Laval maaliline ja astmelised ülesehitus.5 vaatust.Koori- ja balletistseenide rohkus. Ühiskondlike tegevuste ja isiklike tunnete vastandamine. 1837 raudtee avamine ->teatris veel suurem menu. 19.saj keskel uus zanr- Operett.NT: Offenbach.Püütakse uuendada tõsist ooperit, põhitegelaseks Richard Wagner- saal pimedaks,orkester auku jne. Saksamaa Vähe oli oma rahvusest häid repertuaare ja lauljaid. Ooperi trupi juhiks kutsuti C.M von Weber- ,,Nõidkütt''.Sajandi keskel tuleb Richard Wagner.Ta kirjutas librettod ise(skandinaavia,germaani teemalised sisud,müüdid)Põhiteos tetraloogia,,Nibelungi sõrmus''.Idee ja soov ehitada Bayreuthi teater. Saksamaal kirjutati ka koomilisi oopereid. Kasutati loodusteemat. Teatritüübid: 1) Õukonnateater 2) Linnateater seotud keskklassiga, linnatrupid, segatrupid, laulvad näitlejad. Truppide eristumine->ooperi taseme tõus. Venemaa 19.sajandil vene ooperis on märgata olemasolevate zanrite mõju.
...............12 Kasutatud lingid........................................................................................13 Lisa..............................................................................................................14 Pilt Wagnerist.............................................................................................14 2 Sissejuhatus Richard Wagner on kuulus Saksa helilooja,kuid lisaks sellele, on ta veel kuulus ooperireformaatorina, dirigendina, muusikakirjanikuna, libretistina, teatriteoreetikuna. Nii mitmekülgne ja andekas mees vajab ju lähemalt uurimist. Ning ta on peegli ees seistes enesele öelda: "Richard, sa oled geenius!", juba sellinne lause paneb huvituma,kas see mees on väärt enesele niiviisi ütlema. 3
youtube.com/watch?v=ZdMqHNcL6xI Ooper ,,Nõidkütt" · Ooperi aluseks on võetud vana rahvalegend ,,Mustast kütist".' · Tegevus toimub 17. saj. https://www.youtube.com/watch?v=svy3yapIJ3A https://www.youtube.com/watch?v=Wj86X1hFjuE · Weber ilmub oma rahvuslike ooperitega väga õigeaegselt. · Metsade romantika, hea ja kurja võitlus see läks inimestele südamesse. 19. saj. keskel tuli põhjalike ooperiuuendustega välja Richard Wagner 1813-1883 Mitmekülgne inimene · a) helilooja, ooperireformaator · b) dirigent · c) muusikakirjanik, libretist, teatriteoreetik "Richard, sa oled geenius!" · Wagneri isiksus oli vastuoluline ja äärmustesse kalduv. · Nooruses olid talle vastumeelsed süsteem, distsipliin ja tehnilised harjutused. · Ta unistas suurtest tegudest. · Ta oli kuulsusjanuline ja luksusearmastaja, enese ja oma kunsti imetleja. 1830? Wagneri võõrasisa oli andekas
Weber oli perekonnatuttav ja võitles rahvuslikkuse eest. Kuna aga populaane oli itaalia ooper, siis leiti, et kes tahab laulu alal edasi jõuda, peab emakeelest loobuma ja omandama itaalia keele -- rahvusliku kunsti mahasurumine. Seetõttu muutusid itaallased Wagnerile pahede sumboliks. Veel üheks peretuttavaks oli itaalia laulja Sassaroli -- tema oli Wagneri meelest kole ja paks kastraat. Wagneri hinge rõhus koorem -- KAS SAKSA OOPER SUUDAB OLLA VASTUKAALUKS ITAALIA OOPERILE? Wagner hakkas võtma eratunde saksa helilooja ja kirjaniku Hoffmanni juures. 1829 -- läheb Wagner Leipzigi gümnaasiumisse, kus omandab teadmised kompositsioonis, kuulab kontserte ja tutvub kuulsate kirjanike draamadega -- Goethe, Schhiller, Shakespeare. Õppis ka viiuht ja klaverit. Wagner kuulis Beethoveni ooperit "Fidelio", kus peaosa laulis Wilhelmine Schröder -- Devrient. Wagner satub temast vaimustusse, kuna lauljatar oli laulja ja näitleja süntees
Naispublik jooksis tema peale tormi ning turneede ajal kanti Liszti sageli triumfeerides läbi tänavate, helilooja ise aga loopis rahva hulka kuldmünte. Vastukaaluks oma tormilisele noorusele pöördus Liszt keskeas usu poole ning temast sai rooma-katoliku kiriku abee. Ta loobus peaaegu täielikult kontserttegevusest ja pühendas end heliloomingule ja õpetamisele. Ta suhtus alati heasoovlikult noorematesse heliloojatesse, nagu Wagner või Grieg. Liszt lõi uue klaverimängustiili. Ta püüdis klaveril edasi anda niisuguseid varjundeid, mis meenutasid orkestripille. Nii muutus klaveri kõla enneolematult jõuliseks ja värvikaks. Liszt lõi ka uue zanri, mis sai romantikute muusikas eriti armastatuks. See on sümfooniline poeem. Seetõttu ongi Liszti loomingus esikohal sümfooniline ja klaverimuusika. Tema tehnilistel ja harmoonilistel uuendustel oli suur mõju hilisematele romantikutele. Enamikul tema teostest
"metsatoon"). 3. Suur osatähtsus on massistseenidel, millede muusikaline materjal on lähedane rahvamuusikale (talupoegade marss ja valss Iv. , naiskoor "Me mõrsjapärga punume" IIIv. ja tuntud Jahimeeste koor IIIv.). 4. Tegelaste muusikaline iseloomustus antakse huvitavates aariates. 5. Fantastilistes stseenides on meisterlik orkestrikoloriit. See kõik kindlustas "Nõidkütile" kestva menu kõikjal Euroopas. 2. Richard Wagner 1813-1883 Väga hea lugemiseks : http://www.trell.org/wagner/ Kuulata: http://www.amazon.com/exec/obidos/tg/detail/-/B000009ON7/104-8000269-8907919? v=glance&s=music&vi=samples#disc_1 Richard Wagner oli suur saksa ooperikomponist 19. sajandil, kes oma loomingu filosoofiliselt sügavuselt on mitmeti võrreldav Beethoveniga. Samuti kui Beethoven on Wagner murranguperioodi heliloojaks, olles nn. "avamänguks" modernismile kõigi oma
* Ooperite kõrgpunkt suurtel ansambli- ja kooristseenidel 5 III periood 1862-93 * "Saatuse jõud", "Don Carlos", "Aida", "Othello", "Falstaff". * Lõpetatud numbrid peaaegu puuduvad * Lavalised draamad (Wagneril muusikalised draamad) * Orkestri osatähtsuse tõus * Kasutab juhtmotiive, kuid tunduvalt vähem kui Wagner. Kogu elu ja eriti viimasel perioodil pani Verdi suurt rõhku libretodele. Valis hoolega materjali, kasutas väärtkirjandust (Shakespear, Schiller, Hugo jt.).Tulemusrikas oli koostöö väljapaistvate libetistidega F. M. Piave ja viimasel perioodil Arrigo Boito´ga, kes ka ise oli tunnustatud helilooja. 26 ooperi kõrval on ta kirjutanud "Reekviemi"1874 oma sõbra kirjanik A. Manzoni mälestuseks ja elu lõpuaastatel 4 vaimulikku koorilaulu.
c) mineviku ja eksootikaga seostub huvi oma rahva mineviku vastu, folklooriga tegelemine d) loodus vaated lõpmatusse; loodus kui hingepeegel 5. Dualism (vastandite samaaegsus): intiimsus (uus: väikevormid esiplaanil poeetilised palad, laul) monumentaalsus (grand opéra, suured koosseisud) fragment, detaili tähtsus terviklus Kuulus definitsioon fragmendi kohta Friedrich Schlegelilt: Fragment on nagu siil haraline, aga iseenesest ikka tervikut moodustav. Beethoven - Rossini; Wagner Paganini, Liszt 6. Muusika väljendusvahendite iseseisvumine kogu sajandi jooksul, eriti tämber ja harmoonia. (August Wilhelm Schlegel: Harmoonia on muusika kõige romantilisem element.) Muusikalise proosa ilmingud 19. sajandi lõpukümnenditel (20. sajandi algsues Schönberg). 7. Romantismi küsimus: Romantism muusikas pigem maailmavaade kui stiil. Kasutab klassitsismi vahendeid, ka vorme. Zanrid. Romantism ja biedermeier (biidermeier; 1815-1848, väikekodanlik idüllilis-
Kõik kommentaarid