Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rooma ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Rooma
  • Ühiskonnas toimis kliendi ja patrooni suhe ehk vaese ja rikka Rooma kodaniku suhe. Patroon oli rikas ja mõjukas kodanik, kes andis kliendile maad ja kaitset, esindas kohtus ja aitas materiaalselt. Klient täitis vastutasuks patrooni heaks koormisi, saatis teda sõjaretkedel ja hääletas rahvakoosolekutel patrooni heaks. Sageli olidki rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele.
  • Austati esivanemate vaime ja traditsioone. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. Kogu Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks (gens) ja sugukonnad jagunesid omakorda perekondadeks ( familia ). Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Perekond oli Rooma ühiskonna alglüli ning patriarhaalne : pereisale kuulus piiramatu võim kõigi oma kodakondsete üle. Samuti oli Roomas tähtis nimetraditsioon, kus kajastus sugukond. Näiteks oli Caius Julius Ceasari puhul Caius eesnimi, Ceasar aga tähistas Juliuste suguvõsa ühte haru.
  • Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud ehk magistraadid ja vanemate nõukogu ehk senat .
    • Rahvaesindus ehk rahvakoosolekud - Valiti magistraate ja kinnitati senati heakskiidetud seaduseelnõusid.
    • Riiginõukogu ehk senat-kujundas riigi sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Otsustas millised seaduseelnõud rahvakoosolekutel arutusele võetakse. Juhtis riiki.
    • Riigiametnikud- Konsulid (2)-Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed.
    • Preetorid (8)- Korraldasid õigusemõistmist, võisid vajaduse korral juhtida sõjaväge.
    • Tsensorid - Korraldasid kodanike loendust ehk tsensust ja koostasid senaatorite nimekirja. Valvasid kodanike elukommete järele.
    • Diktaator - määrati ametisse kui riiki valitses suurem hädaoht. Pooleaastase ametisoleku ajal kuulus talle piiramatu võim, kuid pärast ametiaja lõppu pidi ta oma tegudest aru andma.
    • Rahvatribuunid (10)- Kaitsesid lihtrahva huve. Võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid ning omasid veto õigust.

  • Valitsemise erinevused Rooma vabariigis ja Ateena linnriigis
    Rooma vabariik:
    • Aristokraatia
    • Suurem roll ametnikel ja senatil
    • Rooma hõlmas tervet Itaaliat
    • Riigiametnikeks said vaid rikkad kodanikud ehk nobiliteet
    • Rahvakoosolekud kutsuti ametnike poolt kokku vastavalt vajadusele

    Ateena linnriik :
    • Demokraatia
    • Tähtsam roll rahvakoosolekul
    • Linnriik
    • Riigiametnikele maksti palka
    • Rahvakoosolekud käisid regulaarselt koos

  • Rooma sõjaväekorraldus- Kuni 2. saj lõpuni eKr maakaitsevägi (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad), mis kutsuti kokku vajaduse korral. 17-45 aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 aastased mehed moodustasid reservi . Peamine väeüksus Rooma leegion koosnes umbes 5000 mehest (leegionärist). Leegion koosnes omakorda allüksustest ehk maniipulitest. Asetus oli malelaua ruutudena, mis võimaldas suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul .
    Ratsavägi oli nõrk, sest ei tuntud sadulat ega jaluseid. Kasutati arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Vaenlase territooriumitele rajati tugevaid sõjaväelaagreid. Leegioni sümboliks oli kuldne kotkas. Kotkaga lipu kaotamisel ootas sõjaväelisi ees detsimeerimine.
  • Puunia sõjad:
    • Esimene Puunia sõda- 264-241 eKr, Kartaago kaotus, roomlaste võit. Kartaagol tuli osa valdusi roomlastele loovutada.
    • Teine Puunia sõda- 218-201 eKr, Kartaago kuulsaim väepealik Hannibal. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku. Hannibal rüüstas Roomat. Lõppes Rooma võiduga. Kartaago kaotas kõik alad väljaspool Aafrikat ja ühtlasi ka oma sõjalise tähtsuse.
    • Kolmas Puunia sõda- 149-146 eKr, Kartaago hävitamine. Roomalsed piirasid Kartaagot 3 aastat, kuid see ei alistunud. Senati otsusega hävitati linn. 149 eKr liideti Roomaga Kreeka ja Makedoonia.
  • Rooma ajalugu #1 Rooma ajalugu #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Daniel Krevald Õppematerjali autor
    10. klass teema Rooma ajalugu tööks kordamine

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    docx

    Rooma ja Ateena

    Ajalugu 1. Iseloomusta kliendi suhteid Rooma riigis. Patroon andis kliendile maad ja kaitset, esindas kohtus, klient oli isanda alluv, teener, saatis isandat sõjaretkedel, täitis patrooni heaks koormisi, hääletas rahvakoosolekul oma isanda heaks. 2. Millist rolli omas Rooma ühiskonnas sugukondlik traditsioon? Kogu rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks ja sugukonnad jagunesid perekondadeks. Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Nimetraditsioon- eesnimi, sugukonnanimi, liignimi(Caius Julius Caesar) 3. Valitsemine Rooma Vabariigis? Rahva esindus, riigi nõukogu, riigi ametnikud. 3 tähtsamat Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Loodi rahvatribuunid, mis pidid kaitsma lihtrahva huve

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Muistne Itaalia, Vana-Rooma algus, Rooma Vabariik ja Rooma langus

    Nendest tähtsaim oli Latiumi maakonnas elanud latiinide hõim, keda peetakse roomlaste esivanemateks. Etruskide päritolu pole teada, kuid nad asustasid Apenniini poolsaare loodeosa, mida kutsutakse Etuuriaks. Nad olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Olid 8.-6. sajandil eKr Itaalia mõjuvõimsaim rahvas, alates 5. sajandist eKr langesid aga järk-järgult Rooma võimu alla. Kreeklased olid Itaalias aga kolonistid, kes tõid Apenniini poolsaarele oma kultuuri. Rooma linn asutati 21. aprillil 753. aastal eKr Romuluse poolt, seda vähemasti roomlaste endi arvates. Tegelikult puudub sellel daatumil igasugune usaldusväärne põhjendus, kuid Rooma ajaloo traditsioonilise algpunktina käibib see tänapäevani. Kuningate aeg 753-510 eKr. Pärimuse järgi sai Romulus Rooma esimeseks kuningaks. Kokku valitses seal selle aja jooksul seitse kuningat

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    rtf

    Rooma

    Rooma. 22. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus . 22.1 Itaalia geograafilised olud ja rahvastik . Itaaliaks on jube vanast ajast nimetatud Apenniini poolsaart. Kuigi Apenniini poolsaart läbib keskelt Apenniini mäestik , on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandike leidub seal rohkem . Itaalias tegeleti põhiliselt põlluharimisega ja ühendust peeti omavahel rohkem maismaad pidi ja merd sõideti Kreeklastest vähem

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Rooma vabariik

    Rooma vabariik(510 ­ 30 aastat eKr) Vabariigi algus(510. aastal eKr) Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik, mis püsis 30. aastani eKr. Alguses oli Rooma üks lihtne linnriik, kuid lühikese ajaga suutis ta kehtestada ülemvõimu Kesk-Itaalias. Roomat ohustas gallide sissetung 387. aastal eKr ning hiljem kimbutasid roomlasi ka samniidid, kellega peeti kolm rasket sõda ning lõpuks õnnestus Roomal samniitidest jagu saada. Hiljem vallutati Lõuna-Itaalia kreeka linnad saatusliku Pyrrhose võiduga ning aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.

    Ajalugu
    thumbnail
    12
    docx

    ROOMA AJALUGU

    ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade  II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad.  1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    doc

    Keskaja Rooma

    muid sõjas tarvilikke omadusi. Kreeklased Itaalias juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatust, tõid kaasa linnriikliku ühiskonna korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuiendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Täpsemad andmed linnriikide kohta puuduvad, kui on teada et seal valitses aristokraatlik kord

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    doc

    Vana-Rooma ajalugu

    2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    rtf

    Vana-Rooma riigi konspekt

    Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse.

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun