Tuletõrje ajalugu (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Mustpeade maja

MUSTPEADE MAJA pikk tn 26 Tekkelugu Tallinna Mustpeade vennaskond oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. Vennaskonna tekkeaja üle on arutletud enam kui sada aastat, selge vastus puudub aga tänini. Mustpeade vennaskonna asutamisürik, kui ta kunagi ehk olemas oligi, pole säilinud. Vanim originaaldokument, milles mustpäid mainitakse, on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märtsist 1400. aastast. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisdaatum paigutatud lepingu sõlmimises

Giiditöö alused

2

docx

Mustpeade maja

Mustpeade maja 1399 aastal loodi Mustpeade vennaskond, mis ühendas noori vallalisi kaupmehi enne nende Suurgildi vastuvõtmist ning välismaiseid kaupmehi, kes viibisid seal küll pikaajaliselt, kuid mitte alaliselt. Keskajal oli vennaskonnal umbes 200 liiget.Vennaskonna tekkeloost kindlaid andmeid pole. Mustpeade nimetus on tulnud Egiptusest pärit mustanahalise märteripühaku Mauritiuse järgi, kes on ka vennaskonna kaitsepühak. Vanim dokument Mustpeade vennaskonna kohta pärineb 1400 aastast, mis on leping vennaskonna ja dominiiklaste kloostri vahel. Lepingu sõlmimine kirikuga oli vennaskonna tegutsemise kohta oluline sündmus, mis toimus vahetult pärast liidu tekkimist. Pärast lepingu sõlmimist oli liidul omandiõigus kõigile kirikuriistadele. Nüüd olid mustpead kohustatud ehitama Neitsi Maarja altari, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. Nagu iga keskaegset vennaskonda, nii is

Ajalugu

5

doc

Linnade plussid ja miinused keskajal

võimalust proovida. 6)Suuremate linnade võim oli koondunud sakslaste kätte , ning eestlased pidid tegema seda mida sakslased tahtsid ja heakspidasid. Näiteks Riias , Tallinnas ja Tartus oli võim sakslaste käes. Sakslaste käes oli see selle tõttu , et sakslased olid selajal tugevad ning neil oli palju vallutusi , kuis kuulus ka võim neile. Suurgildi hoone Tallinnas. Tallinna raekoja plats. Keskajal peamine kauplemise koht. Kasutatud allikad: 1) Eesti Ajalugu Lauri Vahtre kirjastus Ilo 2) Eesti Rahva Ajalugu Evald Uustalu 3) Eesti Ajalugu Andres Adamson ­ Toomas Karjahärm 4) Eesti maast ja rahvast Jüri Selirand 5) Eesti Ajalugu 1 Mati Laur , Ain Mäesalu , Tõnu Tannberg , Ursula Vent 6) http://www.ut.ee/BGGM/maavara/raekoda.jpg 7) http://www.eam.ee/static/files/067/t_gildihoone.gif

Ajalugu

3

doc

Eesti ajalugu

KORDAMINE! 7. Nim. suurgild ja mustpeade vennaskond! Suurgild-jõukamate kaupmeeste ühendus Mustpeade vennaskond-suurgildist eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon. Viimane nimetus tuleb sellest, et vennaskonna vapil on kujutatud kaitsepühakut, neeger Püha Mauritiust. Eestlased nendesse gildidesse ei pääsenud. Kaubanduses osalesid väikepoodnikena. 8. Kanuti ja Oleviste gild Kaks Tallinnas asuvat küsitöölisi ühendavat väikegildi. Kanuti gildi kuulusid peamiselt sakslased, Oleviste gildi eestlased. 9. Toomgild-ühendas Toompea käsitöölisi. 10. Hansalinnad : Tartu, Tallinn, Viljandi, Uus-Pärnu 11. Tsunft-käsitööliste selts 12. Skraa-põhikiri 13. Johann von Üxküll-lasti hukata, kuna oli surnuks piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja. 14. Kirikukatsumine- kõrgema vaimuliku (piiskopi, superintendi) või kirikukomisjoni kontrollkäik temale alluvasse kirikupiirkonda või ­asutusse, et saada ülevaade usuelust ja vaimulike tegevusest. 15. Sinod-ne

Ajalugu

9

docx

Keskaeg Eestis

Nimetus Suurgild (saksa keeles grosse Gilde) võeti kasutusele 15. sajandi lõpus. Suurgildi liikmed olid peamiselt jõukad kaupmehed. Käsitöölistest kuulusid sinna kullassepad. # Mustpeade Vennaskond tegutses 14. sajandi keskpaigast 1940. aastani (1920. aastal seda erinevalt teistest gildidest ei kaotatud) ja seejärel tegutseb eksiilis. Tallinna mustpeadele kuulus Mustpeade maja. Ka tegutses kuni 1937. aastani vanim Tallinna vabatahtliku tuletõrje üksus ­ mustpeade komando. 8) Liivimaal püüti kohaneda reformatsioonijärgse usulõhega ning lisaks muutusid maaisandate seas üha ilmsemaks uusaegsele territoriaalvõimule omased tunnused, nagu bürokraatliku võimuaparaadi kujunemine, valitseja võimu kasv ja tema isiku rõhutamine. Viimased kaks põhjustasid vastuolusid seisustega, mis olid eriti ilmsed 1520.­30. aastatel. #"Linnaõhk teeb vabaks" oli keskajal põhimõte, et kui maalt

Ajalugu

8

docx

Põhjalik kirjandusteose analüüs, Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus"

Kirjandusteose analüüs 01.12.2014 „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“ Indrek Hargla Tallinn, 2011 1. Teose sisu lühikokkuvõte Keskaegses Tallinnas, täpsemalt 15. mai hilisõhtul aastal 1409, jääb saladuslikel asjaoludel oma peast ilma Gotlandilt pärit kõrge ordurüütel Henning von Glingenstain, lisaks on ohvrile suhu topitud haruldane Gotlandi vana örtung. Kuna tegu oli tähtsa orduliikmega ning esialgsed tõendid näitavad, et mõrtsukas põgenes all-linna nõuab ordu, et Tallinna raad mõrtsuka üles leiaks. Nii hakkab mõrvalugu uurima kohtufoogt Wenzel Dorn ühes linna apteekri Melchior Wakenstedega.Koos kuulatakse üle kuriteoga seotud kodanikke ning ollakse tunnistajaks veel mitmetele mõrvadele. Nii puutuvad Melchior ja Dorn kuriteg

Kirjandus

Kommentaarid (0)