50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alexpuhm
Õppematerjali autor
Iga majandussüsteem puutub kokku majanduse kolme põhiküsimusega, kuid iga majandussüsteem läheneb nendele erinevalt. Lähtuvalt majanduse põhiküsimuste lahendamisest eristatakse kolme põhilist majandussüsteemi, mis reaalses elus toimivad korraga (segamajandus), kuid igas ühiskonnas on üks põhiline ehk prevaleeriv. Kolm põhilist majandussüsteemi on traditsiooniline majandus, turumajandus ning käsumajandus, mille erivormiks on plaanimajandus. Antud töös on vaatluse all just viimane – käsumajandus. Käsumajanduse kontseptsioon pärineb Viini majandusteadlaselt Otto Neurath’ilt. Neurath töötas 20. sajandi alguses välja äärmuslikku majandussüsteemi, mis tugines Esimese maailmasõja aegsele majandusele Euroopas. Neurath leidis, et Maailmasõja järel levivat hüperinflatsiooni on võimalik kontrolli alla saada vaid riigi sekkumisega majandusse. (Ericson, R. E
Rahandusega tegelevad 2 banka, I on kesk Põhja-Korea bank, millel on 227 harukontorit ja II bank on Changgwang krediidi Bank, millel on 172 harukontorit. Rahaks on Põhja-Korea won, (1 won 100 jeon) Põhja-Korea soovib arendada oma raketiprogrammi, kuid maailma juhtivad riigid on selle vastu. Hoolimata üleüldisest vastuseisust sooritas Põhja-Korea 5. aprillil 2009 raketikatsetuse, mis katsetust jälgivate riikide andmetel ebaõnnestus Põllumajandus Põhja-Koreas toimub plaanimajandus (majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile. Praegu on plaanimajandus Kuubas, Liibüas, Saudi Araabias, Iraanis, Põhja-Koreas ja Birmas. ) Puudub arenenud põllumajanduse tehnika. Ettevõtted Kõik riigistatud, erasektor puudub. Geograafia Provintsid ja nende asukohad Maavarad Põhja koreal on suured maavarad, maailma suurimad maardlat magnesiiti. Kuid ülejäänud ressurse
tuntum sotsialistlik riik oli Nõukogude Liit. (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Enamik kommunistlikke riike tekkisid Nõukogude ekspansioonipoliitika ja otsese sõjalise sekkumise tulemusena. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. 1. Sotsialismileeri kujunemine Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Esimene sotsialistlik riik oli NSV Liit. Teine riik oli Mongoolia 1924. Ida-Euroopa riigid muutusid sotsialistlikeks peale Teist maailmasõda NSV Liidu "kaasabil", st. Punaarmee ja
· 1924 · V.Uljanov-Lenini surma järel sai NSV Liidu liidriks J.Stalin. · 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas. · 1928 · Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. · NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. · 1929 · Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. · USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. · Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts K.Pätsi ja J
Kommunistlikud riigid Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma
valitsemine ja poliitiline elu, kuidas oli korraldatud majandus, kuidas nägi välja ühiskonnaelu. (õp. lk 22-24 ja 32-34, 38) 4. Mida kujutas endast Eesti NSV: kuidas seda valitseti, milline roll oli julgeolekuorganitel, kuidas oli korraldatud majanduselu, mis oli iseloomulik 1940.-50., 1960. ja 1970. aastatele? (õp. lk 44, 46, 48, 50) 5. Seleta mõisted: kriisikolle, NATO, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, metsavennad, plaanimajandus, massirepressioon. Kriisikolle - on mõnda maailma piirkonda haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide- või rahvustevaheline, usuline vüi muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949. a loodud lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus. Kollektiviseerimine - aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse.
KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED PTK 22-24A 22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm. Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950
Saksamaal; Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. NSVL: Bolevikud tulid võimule 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooniga. Likvideeriti teised poliitilised erakonnad. Algseks juhiks Vladimir Lenin ja hiljem konkurendid kõrvale tõrjudes sai ainuvõimu Jossif Stalin. Kehtestati plaanimajandus. Puhkesid kodusõjad, kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Saksamaa: Natsid võitsid 1932. aastal parlamendi valimised ja 1933. aastal nimetati Adolf Hitler kantsleriks, temast sai riigi "füürer", oli Saksamaa ainujuht. Natsliku õpetuse tugisambaks sai rassilise puhtuse tagamine, hävitati juute. Kehtestati plaanimajandus, mis andis tööd miljonitele, mis suurendas Hitleri populaarsust. Välispoliitika muutus sõjakamaks, mis viis sõjani. Mõisted ja nimed:
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid