Vastseliina Gümnaasium OTTO VON BISMARCK Referaat Kristin Tisler 1. OTTO VON BISMARCK 1.2. SISSEJUHATUS Otto von Bismarck, kelle kodanikunimi oli Otto Eduard Leopold von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Ta sündis Pommeris Euroopa jaoks olulisel ajal, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik. Ajaloo tahtel sai just Bismarcikist see poliitik, kes Viinis paikapandud rahvusvaheliste suhete süsteemi
Läti Henriku Kroonika Kristofer Härm 10a Läti Henrikust Ta oli ristiusu preester Ta oli kroonik "Liivimaa kroonika" autor. Henrik oli tõenäoliselt pärit PõhjaSaksamaalt Magdeburgi ümbrusest, on oletatud ka tema Liivimaa (läti, liivi või eesti) päritolu. Ta sai hariduse Saksamaal ja asus noorelt Albert von Buxhoevedeni (piiskop Alberti) teenistusse. ,,Liivimaa kroonika" Henriku Liivimaa kroonika on arvatavasti preester Click to edit Master text styles Henriku (ka Läti Henriku) Second level kirjutatud misjonikroonika, Third level
Jumalateenimine ning usk kuulusid kiriku pädevusse. See ei tähendanud siiski linnade ükskõiksust usu suhtes, linnad olid täis nii kirikuid kui kabeleid. Õigusnormid, mis linna territooriumil reguleerisid usunormide ja doktriini järgimist olid osa kanoonilisest õigusest, mille eest hoolitses kirik. Linnaõiguse ilmalikkus peegeldus ka nende mitmekesisuses. Me võime rääkida mitmest linnaõiguse perekonnast (näit. Frankfurti, Lübecki, Magdeburgi õigusperekond), mille raames eksisteerisid veel allperekonnad. Igal linnal oli mingi oma variant linnaõigusest (vt. näit. Haapsalu linnaõigus). Ühtaegu oli linnaõigus osa ilmalike õigussüsteemide paljususest, kusjuures ükski neist ei pretendeerinud ilmaliku sfääri täielikule reguleerimisele, rääkimata üldisest kehtivusest. Igaüks neist õigussüsteemidest reguleeris vaid tema jurisdiktsiooni kuuluvat inimeste elu tahku. Konstitutsioonilisus
Kuidas mõjutas Lutheri usk hariduse arengut? Martin Luther oli saksa teoloog, kes sündis 10. novembril 1483. aastal Eislebenis. Kooliteed alusta ta Mansfeldi ladinakoolis, kus ta õppis 7 aastat. Peale seda läks ta Magdeburgi toomkooli ning seejärel Eisenachis Erfurdi ülikoolis. 1507. aastal pühetseti saksa reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja Martin Luther preestriks, kus talle anti ülesandeks õppida teoloogiat. 1512. aastal saigi temast teoloogiadoktor ja Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professor. Ajal, mis Luther viibis Watburgi lossis tõlkis ta Piibli saska keeled (1534). See pani aluse saksakeelesetele jumalateenistustele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi · Kodanikunimi: Otto Eduard Teine tase Leopold von Bismarck Kolmas tase Neljas tase · Sündis: 1. aprill 1815. aasta Viies tase · Elukoht: Schönhaus, Magdeburgi lähedal, Pommeris · Päritolu: Brandenburgi aadlisuguvõsa · Haridus: Göttingeni ja Berliini õigusteaduskonnad · Edasine töökogemus: Poliitikukarjäär 1847.a - Preisi maapäeva saadik 1848. - 1849. a - nõudmine relvi kasutada revolutsiooni vastu 1851. -1859.a - Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval 1859.-1862. a - saadik Venemaal ja Prantsusmaal 1862. - 1890.a - Preisi valitsusjuht Saksamaa ühendamine Liit Bismarcki ja Wilhelm I vahel Sõjaväe reformi elluviimine 1864
vajalikud parandused saaks tehtud. Aknad parandati täielikult alles aastal 1900 Teise maailmasõja ajal 16-l jaanuaril , 1945, suure pommitamise ajal, suur pomm tabas lääneosa, lõhkudes seina, oreli ning ka mõned muud osad. Õnneks tuletõrjujad suutsid tulekahju õigel ajal kustutada ning katedraali kahjustused polnud väga suured. Katedraal avati uuesti 1955 aastal ning paigaldati ka uus, väiksem orel, kuid teise kohta. Magdeburgi katedraali ehitamise alguses ei olnud konstrueerijatele gooti stiilil väga tuttav, kuid mida aeg edasi, seda rohkem tehti muudatusi. Katedraali laed on 32m kõrged Katedraali kaunistavad kaks torni, mis on mõlemad umbes 100m ( üks on 99.25 m ja teine on 100.98 m ) Katedraali vaade itta. Imettegev Neitsi Maarja kuju asub Münchenis. Täpsemalt asub see Marienplatzis, mida kutsutakse linna südameks Sammas on püstitatud 1638 Maximilian I poolt.
OTTO VON BISMARCK ehk Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 30. juuli 1898) Bismarck sündis Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Õppis 1832- 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Oli 18511859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 Venemaal ja seejärel lühikest aega Prantsusmaal. 18621890 oli Bismarck Preisi peaminister ja välisminister. Eirates konstitutsioonilisi norme ja ägedas konfliktis saadikutekojaga reformis ta sõjaväe ning asus ühendama Saksamaad ülalt "vere ja rauaga". 1864 võttis Preisimaa
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 8. klass Otto von Bismarck Referaat Õppejõud: Aivi Pärisalu Tallinn 2009 Otto von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhauseni mõisas Magdeburgi lähedal ning suri 30. juulil 1898. aastal Friedrichsruhis. Ta oli Saksa riigitegelane, kes on pärit junkruperekonnast. Bismarck sündis kogu Euroopa jaoks olulisel ajal aprillis 1815, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik. Ajaloo tahtel sai just Bismarckist see poliitik, kes Viinis paika pandud rahvusvaheliste suhete süsteemi lõplikult purustas.
Richard Wagner (1813-1883) muusikaliselt absoluutne geenius e. tõbras ooperi reformaator, dirigent, libretist, muusikakirjanik, teatriteoreetik. Peamine looming oli ooper. 13Ooperit 1 sümfoonia 8 avamängu mõningad marstid sümfoonia orkestrile ja soolo ja koori laule. Draama Leobold ja Adelaide Sõbramma ja suur abi Wilhelmine Schöder-Devrient (ta on elanud ka eestis) Wagner kujutas teda ette alati ooperite peaosas. Muinasjutulise esiooperi Metshaldjas. 1834 artikkel Saksa ooper läks magdeburgi ja sai seal ameti linna ooperis võlausaldajad hakkasid kiusama 1837 kolib Riiga seal sai tast Riia ooperi juht. Tema proovid olid väga ranged ja pikale venivad. Riia perioodi tipp hetkeks oli Rienzi loomise idee. Rienzi- prs grand operaa, suur ooper. Tavaliselt 5 vaatust. Lõplikult valmib ooper alles 1840. Wagner Pariisis. Riiast lahkus väikesel kaubalaeval ja tuli teha häda peatumine Norra sadamas. Meremeestelt
kirjutades reporte. Ta oli ka edaspidi seotud sõjaväega, elades aga Pariisis isa endises korteris ja ühines just loodud General Staff Corps'iga. Ta hakkas osalema kursustel erinevates kolledzites, et juurde õppida teadmisi. Sel ajal hakkasidki teda huvitama tööstuslikud probeemid, praktikaks tegi ta töö gaaside teooriast. Ta võttis veel sõna poliitilistes probleemides, ja huvitus ka matemaatikast ja kunstist. 1821 sõitis Sadi külla Saksamaale,Magdeburgi, maalt välja saadetus isale. Ka tema vend elas tol ajal seal. Palju rääkisid nad aurumootorist ja kõigest sellega seonduvast, Esimene aurumootor oli jõudnud Magdeburgi 3 aastat varem. Ta sai sealt palju enusiasmi aurumootorite teooria väljamõtlemiseks. Pariisi naastes alustas Carnot tööga mis viis matemaatilise teooriani ja pani alguse modernsele termodünaamikale. Esimene Carnoti suurem töö oli paber mille ta kirjutas 1822-23. Seal paberil oli matemaatiliselt kirjas
GOOTIKA 1) Skulptuur- Korrastatud, selge ja harmooniline. Gootika imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab eelkõige õndsustunnet. Kujutati enamasti pühakuid, skulptuure paigutati enamasti kirikutesse. (Nt. Chartes'i katedraali läänefassaadil; Magdeburgi toomkirikus, Saksamaal, Imettegeva Maarja kuju.)Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid, kapiteelid jne. Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena,
1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli ning sai seal oma esimesed klaveritunnid. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimeseks loominguliseks katsetuseks , millega ta alustas 1826. aastal, oli tragöödia Leubald. Fakte tema elust 1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. 1834-1837.aastal töötas ta Magdeburgi ooperiteatris direktori ja dirigendina. 1837-1839. aastal oli ta Riia ooperiteatri kapellmeister. 1876. aastal avati Richard Wagneri ooperiteater. Esimene loominguperiood (18331842) Esimene loominguperiood algas 18331834. Selle jooksul kirjutas Richard Wagner oma esimese ooperi Haldjas. 1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt
2006. a. sai ta 1. preemia Ferroli rahvusvahelisel pianistide konkursil Hispaanias ning 1. preemia ja Tubina eripreemia esimesel Tallinna rahvusvahelisel pianistide konkursil. Lisaks on ta esinenud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Saksamaal, Belgias, Suurbritannias, Prantsusmaal, Itaalias , Hispaanias, Portugalis, Kreekas ja USA-s. Ta on astunud üles koos ERSOga, Läti Rahvussümfoonikutega, Põhjamaade Sümfooniaorkestriga, Magdeburgi Philharmoonikutega, Norrbotteni Kammerorkstriga, Vanemuise Sümfooniaorkestriga, Sinfonia of Birminghamiga, Norwichi Phiharmooniaorkestriga, Lincolni Sümfooniaorkestriga, Pärnu Linnaorkestriga ja EMTA Sümfooniaorkestriga, dirigentideks Neeme Järvi, Eri Klas, Paul Mägi, Anu Tali, Olari Elts, Mikk Murdvee, Richard Laing, Matt Andrews, Jüri Alperten, Toomas Vavilov, Toomas Kapten, jt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Mihkel Polli repertuaar on zanriliselt ja ajastuliselt väga lai,
meeldis uuele, 13. Sajandil tekkinud frantsisklaste ordule. Nemad ehitasid kahekorruselise, ühelöövilise San Francesco kiriku Assisis. · Mitmetes põhja- Itaalia tugeva omavalitsusega linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee, Siena Palazzo Pubblico) ja luksuslikke elamuid. Gooti arhitektuur Saksamaal: · Saksamaale jõudsi gootika 13. Sajandi keskel · Esimene ehitis Magdeburgi toomkiriku koor · Eliisabeti kirik Marburgis · Freiburgi toomkirik · Regensburgi toomkirik · Maarja kirik Lübeckis · Alates 14. Sajandist lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi · Saksa hilisgootika ilusaim näide on Püha Anna kirik Annabergis · Ehitati linnuseid , raekodasid. Gooti arhitektuur Skandinaavias: · 13. Sajand Rootsis Uppsala toomkirik · Trondheimi katedraal Norras · Turu toomkirik Soomes
motiive kirikutele. Itaalia gootika alguseks loetakse 13.saj kui ehitatakse San Francesco kirik Assisis. Kirik on pisike, lihtne, ühekojaline. Kirikus on gootikat kui ka romaani stiili. Hilisgootika suurteoseks peetakse Milano katedraali. Tähtsal kohal on ka ühiskondlikud hooned- kuulsaim on Doodzhide palee Veneetsias (kasutatud neliksiiri ja teravkaari). Väga omased on ka linna raekojad. Saksamaale jõuab gootika alles 13.saj keskpaiku, esimene gooti stiilis kirik seal on Magdeburgi Toomkirik. Gooti kujutav kunst: Prantsusmaa: Inimestele üritatakse anda isikupärast ja loomulikku välimust, pööratakse rohkem tähelepanu inimese füüsilisele välimusele, mitte ainult vaimsele. See on väga tihedalt seotud arhitektuuriga. 14.-15.sajandil muutuvad skulptuur ja maalikunst iseseisvaks. Gooti skupltuuridel on inimeste näol näha õnnist tunnet. Kõrggootika- inimesel on olemas keha (st et keha on nähtav riiete alt), ja pole enam tihedalt seotud arhitektuuriga
välisriigid sekkusid Venemaa asjadesse. Lisandus veel 1629 Protestantidest sakslased on sõda kaotamas suur näljahäda sajandi algul. Segaduste aja 15 aasta 1630 Sõtta astub Rootsi kuningas Gustav II Adolf ning jooksul pretendeeris Vene valitseja kohale 6 valitsejat: vallutab Põhja-Saksamaa 1598-1605 Boriss Godunov 1631 Tilly hävitab Magdeburgi linna 1605 Fjodor Borissovits (Fjodor II) 1631-1632 Protestandid saavutavad võidu Breitenfeldi 1605-1606 Dmitri (Vale-Dmitri I) ja Lützeni lahingus 1606-1610 Vassili Suiski (Vassili IV) 1634 Protestandid saavad Nördlingeni all lüüa. Krahv 1607-1610 Vale-Dmitri II (Vassili Suiski rivaal) Wallenstein tapetakse
Selle andis välja Pärnu köster, J.Rosenplänteri abiline, C.Fr.Lorenzsoner pealkirja all ,,Jenoveva ellust; üks wägga armas ja halle luggemine wanemate ja lastele". Mõne aasta pärast ilmus sama raamat Fr.R.Kreutzwaldi tõlkes (,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg"). Sentimentaalseid lugusid tuli ka eesti autorite sulest. Tuntuks on saanud Muhumaa köster ja kooliõpetaja Wilhelm Freundlich oma raamatutega ,,Siin on Magdeburgi- linna hirmsast ärarikkumisest. Muhho-maa hundi jahhist. Jännese öhkamissest ja Rehhepappist luggeda" ja ,,Appolonius, Tirusse ja Sidoni kunningas". Need raamatud leidsid laia lugejaskonna. Rohkem veel kui oma juttudega on nad jäänud rahva teadvusse osavate laulikute ja improvisaatoritena. Eesti sentimentaalse kirjanduse silmapaistev esindaja on J.Fr.Sommer, kirjaniku nimega Suve Jaan. Kui senini puutusid lugejad kokku tagakiusamistes kindlaks jääva naistetegelasega
ühtekuuluvust, kõneldi saksa õigusest, saksa keelest. Ülikoolides avaldas humanism mõju nii teoloogiakäsitlustele kui ka filosoofilistele õpetustele. Martin Luther sai Saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajajaks. Ta sündis 10.nov 1483 Eeislebenis. Eeesnimi pandi talle Püha Martinuse järgi, kelle päeval (mardipäeval) ta ilmale tuli. Kooliteed alustas Martin Luther Mansfeldi ladinakoolis. Õppis seal 7 aastat ning siis astus ta Magdeburgi toomkooli. Järgnevalt õppis ta 3 aastat Eisenachis ning aastatel 1501 1505 Erfurdi ülikoolis. Isa soovis, et Martin jätkaks õpinguid õigusteaduse alal, kuid siis leidis aset juhuslik sündmus, mis olevat noormehe edasist elukäiku mõjutanud. 1505.a. sattus ta Erfurdi lähedal hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb! Ta pidaski oma sõna ning astus isa pahameelele vaatamata juba samal aastal augustiinlaste ordu kloostrisse. 1507
Martin Luther – katoliiklus ja luterlikus ENEL TUBIN Martin Luther’i nooruspõlvest Sündinud 10.novembril 1438. aastal kohas Eisleben üheksalapselises perekonnas Isa Hans Luder (Luther) ja ema Margarethe Luther 1848 kolis Luther’ite perekond Mansfeldi, kus Martin Luther alustas enda kooliteed õppides grammatikat, retoorikat ja loogikat; hiljem kolis ta Magdeburgi õpinguid jätkama 1501 asus ta õppima Erfurti ülikooli Peale lõpetamist, 1505.aastal, astus ta sisse õigusteadust õpetavase ülikoolis, isa soovil, kuid ta kukkus kohe välja Martin Luther augustiinlasena 1505. aastal juuli kuus otsustas Luther peale äiksetormi saada mungaks Hirm surma ees: kahe lähedase surm, enda vigastamine ja verekaotusesse peaaegu suremine Peale koolist lahkumist ja õpikute mahamüümist ühines Luther 17.juulil 1505
nende alade vallutamiseks 12. 13.saj saksa ja taani ristisõdijate poolt. 3. Henriku "Liivimaa kroonika" a) Preester Henriku (Läti Henriku) ladina keeles kirjutatud "Liivimaa kroonika" on Balti ristisõja ja ühtlasi ka eestlaste Muistse vabadusvõitluse (1208 1227) olulisemaid allikaid, mis kirjeldab Läti ja Eesti ala vallutamist ja ristiusustamist ajavahemikul 1180 1227. b) Tõenäoliselt enne 1188.a sündinud Henrik oli pärit Põhja-Saksamaalt Magdeburgi ümbrusest ning sai Saksamaal ka hariduse. c) Noore mehena astus ta piiskop Alberti teenistusse ja tuli 1205.a Liivimaale, kus ta 1208.a preestriks pühitseti. Henrik teenis preestrina Põhja-Lätis latgalitega asustatud Ümera (Ymera, läti Jumara) piirkonnas. d) Kroonik Henrik valdas hästi kohalike rahvaste keeli ja osales mitmetel Eesti alale korraldatud sõjakäikudel. e) Tõenäoliselt pärast 1259
Viimane lõpetas tundide andmise, kuna arvas, et tal ei ole oma õpilasele midagi õpetada. Wagner pühendas Weinligile oma esimese muusikateose klaverisonaadi Bduuris. 1832. aastal kirjutas ta sümfoonia Cduuris. Elulugu: Würzburg, Magdeburg ja Königsberg 1833. aastal sai Wagner koorijuhi koha Würzburgi teatris. Samal aastal kirjutas ta oma esimese täieliku ooperi "Die Feen". Mõned aastad töötas Wagner muusikajuhina Magdeburgi ooperiteatris. 29. märtsil 1936 esietendus seal tema teine ooper "Das Liedesverbot". 24. novembril 1836 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1. aprillist 1837 sai Wagner muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks juhtimisvigade tõttu õige pea pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse. Elulugu: Riia 1837. aasta juunis kolisid Wagnerid Riiga, kus Richard sai ooperiteatri muusikajuhi koha. 1838. aastal kirjutas ta seal ooperi
kustutusvahendid olid algelised. Keskaja lõpul hakati linnades tulestiihia vastu võitlemiseks rakendama mõningaid tuleohutusabinõusid. Kehtestati teatud kord tulekahjude kustutamiseks. Tuletõrjealaseid sätteid leidub juba 13. saj. esimesel poolel Tallinnas kehtinud Riia õiguses. 1433. a. tallinnas möllanud ja ränka kahju tekitanud tuleõnnetusest jääb raekoda peaaegu puutumata. 2. oktoobril 1535. a. jõustus Poola kuninga Sigismundi nn. Magdeburgi õigus, kus muuhulgas leidusid sätted kahjutulede ärahoidmise, süütamiste ja süütajate kohta. Arvatavasti rakendati seda Eestis hilisemal Poola ajal. Kõigi vanematemääruste kohaselt kuulus tulekahjude kustutamine linnaelanike sundkohustuste hulka. Kõrvalehoidjaid karistati karmilt. Tallinna rae poolt välja antud vanim tulekaitsealane määrus on aastst 1555. Linn oli jagatud neljaks kvartaliks ehk jaoskonnaks: Rannavärava, Turu, Viruvärava ja Harjuvärava. Igasse
Kõik eelpoolnimetatud suured katedraalid on rikkalikult kaunistatud skulptuuridega, neid võib olla kokku tuhandeid. Nt Reimsi katedraalis 2500 üksikskulptuuri, Chartres`is 1800. * nn Külastusgrupp Reimsi katedraali peaportaali palestikus (Elisabet, Ristija Johannes ema läks külla Neitsi Maarjale, mõlemad lapseootel. Ilusad hingestatud näod) * Bambergi katedraalis Saksamaal ka väga kuulus Külastusgrupi motiiv * Strassburgi katedraalis kiriku ja sünagoogi allegoorilised figuurid * Magdeburgi toomkirikus Saksamaal tarkade ja rumalate neitsite figuurid Gooti aja lõpupoole hakati rohkem valmistama värvilisi puuskulptuure. Nendega kaunistati altareid. Kujunesid välja tiibaltarid õhuke kapp, mille tiivad (uksed) kaeti maalide ja/või skulptuuridega. III Maalikunst Kuna gooti kirikute aknad olid suuremad, jäi akendevahelist pinda vähemaks ja seinamaalidele vähem ruumi. Seinamaalidel oli siiski kirikutes tähtis roll. Freskotehnika. Ainestik piiblist.
Martin Luther sündis 10. novembril 1483. aastal Eislebenis, Saksamaal. Tema vanemad, Hans ja Margarette Luther, olid küll talupoegliku päritoluga, kuid isa Hans oli edukas kaevurina ja maagi sulatajana. 1484. aastal kolis pere Mansfeldi, kus Hans pidas maagimaardlaid. Hans Luther teadis, et kaevandus on raske äri ja sellepärast tahtis ta, et tema paljulubaval pojal oleks parem elu ja et temast saaks advokaat. 7-aastaselt alustas Martin kooli Mansfeldis. 14-aastaselt läks ta põhja Magdeburgi kooli, kus jätkas õpinguid. 1498. aastal naasis ta Eislebeni ja jätkas sealses koolis, õppides grammatikat, loogikat ja retoorikat (kõnekunst). Hiljem võrdles ta seda kogemust puhastustule ja põrguga. 1501. aastal alustas Martin õpinguid Erfurdi ülikoolis, kus ta sai magistrikraadi grammatikas, loogikas, retoorikas ja metafüüsikas. Sel ajal tundus, et ta on teel advokaadiks saamise poole. Kuigi, 1505
On arvatud, et Kaupo pidas ristiusu vastuvõtmist liivlastele kasulikuks ja vajalikuks, et saada osa Lääne-Euroopa kõrgemast vaimsest ja materjaalsest kultuurist. Tabelinus (Thabelinus) Pudiviru (umbes tänapäevase Simuna kihelkonna alal) vanem, kes olnud ristitud juba enne ristisõja algust Ojamaal. On arvatud, et Tabelinus oli üks olulisemaid Virumaa vanemaid. Henrik (Läti Henrik, Henricus de Lettis) (u. 1187- pärast 1259. a.) pärit arvatavasti Põhja-Saksamaalt Magdeburgi kandist, saabus 1205. a. Liivimaale ning pühitseti 1208. a. kevadel preestriks. Tema teenistuspiirkonnaks oli Ümera lätlaste ala ning elupaigaks Rubene. Henrik on olnud väga liikuv ning agar mees võttes osa mitmetest olulistest sündmustest. Ta on olnud aktiivne osaleja ristisõjas eestlaste vastu. Hea keeleteoskuse tõttu - ta oskas saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keelt - kasutati teda ilmselt tihti tõlgina.
Tahtis muuta ka Praha ülikooli tsehhi ülikooliks. Oli indulgentside müügi vastu, paguluses koostas tsehhi keele grammatika ja tõlkis Piibli tsehhi keelde. Ta põletati ketserina tuleriidal. 2. Martin Luther sündis 1483. aastal Eislebenis ning nime on ta saanud Püha Martinuse järgi. Tema isa oli olnud talupoeg, kuid hiljem omandas ta väikese vasekaevanduse. Luther alustas õpinguid Mansfeldi ladinakoolis, kus ta õppis 7 aastat, peale mida ta astus Magdeburgi toomkooli. Isa soovil jätkas ta õpinguid õigusteaduse vallas, kuid sattunud surmahirmu, lubas ta pääsedes hakata mungaks ning ta pidas oma sõna. Luther oli vastu indulgentside müügile ja patukaristuse kustutamisele. Toetas Jan Husi, mistõttu teda peeti ketseriks. Luther jäi oma arvamusele kindlaks ning ta kuulutati lindpriiks. Ta leidis peavarju Wartburgi lossis. Kirjutas mitu teost milles ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust
SAKSAMAA VALITSEJAD! OTTO SUUR · Saksa kuninga Otto I (936-973) ajal koondus riigi kogu võim valitseja kätte. · Otto sündis aastal 912 · Isa oli Saksa kuningas (Ida-Frangi) Henrich I · Tema varastest aastatest vähe teada · Tal oli kaks seaduslikku naist: Edith(Eadgyth)- inglane, Adelaide- itaallane. · Esimesest abielust Edithiga omandas Otto õitsva linna Magdeburgi (kaasavarana) · Mgdeburg on tänapäeval Saksamaal olev linn. · U. 950.a. paiku abiellus Otto Adelaide'ga (esimene naine oli 946.a. surnud) · Kahe naisega kokku oli Ottol vähemalt 7 last. · Otto I haud Madeburgi katedraalis- suri 973 · Tähtsus: keisrivõimu taastamine, paavstivõimu allutamine, Saksamaale rahu ja julgeoleku tagamine. Otto kriinomine keisriks. · 962.a. krooniti Otto keisriks
Referaat Koostas: Elo Lättemägi Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2011 1. OTTO VON BISMARCK 1.2. SISSEJUHATUS Otto von Bismarck, kelle kodanikunimi oli Otto Eduard Leopold von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Ta sündis Pommeris Euroopa jaoks olulisel ajal, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik. Ajaloo tahtel sai just Bismarcikist see poliitik, kes Viinis paikapandud rahvusvaheliste suhete süsteemi
Georg Friedrich Händel Briti alamana George Frideric Handel. Itaalias ja algselt ka Inglismaal kasutas ta õige häälduse tagamiseks nimekuju Georg Friedrich Hendel oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727. aastal Briti kodakondsuse.Sündinud 23. veebruar 1685 Halle, Magdeburgi hertsogiriigis.Surnud 14. aprill 1759London, Suurbritannia kuningriigis. Halle ja Hamburg Georg Friedrich Händeli isa Georg Händel oli tunnustatud habemeajaja, kirurg ja Saksi-Weisenfelsi hertsogi õukonnaarst. Helilooja ema Dorothea Taust pärines kirikuõpetaja perekonnast. Taust oli Georg Händeli teine naine ning tulevase helilooja sünnihetkel oli Georg juba 63-aastane. Kõik, mis on tänaseks teada Händeli lapsepõlvest, pärineb tema esimeselt biograafilt
Pikihoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väikesed ja ümmargused. Itaalia hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal. Mitmed Põhja- Itaalia linnad olid väga rikkad ja tugeva omavalitsusega. Nendes linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid ( Siena Palazzo Pubblico) ja luksuslikke elamuid( Ca´d´Oro Veneetsias). Saksamaale jõudis gootika alles 13. sajandi keskpaiku. Esimene ehitis oli Magdeburgi toomkiriku koor, mis lähtub prantsuse gootika süsteemist. 13. sajandi keskel alustati Strasbourgi toomkiriku ehitust, mille läänefassaad meenutab Notre Dame oma Pariisis. Strasbourgi kirik oli eeskujuks mitmetele saksa kirikutele. Alates 14. sajandi keskpaigast hakati Saksamaal vastavalt linnakodanike maitsele püstitama omapärast gootikat. Selleks lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi- kahe läänetorni asemel ehitati üks, loobuti kabelitepärjast, trifooriumist,
Fifth level v Teravkaare asemel kasutati ka muid kaaretüüpe ( lansett-, korv- ja tuudorkaar) v Akende raamistik koosnes sageli leeke või kalapõit meenutavatest kujunditest. v Hooned näivad sageli lausa kivipitsiga kaetud. Saksamaa v Saksamaale jõudis gootika 13.saj keskpaiku. v Esimene prantsuse gootika süsteemist lähtuv ehitis oli Magdeburgi toomkiriku koor. v Saksa gootikale on omane eriti vertikaalsustendentsi rõhutamine. v Suurejooneliste ehitised olid veel Kölni, Regensburgi ja Strasbourg`i toomkirikud. v Sageli ehitati kahe torni asemel üks läänetorn (Freiburgi ja Ulmi toomkirikud), jäeti ära ka kabelitepärg või kooriümbriskäik, vähendati tugisüsteeme jne. v Saksamaal kasvas gooti stiili edasises arengus kodakirikute osatähtsus. v
kohapealt uurida. Järgmiseks tasuta külastuspäevaks on 18 mai. Kokkuleppel saab koos giidiga külastada muuseumi ja teisi hooneid väljaspool ametlikku lahtolekuaega. Sel juhul kehtib piletitele kahekordne hind ning lisandub giiditasu. Muuseumi püsiekspositsioon jätkub muuseumimaja kolmel korrusel. Hullu teadlase kabinetis on aga kõik need uskumatult hullumeelsed vidinad käega katsutavad. Perpetuum mobile, fenakistoskoop, automata ja Magdeburgi poolkerad. Asjad mis on minevikus aidanud mõista füüsika-ja loodusseadusi inimese ümber ninga rajanud teed teadussaavutustele. Hull teadlane pole mingi omaette laboris nokitseja. Vastupidi, ta armastab seltskonda ning võõrustab tihti külalisi. Nii käivad tema juures lapsed sünnipäevi pidamas ja õpetajad toovad koolitunni pinkide ja õpikute vahelt päris asjade keskele. Igal laupäeval ootab muuseum kõiki huvilisi
18. sajandi, mil see saksa keelde tõlgiti ja mitmel korral trükis ilmus. Vahel on ka arvatud, et Henrik on muinaseestlasi käsitlenud tendentslikult. Kuna paljude eesti muistse vabadusvõitluse sündmuste kajastamisel on Henriku kroonika ainus allikas, on seda väga raske tõestada või ümber lükata. Läti Henrik (nimekujud: Läti Henrik; Henricus de Lettis; Heinrich der Lette; Läti Hendrik) pärinedes arvatavasti Magdeburgi ümbrusest, sai hariduse Segebergi augustiinlaste kloostris Lüübeki lähedal, olles astunud juba noorukieas Liivimaa piiskopi Alberti (Albert von Buxhövden) teenistusse. Tuli 1205 misjonärina vastasutatud (1201) Riiga. 1208 pühitseti Ümera (Ymera) lätlaste preestriks Ruben`s (Papendorf) Võnnu (Csis,Wenden) lähedal. Võttis kohalikke keeli oskava tõlgina osa paljudest ristikäikudest ka eestlaste aladele. Esimest korda publitseeriti kroonika 1740
Isa lähtus pühakirja sõnast: ,,Kes vitsa ei tarvita, see vihkab oma poega". Kodune kasvatus lähtus just eelmisest lausest. Nii ema kui ka isa tarvitas seda abinõua väga sageli. Kooliteed alustas Martin Luther umbes kuue-seitsmeaastasena, mil ta astus Mansfeldi ladina kooli. Ka sealne kord nägi ette laste karitamist kehalise vägivalla näol. Selline pedagoogika viis peab õpilast õpetama õpetajat kartma ja armastama. Neljateistaastasena siirdus ta edasi Magdeburgi toomkooli. Selle kooli õpetajad olid vagad mehed, ning nende õpetuse eesmärgiks oli moodne vagadus lakkamatu püüa täiuslikkusele. Arvatakse, et juba seal puutub Luther kokku piibliga või evangeeliumitega. Selles kooli õppis ta siiski vaid aasta ning seejärel saatis isa ta Eisenachi kooli. Leiva teenimiseks oli ta kerjuslaulja, mis sel ajal polnud üldse häbiasi, sest leiba paluti Jumala nimel. Siiski viimased
[1] It emphasised contractual freedom and alienability of property, while shunning legal technicalities and deciding cases ex aequo et bono. A distinct feature was the reliance by merchants on a legal system developed and administered by them. States or local authorities seldom interfered, and did not interfere a lot in internal domestic trade. Under lex mercatoria, trade flourished and states took in large amounts of taxation. (http://en.wikipedia.org/wiki/Lex_mercatoria) Magdeburgi õigus, Lübecki õigus: Magdeburgi õigus oli keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik. Lübecki linnaõiguse kõrval üks enimlevinuid linnaõigusi, mis kehtis paljudes sisemaa linnades, kus merekaubandus puudus. Aga ka hansalinnas Riias. Õigus ise pärit 13. sajandist, selle õigusega said linnad oma autonoomia, sellega sai raad seadusandliku, täidevsaatva ja kohtuvõimu pädevuse. Lübecki õigus õigusnormide
duuris. 1832. aastal kirjutas ta sümfoonia C-duuris. 1833. aastal suutis Wagneri vanem vend Karl Albert Richardile saada koori juhtpositsioon Würzburgis. Samal aastal, kahekümneselt, kirjutas Wagner oma esimese täieliku ooperi "Die Feen" (Haldjad). See ooper, mis selgelt matkis Carl Maria von Weberi stiili, lavastati alles pool sajandit hiljem kui see esilinastus Münhenis pärast helilooja surma aastal 1883. Mõned aastad töötas Wagner muusikajuhina Magdeburgi ooperiteatris, mil ta kirjutas oma teise ooperi "Das Liedesverbot", mis esietendus Magdeburgis aastal 1836. Wilhelmine Minna Planer 24. novembril 1836. aastal abiellus Wagner näitlejanna Wilhelmine Minna Planeriga. 1837. aasta juunis kolisid nad Riiga ning jilejm Venemaa Keriserriiki, kus Wagnerist sai muusika direktor kohalikule ooperile. Mõned nädalad hiljem jooksis Minna ära kohaliku armeeohvitseriga, kes hiljem ta hülgas
Õpilane peab tollase õpetuse järgi kartma ja armastama õpetajat, seda tahetakse nende vahenditega saavutada. Kartust kindlasti saavutati. On raske määrata, kuivõrd mõjutasid Lutheri iseloomu karmid vanemad ja koolmeistrid. Martini koolitee ladinakoolis Mansfeldis. Seal ta õpib hästi ja hoolsasti seitsme aasta jooksul kõike seda, mis kavasse kuulub. Ta ise kurtis selle üle, et puudus usuõpetus. Neljateistaastasena siirdus ta edasi Magdeburgi toomkooli, kus ta õppis aastatel 1497-1498. Selle kooli õpetajad olid vagad mehed. Ühiselu vennad, kes siin õpetavad, esindavad hiliskeskaegset äratuslikku vagadust. Lutheri mälestustesse jääb see kui kõige puhtam katoliku usumaailm. Arvatakse, et juba seal puutub Luther kokku piibliga või evangeeliumitega. Selles kooli õppis ta siiski vaid aasta ning seejärel saatis isa ta Eisenachi kooli, kus ta õppis aastatel 1498 1501. Eisenachi heas kuulsuses olevas koolis antakse
Saavutused Peaaegu igas suuremas linnas püstitas Lurich maailmarekordeid tõstmises ning mängleva kergusega võitis kohalikke tsempione maadluses. Kindlalt üle oli ta ka tuntumatest maadlustuusadest. Ainus, kellest ta jagu ei saanud, oli maailmakuulus türgi hiiglane Nurlah, kes oli üle kahe meetri pikk ja kaalus ligi 170 kg. Lurich heitis Nurlahi küll parterisse, kuid ei suutnud seljatada. Magdeburgis saavutas Lurich omamoodi rekordi - 38 minutiga seljatas ta järjest 18 parimat Magdeburgi ja selle ümbruskonna maadlejat. Samal ajal jätkas Lurich rekordite püstitamist raskuste tõstmises. Tema maailmarekordite arv tõusis juba paarikümneni. Lurich külvati üle loorberi, pärgade ja aurahadega, teda hüüti "Maailma tugevaimaks meheks". Kuna Eesti oli sel ajal vaid Venemaa kubermang ning eesti rahvus maailmas tundmatu, siis nimetati teda ka "Võitmatuks venelaseks". Rotterdami
Aastatel 1828-1831 sai Wagner oma esimese kompositsioonialase õpetuse Christian Gottlieb Müllerilt. 1831. aasta asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. Samal ajal õppis ta mõnda aega kompositsiooni Thomas-Schule kantori Theodor Weinligi juures Töö: 1833-1833. Würzburg, Magdeburg ja Köningsberg 1833. aastal sai Richard koorijuhi koha Würzburgi teatris. Seejärel töötas ta mõned aastad muusikajuhina Magdeburgi ooperiteatris. 1.04.1837 sai ta muusikajuhiks Königsbergis. Juhtimisvigade tõttu läks teater õige pea pankrotti. 1837-1839. Riia 1837. aasta juunis sai Wagner Riia ooperitatri muusikajuhiks. 1839. aastal kaotas ta kapellmeistri ametikoha. Abikaasaga põgenesid Londonisse. 1876. aastal avati Richard Wagneri ooperiteater - Bayreuth Festspielhaus. Eraelu: 24.11.1835 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1839
; ORDAALID, KOHTULIK KAHEVÕITLUS. Õiguse maagilisus seisnes selles, et tulemus oli võimalik välja selgitada eelnevate nimetatud protsesside käigus. Isikute erinev õigusjõulisus: Inimesed on seaduse ees ebavõrdsed .. Vaenus, Inkvisitsiooniprotsess kui kohtuprotsessi tüüp. Linnaõigused: ius mercatorum, linnaõiguse territoriaalsus. Magdeburgi õigus, Lübecki õigus. Õiguse ostetavuse küsimus. Rooma õigust hakati uuesti tundma õppima 12. Sajandil. Rooma õiguse kohaldamisega kaasajale tegelesid postglossaatorid, kuid rooma õiguse ulatuslik levik sai Saksamaal alguse alles 1516 sajandil. 15. Sajandi lõpul loodigi Wormsi riigipäev, mis hakkas rakendama keisri seadusi ja Rooma õigust
tiku paiknemine) (Linnad) Nagu kaartidelt näha, on suurem osa rahvasitkust koondunud linnade ümber, kus on kerge tööd leida ja end ära elatada. Enamus rahvastikust elab ida-Saksamaal, kus paiknevad mainitud linnad, millest jookseb läbi Reini jõgi, mille kallastele algselt ka linnad tekkisid ja millest arenesid välja tohutud tööstuslinnad, millest niimõnedki on veel tänapäeval aktiivsed. Teine suur jõgi on Elbe, mis läbib Magdeburgi ning Hamburgi, kus ei ole küll niivõrd tihe asustus, ent siiski. Pealinn Berliin on võrdlemisi väikese asustusega, sest enamus sakslasi on kolinud läände, otsimaks paremaid elamistingimusi. 4. Soolis-vanuseline koosseis 1991 aastal moodustasid kuni 15 aastased u. 20% poistest ja 20% tüdrukutest. Tööealised moodustasid väga tugeva enamuse (u
Ooperid "Haldjas"; "Armastuse keeled"; "Rienzi" 1833-1839 1833. aastaga algas Wagneri iseseisev elu. Koorijuhina leidis ta teenistust Würtzburgi ooperiteatri juures, kus tema vend oli lauljaks ja lavastajaks. Innustatuna Weberist, asus Wagner kirjutama muinasjutulise sisuga esikooperit "Haldjas". Kaasaegse ooperi kriisiküsimust püüdis helilooja lahendada ooperiga "Armastuse keeld" (1834-1836). Teos põhineb Itaalia eeskujudel. Vahepeal oli helilooja elutee kulgenud Magdeburgi, kus ta 1834. aastal sai linna ooperiteatri muusikadirektori ja dirigendi ametikoha. Siin kiirustas ta ooperi "Armastuse keeld" lavastamisega. Väheste proovide tõttu ebaõnnestus teose ettekanne. "Ma lootsin etteütlejale ja oma dirigendikepile," rääkis autor. Muusikadirektorit Wagnerit aga jälitasid võlausaldajad. Lootes leida soodsamat teenust suundus helilooja algul Köningsbergi, sealt aga 1837. aastal Riiga ooperiteatri muusikadirektori ametikohale. Wagner oli 1836
metallist. 1910 avas oma arhitektuuribüroo, vaimustus inglaste mõjul aedlinna ideest. 1914 kavandas Werkbundi näitusele klaaspaviljoni, millega tekitas suure sensatsiooni. Paviljoni katedraali kuplit meenutav klaaskatus oli lahendatud polügonaalses süsteemis ja erinevates värvides. Tauti looming oli ekspressionistliku arhitektuuri näide.1914-18 avaldas mitmeid poleemikat tekitanud kirjutisi, paistis silma utoopiliste ideekavanditega. Peale 1921, kui asus Magdeburgi linnaarhiteekti kohale, muutus ta kujunduslaad ratsionalismi suunas.1927 Taut osales Weissenhofi näidisasula projektis. Taut ei jaganud Gropiuse, Mies van der Rohe ja Le Corbusier´vaimustust puhas- valgete pindade vastu. Tauti maja nr. 19 oli värvitud primaarvärvidega Peale 1924 oli seotud mitmete elamugruppide kavandamisega. Need olid juba modernistlikus vaimus. Natsipartei võimule tulekul 1933 siirdus Taut Venemaale, Shweitsi, Jaapanisse ja 1936 Türgisse, kuhu jäi surmani. Grupp G
Jätkus linnade areng. Saksa aladel suteliselt kaua püsinud romaani ehituskunsti tavad hakkasid taanduma 13.sajandi II poolest alates. Tõsi küll, üksikuid gooti arhitektuurile omaseid elemente hakati Saksamaal üle võtma juba 12.sajandi lõpul, gootika lõplik läbimurre toimus aga siiski alles 13.sajandil. Gooti katedraalile omast põhiplaani rakendati Saksamaal esmakordselt 13.sajandi I poolel ehitatud Magdeburgi toomkirikus, tervikuna aga mõjub katedraal siiski veel lähedasemana romaani stiilile. 13.sajandi keskel tsentraalehitisena püstitatud Trieri Jumalaema kirik (1242-1250) ja kodakirikuna ehitatud Marburgi Elisabethi kirik (1235-1282) kannavad endas juba täiesti gooti päraseid konstruktsiooni- ja kaunistusvõtteid.
jõudsalt arenesid kalevitööstus, metallurgia ja mäetööstus. Jätkus linnade areng. Saksa aladel suteliselt kaua püsinud romaani ehituskunsti tavad hakkasid taanduma 13.sajandi II poolest alates. Tõsi küll, üksikuid gooti arhitektuurile omaseid elemente hakati Saksamaal üle võtma juba 12.sajandi lõpul, gootika lõplik läbimurre toimus aga siiski alles 13.sajandil. Saksamaa - Gooti katedraalile omast põhiplaani rakendati Saksamaal esmakordselt 13.sajandi I poolel ehitatud Magdeburgi toomkirikus, tervikuna aga mõjub katedraal siiski veel lähedasemana romaani stiilile. 13.sajandi keskel tsentraalehitisena püstitatud Trieri Jumalaema kirik (1242-1250) ja kodakirikuna ehitatud Marburgi Elisabethi kirik 7 (1235-1282) kannavad endas juba täiesti gooti päraseid konstruktsiooni- ja kaunistusvõtteid.
Leidis vastupidiselt varasemale suhtumise, et itaalia meloodiad on väljendusrikkad, samuti kiitis itaalia laulukunsti ja suureparaseid lauljaid. Sakslastel pidi olema kõik alles algstaadiumis. LÕPPKOKKUVÕTTES: "Meister on see, kes kirjutab saksaparaselt". 1836-- koomiline ooper "Armastuse keeld" (Shakespeare komöödia). Selles ooperis on tunda Rossini ja Bellini mõjusid. Lavastas ja dirigeeris ise, menu oli väike. 1834 -- 37 töötas Magdeburgi ooperiteatris direktori ja dirigendina. Teater läks pankrotti. 1837--39 asus tööle Riia ooperiteatri kapellmeistrina. Sattus suurtesse võlgadesse. 1839 kirjutas ooperi "Rienzi". Libreto autoriks oli ise. Siin teoses jäljendab PRANTSUSE SUURT OOPERIT ning "lööb välja" Wagneri suurejoonelisus: 1) võimas, monumentaalne 2) ajalooline süzee Rooma ajaloost 3) armastustemaatika 4) balletinumbrid 5) palju efekte, suured kõlakoosseisud, massistseenid
* Locator oli Ida- Euroopa koloniseerimises tähtis tegelane. Ta oli ettevõtja, kes tegutses vahemehema oma maade kultiveerimisest huvitatud senjööride ja uusasunike vahel. Locator vastutas uusasustamise oganiseerimise eest, ta värbas asunikke, jaotas välja maad, ning sai uusasustuspiirkonnas vastutasuks tulusa maavalduse ja pärandatavaid eesõiguseid. * Üheks näiteks aktiivsest ja uuendusmeelsest isandast, kes toetas 12. sajandil koloniseerimist, oli Magdeburgi peapiiskop Wichmann. Ta sulatas asustamise ja koloniseerimise varasemate kogemuste erinevad elemendid kokku uueks viljakaks tervikuks. Ta sai suurepäraselt aru talurahvakogukondade tähtsusest ning teadis, mida võivad tähendada õiguslikud privileegid: ta võttis kasutusele Mageburgi õiguse esimese üleskirjutatud versiooni, mis omandas hiljem Kesk- ja Ida-Euroopas väga suure mõju, ning sanktsioneeris Magdeburigis esimeste gildide asutamise
Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Sellisel juhul kinnitas senjöör sageli linnaõiguse, s.o seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas. Näide: 1188. aastal sätestab Magdeburgi linna põhikiri, et „kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega“. Jaques Le Goff. „Keskaja Euroopa kultuur“. Keskaegse linna ajalugu algas sealt, kus maahärra kinnitas linnale õigused, mis olid seni talle endale kuulunud. Turuplatsi, linna, rahapaja, tolli, laomajanduse rajamise õigus kuulus algselt maahärrale. Omavalitsuse vabadus ei olnud algupärane, vaid tulenes alati maahärrast
Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Enamasti said linlased õiguse kaubelda ja käsitööd teha. Nad vabanesid senjööri kohtuvõimu alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Sellisel juhul kinnitas senjöör sageli linnaõiguse, s.o seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas. Näide: 1188. aastal sätestab Magdeburgi linna põhikiri, et ,,kodanlaste koosolekul on rumalatel keelatud pidada korravastaseid kõnesid ja minna ükskõik milles vastuollu ülemate tahtega". Jaques Le Goff. ,,Keskaja Euroopa kultuur". Keskaegse linna ajalugu algas sealt, kus maahärra kinnitas linnale õigused, mis olid seni talle endale kuulunud. Turuplatsi, linna, rahapaja, tolli, laomajanduse rajamise õigus kuulus algselt maahärrale. Omavalitsuse vabadus ei olnud algupärane, vaid tulenes alati maahärrast
Amiensi katedraali figuurid rahulikkus 2. Musta surma järgne ehk hilisgootika nt Pieta piinatus Lisaks veel : Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis Naumbergi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta Hermann ja Rode Naumbergi toomkiriku läänekoor Saksmaal · Peateema Kristus ristil ja Maarja Kristuse surnukehaga · Ka Neitsi-Maarja Jeesus lapsega · Nt Maarja kuju Magdeburgi toomkirikus Maalikunst-vitraazikunst · Aknad suured · Kujutati inimfiguure · Kandsid edasi mingit lugu · Nt Chartrese katedraal, saint-Chapelle kabel Itaalias seinamaal ja tahvelmaal · Giotto di Bondone Firenze koolkond, freskod San Fransesco kirikus · Simone Martini Siena koolkond, kasutas temperavärve munakollasega · Duccio Siena koolkonna rajaja, ratsaportree Miniatuurmaalikunst · Vennad Limbourgid
annaabi.ee 
