Saksa reformatsioon (3)

Saksa reformatsiooni algus
Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahtiloonud kristliku usutunnistuse – luterluse. Antud juhul nimetatakse usupuhastuseks ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ja ka majandusliku võimu alal ( kirik ja ilmalik võim; kiriku maavaldused).
Saksa keisririik 15.saj lõpul – 16.saj algul
Saksamaa oli keisririik Euroopa südames. Ametlik nimetus – Saksa Rahvuse Püha Rooma riik.
Keiser Karl V valitses aastail 1519- 1556 ning ta ajal toimus Saksa reformatsioon. Ta on Hasburgi dünastia silmapaistvamaid esindajaid. Ta isa Philipp oli abiellunud Aragoni printsessiga. Nii sai Karl isa poolt Hasburgide riigi ja ema poolt Hispaania troonipärijaks. Karl V valdused piirasid Kesk-Itaalias asunud Paavstiriiki ümberringi ning sellest tekkisid pinged ilmaliku ja vaimuliku võimu ahel.
Karl V ja kogu Euroopa suurimaid välispoliitilisi probleeme oli türklaste pealetung : tekkis oht, et muhamedlased alistavad kristliku maailma.
Saksa keisririik oli ainult nagu katus paljude suuremate ja äikeste valduste kohal. Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid. Sest kuurvürstid valisid keisri (see pidi pärinema Habsburgidest). Keisririigi koosseisu kuulusid veel ka teisi vürtsiriike, krahvkondi, hertsogkondi, vaimulikke rooke ja riigilinnu. Igal osariigi valitsejal oli oma õukond, oma ametnikkond ja sõjavägi.
* Kõigi pühakute pühal, 31.okt 1517, naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga (lausega) patukaristuse kustutamise kohta.
* Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust.
* Eriti vaenulikult astus teeside autor välja indulgentside vastu, nimetades valelikuks lootust nende kaudu õndsaks saada.
Usupuhastus
Teese kaitstes, pidas Luther mitmes linnas diskussioone sealsete teoloogidega. Tuntum vaidlus oli 1519.a. suvel Leipzigis Lutheri ja Johannes Ecki vahel (püüdis paljastada Lutherit ketserluses). Luther avaldas pooldehoidu Jan Husi ideedele. Lutheri kriitilised seisukohad said laia leviku ja leidsid kogu maal elavat vastukaja.
1518.a juulis pidi Luther ilmuma 60 päeva jooksul Rooma, et kaitsta end ketserlussüüdistuste vastu. Lutherilt nõuti eksiõpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäio endale kindlaks. 1520 avaldas paast bulla , milles ähvardas Lutherit kirikuvandega, kui too 60 päeva jooksul oma väiteid tagasi ei võta. Luther põletas selle bulla, järgnes uus, mis panigi Lutheri kirikuvande alla.
1521 aprill kutsus Saksa Riigipäev Lutheri Wormsi , et teda omal istungil üle kuulata. Keiser ja Trieri peapiiskop nõudis, et ta hülgaks oma õpetuse kuid ka nüüd ei andnud Luther järele.
* Wartburgi lossis olles asus Luther tõlkima Piiblit saksa keelde. Uus testament ilmus 1522, kogu piibel ilmus 1534.a. See lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ja andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Luther soovitas maarahva laste õpetamiseks: Iga poeglaps õppigu päevas vähemalt 2 tundi, tütarlaps 1 tund.
Majandus
Saksamaa majanduse iseloomulikumaks osaks oli kapitalistlike suhete kiire areng 15. saj lõpul – 16 saj algul. Eriti märgatav oli see mäetööstuses (Saksa Tüüringi piirkonnas). Mäetööstus tõmbas ligu üha uusi inimesi aga viis ka paljude laostumisele. Püüti arendada ka hõbedatootmist, kuid hinnatud olid ka teised metallid.
Kaubatootmise tõus ja maa soodne asend kaubateedel võimaldasid kaubanduse jätkuvat edendamist. Suured kaubanduskeskused olid – Augusburg(Sinna jõudsid Itaalia ja Idamaade kaubad), Frankfurt Maini ääres jt. Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist .
Kirik ja vaimuelu
16.saj algul oli katoliku kirik oma hiilguse tipul. Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Välise hiilguse varjus peitusid aga tõsised probleemid.
1. Paljud usuteenrid (Piiskopid, paavstid), elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Osa vaimulikke nõudis kiriku puhastamist, kuid kirik osutus võimetuks seda tegema.
2. Diplomaatiline tegevus, oma sõjaväe ülalpidamine ja osalemine sõdades üha uute toredate kirikute ehitamine jne – see kõik nõudis suuri kulutusi. Enam ei pisianud kirikukümnisest, leiutati täiendavaid makse, jätkus patukahetsuskirjade müük (oli juba algusest peale esile kutsunud protiste).
Palju mõjutasid ajastu vaimset palet humanism ja renessanss . Võrreldes Itaaliaga, oli Saksamaal humanism tungiva religioosse varjundiga. Humanism tugevdas rahvuslikku ühtekuuluvust, kõneldi saksa õigusest, saksa keelest. Ülikoolides avaldas humanism mõju nii teoloogiakäsitlustele kui ka filosoofilistele õpetustele.
Martin Luther – sai Saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajajaks. Ta sündis 10.nov 1483 Eeislebenis. Eeesnimi pandi talle Püha Martinuse järgi, kelle päeval (mardipäeval) ta ilmale tuli.
Kooliteed alustas Martin Luther Mansfeldi ladinakoolis. Õppis seal 7 aastat ning siis astus ta Magdeburgi toomkooli. Järgnevalt õppis ta 3 aastat Eisenachis ning aastatel 1501 – 1505 Erfurdi ülikoolis. Isa soovis, et Martin jätkaks õpinguid õigusteaduse alal, kuid siis leidis aset juhuslik sündmus, mis olevat noormehe edasist elukäiku mõjutanud. 1505.a. sattus ta Erfurdi lähedal hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb! Ta pidaski oma sõna ning astus isa pahameelele vaatamata juba samal aastal augustiinlaste ordu kloostrisse.
1507 .as pühitseti Martin Luther preestriks. Astus Wittenbergi ülikooli, elades ise ordukloostris. 1512.a sai ta teoloogiadoktoriks ning Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks.