50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rraul
Õppematerjali autor
..............................................................................4 Elu lõpuaastad......................................................................................5 Lurichi tulemusi...................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................7 2 Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmees Jüri Luri perekonnas ja suri 22. Jaanuaril 1920. aastal Venemaal Armaviris. Lurich oli suurepärane võimleja, samuti hea jooksja, hüppaja, jalgrattur, uisutaja ning maletaja. Lisaks valdas ta veel vähemalt kümmet keelt. Lurich püstitas ligi 40 maailmarekordit. Ta oli 177 cm pikk ning parimas vormis olles kaalus 90 kg.
..............................................................................4 Elu lõpuaastad......................................................................................5 Lurichi tulemusi...................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................7 2 Sissejuhatus Georg Lurich, sünninimega Luri, oli üks kolmest kõige kuulsamast Eesti elukutselisest maadlejast. Sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmees Jüri Luri perekonnas ja suri 22. Jaanuaril 1920. aastal Venemaal Armaviris. Lurich oli suurepärane võimleja, samuti hea jooksja, hüppaja, jalgrattur, uisutaja ning maletaja. Lisaks valdas ta veel vähemalt kümmet keelt. Lurich püstitas ligi 40 maailmarekordit. Ta oli 177 cm pikk ning parimas vormis olles kaalus 90 kg.
Georg Lurich (1876-1920) Georg Lurich sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarja alevikus kaupmehe peres. Tema vanemad olid Väike-Maarjasse tulnud Läänemaalt Vigala kihelkonnast Velise valla samanimelisest külast. Georg oli juba lapsena hästi tugev poiss ja väga jõuhimuline. Liigagaruses pingutas ta aga end üle, külmetas seejuures ja haigestus raskelt kopsupõletikku, mis tollal oli üsna eluohtlik haigus. Tallinna Peetri Reaalkooli asudes oli ta veel nõrk ja haiglane(ta isegi vabastati kehalise kasvatuse tundidest), kuigi tema tahe tugevaks saada oli säilinud. Mõte spordile pühenduda, hakata elukutseliseks atleediks, tekkis tal tõenäoliselt Tallinnas välismaiste jõumeeste esinemisi nähes.
sangpommidega kaks korda päevas treenerite juhendamisel. Aive Vahtra (44) on rebinud sangpommi võistlustel ühe käega 110 korda 16 kg. (http://www.parnupostimees.ee/? id=204983) Veteranide maailmameistrivõistlustel on Eesti sportlased saavutanud märkimisväärseid tulemusi. Nt on Kalle Püss saanud euroopa meistriks sangpommitõstmises 2004 aastal. (http://www.jarva.ee/public/files/2004%20aastaraamat%20013.pdf) Varematel aegadel kasutasid tuntud Eesti sportlased Lurich ja Aberg sangpommi jõutreeningul. (http://www.epl.ee/artikkel/449606) Sangpommi on kasutaud mitmetel üritustel. Tihti korraldatakse sangpommi tõstmise võistlusi rahvuslikel pidudel (jaanipäeval) ja ka meelelahutusvõistlustena spordiklubide aastapäevadel. (http://blog.maaleht.ee/parnumaa/?p=13538) Samuti kasutatakse noorte poiste rammumeeste võistlusel sangpommi tõstmist. (http://www.rammumees.ee/uudised/160)
Enam ei loosita võistlejaid alagruppidesse, vaid paaridesse. See, kes võidab esimeses ringis, läheb järgmisse ringi ja nii edasi kuni finaalini. Võistleja, kes kaotas finalistile, jätkab maadlust kolmandale kohale. Tema vastas(te)eks on võistleja(d), kes samuti kaotas(id) finalistile. MAADLUS EESTIS Eesti raskejõustikule pani aluse Gustav Boesberg raskejõustikuringi asutamisega 1888.sajandi algul kuulusid maailma paremikku elukutselised maadlejad Georg Lurich, Georg Hackenschmidt ja Aleksander Aberg. Nende eeskujul hakati maadlust laialdaselt harrastama, tekkis palju raskejõustikuklubisid. Esimesed Eesti meistrivõistlused kreekarooma maadluses peeti 1921, vabamaadluses 1925. Edukalt esinesid Eesti maadlejad 1920.1930. aastail: olümpiamängudel 3 kulda, 2 hõbedat ja 4 pronksi, MMvõistlustel (19231947 ei korraldatud) 1 hõbemedal, EMvõistlustel 5 kulda, 11 hõbedat ja 10 pronksi.
aegade suurimad sportlased, oli neist esimesel kohal kergejõustliklane Aleksander Klumberg, kellele järgnesid äsja Pariisis kuldmedali võitnud Eduard Pütsep ja 1920. aasta Antverpeni olümpia hõbemedalist, kergejõustliklane Jüri Lossman. Neljandale kohale jäi Eesti esimese olümpiakulla omanik, tõstja Alfred Neuland. 1920. aastatel tippvormis olevate populaarsete sportlastega konkureeris aga ka veel viis aastat pärast oma surma maadleja Georg Lurich, kes oli edetabelis viiendal kohal. Sankt Moritzi ja Amsterdami olümpiamängud 08. juuli 1928 11.-19. veebruaril 1928. aastal peeti Šveitsi talispordikeskuses Sankt Moritzis II taliolümpiamängud, millel osales 491 sportlast 25 riigist. Kuigi Eesti lipp oli lehvinud ka 1924. aastal toimunud esimestel taliolümpiamängudel Chamonix'is, osalesid Eesti sportlased tegelikult valgel olümpial esimest korda Sankt Moritzis. Edukaimad riigid oli 1928. aasta mängudel Norra, USA, Rootsi ja Soome
Eesti viigistas novembris Tallinnas Soomega 14:14. Voldemar Väli ja Ago Neo kõrval tõsteti esile Trossmanni, kes seljatas 4. minutil Väinö Laitise ja kaotas 1:2 39-aastasele kahekordsele maailmameistrile ja kahekordsele olümpiahõbedale Edil Rosenqvistile. 1932 Trossmann tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis. RootsiSaksaUngariEesti maavõistlusel Stockholmis kaotas Trossmann olümpiapronksidele, ungarlasele Rajmund Badóle ja sakslasele Georg Gehringile ning kolmekordsele olümpiavõitjale rootslasele Carl Westergrenile. Viimaseks jäi ka Eesti. See oli üks põhjus, miks Eesti Los Angelese olümpiamängudelt üldiselt kõrvale jäi. 1933 Trossmann tuli Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis. Maavõistlusel Riias seljatas Trossmann Zvejnieksi. Eesti võitis 6:1. Euroopa meistrivõistlustel Helsingis oli neli maadlejat. I Kurt Hornfischer, II Arvo Niemelä, III Carl Westergren.
aasta märtsis naasis ta perekonnaga Eestisse, kus sai mõisavalitsejaks Schillingite Varangu mõisas Järvamaal. Poisid pandi algul Koeru haridusseltsi kooli, siis aga 1907. aastal avatud saksa erakooli sealsamas. Vene ja saksa keele oskuse kõrval sai Viiralt sellest koolist kaasa ka prantsuse keele algete tundmise. Vaatamata sõnaahtrusele, aga võib-olla osalt ka selle tõttu oli Viiraltil kaasõpilaste silmis juba tollal teatav erilisuse oreool. Nagu paljud poisid, oli temagi vaimustatud Georg Lurichist ja Aleksander Abergist1 ning harrastas üsna tõsiselt raskejõustikku; hiljem Tallinnas oli tal seda võimalik mõnda aega Lurichi enda juhatusel teha. Selline huvi polnud tollal kantud ainuüksi tahtest end füüsiliselt arendada või sportlikku edu saavutada; sellesse segunes suuremal või vähemal määral ka rahvuslikku auahnust, mida Lurichi ja Abergi kuulsus meeldivalt kõditas. Koolikaaslaste mälestustes on Viiralt püsinud siiski eelkõige innuka joonistajana. Varaseimad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid