olid nad eluaeg. Rahvakoosolekud Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut, eri asjade otsustamiseks koguned rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Seal valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Riiklik korraldus keisririigi ajal Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest, riigi tegelik juhtimine koondus nüüd valitseja kätte, keda kokkuleppel kutsuti keisriks. Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Vastuolu senatiga võis oluliselt takistada keisri tegevust, sellepärast püüdis enamik keisreid senatiga hästi läbi saada
57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältida ühe inimese võimu tugevnemist 59 Selgitage mõne lausega, millist tähtsust omasid järgmised institutsioonid Rooma vabariigi valitsemisel a) Rahvakoosolek Ühtset koosolekut Roomas polnud, olid eriliiki koosolekud. Rahvakoosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjadest osaleda. b) Senat ehk valitsev riiginõukogu. Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Senat valvas usukultuse järele. Senat pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma. Senat juhtis tegelikult riiki
57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältida ühe inimese võimu tugevnemist 59 Selgitage mõne lausega, millist tähtsust omasid järgmised institutsioonid Rooma vabariigi valitsemisel a) Rahvakoosolek Ühtset koosolekut Roomas polnud, olid eriliiki koosolekud. Rahvakoosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjadest osaleda. b) Senat ehk valitsev riiginõukogu. Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Senat valvas usukultuse järele. Senat pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma. Senat juhtis tegelikult riiki
Nii rahvakoosolekust kui rahvakohtust said osa võtta vaid täiskasvanud vabad meessoost kodanikud (10-25% elanikest), kelle peamisteks võitlusvahenditeks tollases avalikus elus olid esinemine ja kõnekunsti valdamine. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, s.o kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski oli seal enamik magistraate (ametnik, võimukandja) - konsulid, tribuunid, kvestorid jne - valitud. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli Senat - magistraatidest koosnev riiginõukogu, milles oli 300- 900 liiget. Senat arutas läbi kõik rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis 4 ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja, rahu ning muude välissuhete üle. (http://et.wikipedia
Kodanike loendusm senatoride nimekirja koostamine. Valvasid elukomete järele. Auväärne amet. · Diktaator ametis siis, kui riiki ähvardas oht. Ametis pool aastat. Sel ajal piiramatu võimuga. Pärast pidi oma tegude eest vastust andma. · Rahvatribuunid(10) kaitsesid rahva huve. Veto(keeld) õigus ükskõik millise riigiorgani otsusele. · Rahvakoosolekud vajadusel koguneti eritüübilistele koosolekutele. Valiti magistraate, otsustati sõja-rahu üle, kinnitati senati otsuseid. · Kvestor rahaasjade ajaja. Riigikassa. · Nobiliteet kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi. Patriitsid ja plebeid. Ülemkiht. Plebeide võitlus oma õiguste eest: · 490 eKr rahvatribuunid. Vetoõigus. · 450 eKr -12 tahvli seadused. · 287 eKr plebeide koosolek. Võrdsed õigused patriitsidega. Riiklik korraldus keisririigi ajal: · Senati istungite jätkumine, magistraatide valimine.
piiramatu võim,tegude eest hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld(veto) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300-senex-vanamees,rauk. Magistraadid, eluaegsed, seaduse jõuga otsused,poliitika ,sõjandus,finants. Seaduseelnõu pidi läbima senati heakskiidu-juhtis tegelikult riiki. 3.Rahvakoosolekud(ühtset ei olnud,rahvas kogunes eritüübilistele koosolekutele)-valiti magistraate,otsustati sõja v rahu kasuks,kinnitati seaduseelnõusid,enamasti ettepanekute heakskiitmine. Vabariigist keisririigiks. Elukutselised sõjaväelased, palgasõdurid sõltusid oma väepealikutest.Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada=kodusõjad. Oli vaja isikud, kes lõpetaks sõjad. 30a eKr võitis võimumees Octavianus oma vägedega vastased, kehtestas riigis ainuvõimu ja võttis nimeks Augustus- algas keisririigi ajajärk. Riiklik korraldus keisririigi ajal
keeld ükskõik millise riigiorgani otsusele (kui vastuolus lihtrahva huvidega) o Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes u. 300 liikmest ehk senaatorist sinna kuulusd endised ja tegevad magistraadid ametis olid eluaeg kujundas nii sise-kui välispoliitikat juhtis sõjandust ja rahaasju juhtis pmst riiki o Rahvakoosolekud valiti magistraate otsustati sõja ja rahu üle kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid · Provintside valitsemine o kaitsti välisvaenlaste eest o tagati siserahu o provintside linnadel omavalitsus o elanikel Rooma kodakondsus o kõik vabad mehed kuulutati Rooma kodanikeks o Idaprovintsid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus kõrge kultuur ja jõukad linnad
magistraadid), ametis eluaeg. Senaatorid olid kogenud riigimehed ja nende otsustel oli suur kaal. Ilma nende heakskiiduta ei pandud ühtegi seaduseelnõud rahvakoosolekul arutlusele. Ei võtnud vastu seadusi (rahvakoosolekud) ega viinud ellu otsuseid (magistraadid). Rahvakoosolekud Iga küsimuse jaoks oli eraldi koosolek, otsustati sõja ja rahu üle, kiideti heaks seaduseelnõusid ja magistraatide ettepanekuid, valiti magistraate. Vabariigist keisririigiks Sõjavägi muutus elukutseliseks, sest vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. See sõltus suuremalt osalt väepealikust. Viimased võisid isegi ignoreerida senati otsuseid ja nii tekkisid Roomas kodusõjad. 30 eKr võttis Octavianus ainuvõimu (+ nime Augustus) ja vabariigist sai keisririik. Armee Võimas sõjalaevastik, müürilõhkujad, piiramistornid, katapuldid -->roomlased olid parimad kindluse piirajad, oskasid kaitsta oma sõjalaagreid
Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaatorist (endised ja tegevad magistraadid), ametis eluaeg. Senaatorid olid kogenud riigimehed ja nende otsustel oli suur kaal. Ilma nende heakskiiduta ei pandud ühtegi seaduseelnõud rahvakoosolekul arutlusele. Ei võtnud vastu seadusi (rahvakoosolekud) ega viinud ellu otsuseid (magistraadid). Rahvakoosolekud Iga küsimuse jaoks oli eraldi koosolek, otsustati sõja ja rahu üle, kiideti heaks seaduseelnõusid ja magistraatide ettepanekuid, valiti magistraate. Vabariigist keisririigiks Sõjavägi muutus elukutseliseks, sest vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. See sõltus suuremalt osalt väepealikust. Viimased võisid isegi ignoreerida senati otsuseid ja nii tekkisid Roomas kodusõjad. 30 eKr võttis Octavianus ainuvõimu (+ nime Augustus) ja vabariigist sai keisririik. Armee Võimas sõjalaevastik, müürilõhkujad, piiramistornid, katapuldid -->roomlased olid parimad kindluse piirajad, oskasid kaitsta oma sõjalaagreid
Nii rahvakoosolekust kui rahvakohtust said osa võtta vaid täiskasvanud vabad meessoost kodanikud (10-25% elanikest), kelle peamisteks võitlusvahenditeks tollases avalikus elus olid mõjukas esinemine ja kõnekunsti valdamine. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, s.o kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski oli seal enamik magistraate (ametnik, võimukandja) - konsulid, tribuunid, kvestorid jne - valitud. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli Senat - magistraatidest koosnev riiginõukogu, milles oli 300-900 liiget. Senat arutas läbi kõik rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja, rahu ning muude välissuhete üle.
Ametis olid nad eluaeg. Senaatorid oli kogenud riigimehed ja senati otsustel oli seaduse jõud. Senat kuj riigi sise kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Ühtki seaduseelnõu ei pandud rahvakoosolekul arutlusele ilma senati heakskiiduta.Senat juhtis tegelikult riiki! Rahvakoosolekud-Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut.Eri asjade otsustamiseks kogunes rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Rahkoos valiti magistraate,otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid.Sageli piirdusid rahkoos senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmisega. Keisririigi aeg-senati istungid jätkusid ja igal a valiti magistraadid. Loobuti rahvakoosolekutest. Riigi tegelik juhtimine valitseja käes,keda nim keisriks. Valitsejal oli korraga mitu ametit.Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja tal oli vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle
Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Hiljem see arv tõusis. Nende hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Senat kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Rahvakoosolekud: Rooma riigis polnud ühtset rahvakoosolekut, eri asjade otsustamiseks kogunes rahvas erinevatel alustel korraldatud eritüübilistele koosolekutele. Koosolekutel valiti magistraate , otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Rooma õigus: Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Seadused määrassid kindlaks nii riigikorra kui ka kohtupidamise. Kõik Rooma kodanikud oli readuse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohuta süüdi mõista ega karistada. Kõigil kodanikel oli õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale- vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis aga keisrile. Itaalia ja Provintsid :
Peagi aga tühistati need seadused ja plebeid said isegi õiguse kanditeerida riigiametisse. Aastal 287ekr võeti vastu seadus, et plebeide koosolek võib vastu võtta üldkohustuslikke seadusi. Patriitside ja plebeide seisusevahe kadus, kui võeti vastu Hortensiuse seadus 287 ekr ja roomlased moodustasid ühtse, seaduse ees võrdse kodanikkonna rooma rahva (populus Romanus). Institutsioonid ja võimu teostamine Magistraadid kõrged ametnikud, valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, magistraate valiti alati kaks, et üks liiga uhkeks ei läheks, ameti eest palka ei makstud, peeti auasjad, see aga andis võimaluse riigiametisse kandideerida ainult rikastele. Kvestor rahandusametnik, esialgu nimetasi kvestorid ametisse konsulid, alates 447ekr rahvakoosolek. Ediil algselt rahvatribuuni abi, hiljem valavasid avalike hoonete, pidustuste ja korra järele, samuti olid nende hoole all linna viljavarustus, riigikassa, turud jms.
Ta otsustas nende eest asju, vöis isegi nad surma möista. Naistel puudusid poliitilised öigused, kuid ei olnud nii körvale heidetud nagu Kreekas. Nad osalesid pidusöökidel ning külastasid koos abikaasaga teisi perekondasid. Haridus oli minimaalne, enamasti öpetati söjakunsti. Möne kreekalembelised perekonnad andsid öpetuse läbi kreeklastest orjade. Kalender Aasta algus oli märtsikuu. Alates 2. saj eKr sai aasta alguseks jaanuar, sest siis vahetati magistraate. Caesari korraldusel vahetati kuukalender päikesekanlendriga, mis sarnaneb tänapäevaga: 365 päeva aastas, igal neljandal aastal üks lisapäev. Seda nimeteti juuliuse kalendriks. Röivastus ja toit Meestel tuunika ja tooga. Naistel valge tuunika vöi kleit. Roomlased söid enamasti leiba ja jahuputru. Vahel ka kala, juur- ja puuvilju. Rikkamad söid ka liha. Joodi lahjendatud veini. Söödi näppudega.
Nii rahvakoosolekust kui rahvakohtust said osa võtta vaid täiskasvanud vabad meessoost kodanikud (10-25% elanikest), kelle peamisteks võitlusvahenditeks tollases avalikus elus olid mõjus esinemine ja kõnekunsti valdamine. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, st kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski valis rahvas ka Roomas enamiku magistraate (ametnikud): konsulid, tribuunid kvestorid jne. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli senat magistraatidest koosnev riiginõukogu, kus oli 300-900 liiget. DEMOKRAATIA VORMID JA ARENG OTSENE JA ESINDUSDEMOKRAATIA Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks riikluseelsel perioodil oli hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad,
Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi sise- ja välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule seaduseelnõusid. h) Rahvakoosolek: ühtne rahvakoosolek puudus (hääletati sõjaväeosade või elamispiirkondade kaupa); rahvakoosolekul valiti magistraate ning hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. 1.4. Rooma sõjavägi: Kuni 2. saj lõpuni eKr moodustati maakaitseväe põhimõttel (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad) ning kutsuti kokku vajaduse korral. Mehed olid erinevatesse
koosnes senaatoritest (ld k senex – vanamees, rauk). Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi sise- ja välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule seaduseelnõusid. h) Rahvakoosolek: ühtne rahvakoosolek puudus (hääletati sõjaväeosade või elamispiirkondade kaupa); rahvakoosolekul valiti magistraate ning hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. 1.4. Rooma sõjavägi: Kuni 2.saj lõpuni eKr moodustati maakaitseväe põhimõttel (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad) ning kutsuti kokku vajaduse korral. Mehed olid erinevatesse väeliikudesse jagatud vanuste järgi- 17-45 aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 mehed moodustasid reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev
koosnes senaatoritest (ld k senex vanamees, rauk). Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi sise- ja välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule seaduseelnõusid. h) Rahvakoosolek: ühtne rahvakoosolek puudus (hääletati sõjaväeosade või elamispiirkondade kaupa); rahvakoosolekul valiti magistraate ning hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. 1.4. Rooma sõjavägi: Kuni 2.saj lõpuni eKr moodustati maakaitseväe põhimõttel (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad) ning kutsuti kokku vajaduse korral. Mehed olid erinevatesse väeliikudesse jagatud vanuste järgi- 17-45 aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 mehed moodustasid reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev
senaatoritest (ld k senex vanamees, rauk). Senaatoriteks olid endised ja ametis olevad magistraadid, kes kujundasid riigi sise- ja välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju ning esitasid rahvakoosolekule seaduseelnõusid. h) Rahvakoosolek: ühtne rahvakoosolek puudus (hääletati sõjaväeosade või elamispiirkondade kaupa); rahvakoosolekul valiti magistraate ning hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. 1.4. Rooma sõjavägi: Kuni 2.saj lõpuni eKr moodustati maakaitseväe põhimõttel (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad) ning kutsuti kokku vajaduse korral. Mehed olid erinevatesse väeliikudesse jagatud vanuste järgi- 17-45 aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 mehed moodustasid reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli
millise riigiorgani otsusele, kui see ohustas lihtrahva huve. SENAT Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiigelajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Nende hulka kuulusid endised magistraadid. Ametis olid nad eluaeg seega, senati otsusel oli seaduse jõud. Kujundas nii riigi sise-kui ka välispoliitikat, juhtis rahaasju ja sõjandust. Kuigi senat seadusi vastu ei võtnud ja otsuseid ellu ei viinud, juhtis siiski tema riiki. RAHVAKOOSOLEKUD Rahvakoosolekutel valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid. Vabariigist keisririigiks Pidevateks sõdadeks ja võimu hoidmiseks vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. Seetõttu ei moodustunud Rooma armee enam sõja ajal teenistusse kutsutavaist kodanikest, vaidelukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdureid värvati kodanike hulgast, nad ei sõltunud eriti senati ja rahvakoosoleku otsustest, vaid väepealikust, kes neid juhtis ja nende heaolu eest hoolitses
vastutas oma tegude eest Rahvatribuunid kümme, kaitsesid lihtrahva huve, vetoõigus, kui mõni otsus oli vastuolus lihtrahva huvidega senat riiginõukogu, 300 liiget, e senaator (senex vanamees, rauk), endised ja tegevad magistraadid, ametis eluaeg. Senat kujundas sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Seaduseelnõu ei läinud rahvahääletusele ilma Senati heakskiiduta; tegelikult juhtis senat riiki rahvakoosolekud valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle, kinnitati Senati heakskiidetud seaduseelnõud Vabariigist keisririigiks: elukutseline sõjavägi, riigis puhkesid kodusõjad, Senat kaotas oma mõjujõu 30 eKr kehtestas riigis ainuvõimu Octavianus, nimeks võttis Augustus, keisririigi algus Riiklik korraldus keisririigi ajal: tööd jätkas Senat, valiti magistraate, loobuti rahvakoosolekutest, riigi juhtimine koondus keisrite kätte, keiser oli
rahvakoosolekul triibuste kaupa igal triibusel oli 1 hääl. Rahvakoosolek kutsuti kokku selleks määratud magistraadi poolt, kes selle ka läbi viis. Magistraadid olid valitavad riigiametid, mis jagunesid kaheks rühmaks: korralised ehk ordinaarsed ja erakorralised ehk ekstraordinaarsed. Korralised magistraadid omakorda jagatakse kaheks rühmaks: kuruulsed magistraadid ja mittekuruulsed magistraadid. Kuruulsetel oli õigus erilistele ametitoolidele (Sella curulis vankri tool). Magistraate oli ühes ametis vähemalt kaks. Esimese kuruulsete magistraatide ameti moodustavad konsulid. Konsulid valiti rahvakoosolekul igal aastal. Alates 4saj eKr võisid konsulid olla ka plebeid. Vabariigi ajajärgul olid konsulid need kes kutsusid kokku senati koosolekuid ja juhatasid neid, kontrollisid senati otsuste täitmist ja sõjaajal juhtisid ka sõjategevust. Kui konsuli ametiaeg sai läbi saadeti ta mõnd Rooma provintsi valitsema (prokonsul). Konsuli
hiljem vastutama. Rahvatribuunid-10-kaitsesid lihtrahva huve,õigus panna keeld(veto) riigiorgani otsusele,kui vastuoluline oli. 2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300-senex-vanamees,rauk. Magistraadid, eluaegsed, seaduse jõuga otsused,poliitika ,sõjandus,finants. Seaduseelnõu pidi läbima senati heakskiidu- juhtis tegelikult riiki. 3.Rahvakoosolekud(ühtset ei olnud,rahvas kogunes eritüübilistele koosolekutele)-valiti magistraate,otsustati sõja v rahu kasuks,kinnitati seaduseelnõusid,enamasti ettepanekute heakskiitmine. Vabariigist keisririigiks. Elukutselised sõjaväelased, palgasõdurid sõltusid oma väepealikutest.Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada=kodusõjad. Oli vaja isikud, kes lõpetaks sõjad. 30a eKr võitis võimumees Octavianus oma vägedega vastased, kehtestas riigis ainuvõimu ja võttis nimeks Augustus- algas keisririigi ajajärk. Riiklik korraldus keisririigi ajal
rahu ja julgeolek – nn. Rooma rahu (pax Romana). II sajandi lõpul ja III alguses hakkas olukord Rooma riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja siseriigis puhkes kodusõdu. Riigikord Augustuse võimuletulek ei tähendanud ametlikult vabariigi lõppu. Otse vastupidi, Augustus nimetas ennast vabariigi taastajaks pärast kodusõdu ja ebaseaduslikke võimuhaaramisi. Väliselt jätkus kõik endist viisi – igal aastal valiti magistraate ja senat pidas regulaarselt oma istungeid. Kuid tegelik võim kuulus nüüd kõigest hoolimata ühele isikule. Valitsejal polnud küll ühtegi konkreetset ametit, mis lubanuks tal kogu riiki valitseda, kuid ta oli valitud mitmesse erinevasse ametisse, mis üheskoos andsid võimutäiuse kõigi olulisemate asjade määramiseks. Nii oli Augustus aastaid ametis konsulina, tähtsamate provintside asevalitsejana käsutas ta kõiki Rooma vägesid ja rahvatribuunina oli tal vetoõigus kõigi
sammas pidi riik muretsema nende igapäevase toidu eest. 2. maariuse sõjaväe reform 4. Riigis puhkesid kodusõjad,senat ei suutnud väepealike ohjelda ja kaotas autoriteedi Vajati kedagi kes suudaks segaduse lõpedada ja riigis korra taastada. 30ekr kehtestas octavianus(augustus) sõjaväe toel riigis ainu võimu ja algas keisri riik. Keisririigi korraldus 2. Väliselt jätkus resbuplica. Igal aastal valiti magistraate ja senati istungid toimusid. Tegelik võim kuulus valitsejale. Augustus võtis endale tähtsad ametid ja au nimetused. Prin ceps- 1. riigi kodanik. imperaator- käskija. caesar- caesari lapsenatud poeg. Pater pariae- isamaaisa . pontifex maximus- ÜlempreesterAja jooksul hakkas nimetus tähendama keisrit. Senati roll nõuandva organina säilis ja senaatori amet jäi auväärseks. Keisrid püüdsid senaatoritega häid suhteid hoida,et nad ei takistaks tegevust. Senaatori
civitas(ühiskond). Indiviid pidi kuhugi kuuluma. Seletab klienteeli süsteemi. Osad oli välismaallased, eriti kreeklased. Pidi paluma roomlase eestkostet. Roomlase kõige suurem karistus on maalt välja saatmine, paljud eelistasid surma. Oli indiviide, kes ei tahtnud sellele alluda. Magistraat oli määratud ametisse oma endaga võrdsete poolt. Pidi vajadusel oma isiku ohverdama. Vabariigi alguses roomlased idealiseerisid magistraate. Eneseohverdamist nim devotio. Brutus lasi hukata oma pojad, sest sepitsesid vandenõud kuningriigi taastamiseks. Lucius Tarquinius Collatinus- konsul, seotud kuningriigi langusega. Abikaasa Lucretia, kelle vägistas viimase kuniga poeg, sp aeti kuningas brutuse eestvedamisel riigist välja. Lucius läks vabatahtlikult maapakku, sest kandis sama nime kuningaga. Roomlaste meelest ohverdati ennast jumalatele. Pidid astuma mingi sammu, mis
esinemine ja kõnekunsti valdamine. Seega võib öelda, et antiikdemokraatia omas demokraatiale vastavaid protseduurireegleid – ametiisikute ümbervalimine, võimude lahusus, enamusvalitsus, riigi kodanike võrdsus seaduste ees, eliidi tsirkulatsioon jne. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, s.o kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski oli seal enamik magistraate (ametnik, võimukandja) - konsulid, tribuunid, kvestorid jne - valitud. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli Senat - magistraatidest koosnev riiginõukogu, milles oli 300-900 liiget. Senat arutas läbi kõik rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja, rahu ning muude välissuhete üle. Senaatori ametikoht oli tavaliselt eluaegne, vabanenud
annaabi.ee 
