Eesti 1920. - 1930. aastail kordamisküsimused (0)

1. Miks ja millal puhkes Vabadussõda? 
28 nov. 1918- 2 veeb 1920, Eesti tahtis saada vabaks ja venemaa tahtis taastada endiseid piire.
2. Mis oli Landeswehri sõda? Millal ja miks see toimus?
5. juuni 1919 kuni 3. juuli 1919 sõda Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Sakslased tahtsid saada osa lätist endale ja Eesti ei lasknud seda teha
3. Nimeta põhjuseid, miks eestlased võitsid Vabadussõja.
Aina rohkem inimesi läks appi. paranes relvastus ja varustus , korraldati ümber vägede juhtumist, saadi abi välisriikidelt, targad otsused.
4. Millal sõlmiti Tartu rahu? Mis olid selle tingimused? Milles seisneb selle olulisus Eesti riigile?
2. veebruaril 1920. Leping lõpetas sõja, tagas eestile soodsa idapiiri ning lahendad mitmed majanduslikud probleemid. Venema tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes.
5. Kirjelda Eesti valitsemist 1920-1934 aasta märtsini (korraldus, parteid, tähtsamad seadused)
1920. koostati Eesti esimest põhiseadust
Võim oli parlamendi – Riigikogu käes. Riigivanem täitis peaministri ja riigipea kohust, sest presidendi kohta polnud loodud. Nelja aasta jooksul tekkis palju erakondi e. parteisid ja selle tõttu riik ei suutnud midagi tähtsat otsustada, sest kõigil olid erinevad meeled. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused .
1930. aastal tabas eestit kriis, mis algas maailmakriisist, mille tulemusena paljud tehased, ärid läksid pankrotti . Inimesed kaotasid töökohti ja majandus langes. Inimesed süüdistasid kõiges parlamenti. Inimesed lootsid et piiratakse Riigikogu võimu ja tehakse riigipea ametikohta, selleks aga tuli muuta põhiseadust. Selle muutmist nõudis eriti Eesti Vabadussõjalaste Keskliit .
1933. aastal kiideti heaks Vabadussõjalaste poolt parandatud põhiseadust.
1934. aprillis pidid toimuma valmised , kus valitakse riigipead ja uut Riigikogu.
1934. märtsil toimus sõjaväeline riigipööre, selleks et võim ei läheks vabadussõjalaste kätte – suleti kõik nende organisatsioonid , vangistati nende juhte ja valimisi lükati edasi, Riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevust lõpetati ja loodi ainuparteid (Isamaliit).
6. Kes olid vabadussõjalased? Miks nad politiseerusid?
Vabadussõja veteranid. Nad tahtsid saada võimu enda kätte ja muuta Eesti valitsemisviisi.
7. Too välja põhjused, miks toimus riigipööre.
a) Vale valitsemisviis – palju parteisid
b) kriis
c) Vabadussõjalasd tahtsid saada võimule.
8. Mis on vaikiv ajastu? Mis seda iseloomustab?
Vaikivat ajastuks nimetatakse ajasut peale riigipööret, kus demokraatlia asendus autoritaarseks riigikorraks. Kehtestati range kontroll ajakirjanduse, ülikoolide, kirikute, oluliste asutuste üle.
9. Mis on maareform ja kultuurautonoomia?
maareform – reform , tänu millele riigistati mõisnike maavaldusi , kadusid vastuolud maaomanike ja tööliste vahel , talurahvast kujunes kindel tugi eesti omariiklusele
kultuurautonoomia - seadusega kehtestatav õigus autonoomseks kultuuritegevuseks, eriti rahvusriigi vähemusrahvustel oma rahvuskultuuri alal
10. Iseloomusta EV majandust 1920.-1930. aastail (mida toodeti, eksport jne)
Tähtsaim ümberkorraldus oli maareform. Tänu sellele arenes kiiresti põllumajandus.
Põllumajandus oli Eesti tähtsaim majandusharu . Põllumajanduses tõusis juhtkohale loomkasvatus, mille saadusi (või, liha, muna) müüdi edukalt Euroopa turul.
Teisel kohal oli tööstus. Eestis kaevandati põlevkivi, mida eskporditi Euroopasse. Lisaks eestis sai saada palju puitu.
11. Iseloomusta EV kultuurielu 1920.-1930. aastail (ümberkorraldused, saavutused jne)
Kurltuur arenes. Suurt tähelepanu pöörati hariduse arengule. Võõrkeeltesse tõlgiti Eesti kirjanike teoseid. Laienesid kultuurkontaktid välismaaga. Euroopa linnades toimusid Eesti kunsti näitused. Estlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit . Jätkus muusikapäevade ja laulupidud traditsioon.
12. Kirjelda Eesti välispoliitikat 1920. aastatel ( lepingud , põhilised ohuallikad , välisriikide suhtumine jms).
Ohuallikad: NSV liit ja Saksamaa.
1920. aatal taheti luua Balti liitu, aga see ebaõnnestus.
1923. aatal - Eesti – Läti kaitseliiduleping.
Üritati parandada suhteid vanelastega. Saksammaga õnnestus, aga NSV liiduga eiriti mitte.
1932. mittekallaletungileping .
Üritati luau suhteid Inglismaaga. Nad lubasid küll kõike, aga erilist abi polnud neilt loota .
13. Kirjelda Eesti välispoliitikat 1930. aastatel (lepingud, põhilised ohuallikad, välisriikide suhtumine jms). Ohuallikad: NSV liit ja natsistlik Saksamaa.
Rahvasteliidule ei saanud eirit loota.
1935. Inglise-Saksa mereväeleping – Läänemeri on Saksamaa Ja NSV liidu asi.
1934. Venemaa üritas teha vastastikuse abistamise lepingut, aga Eesti keeldus.
Eesti ei tahtnud parandada suhteid Venemaaga, sest nad kartsid Saksamaad.
Eesti jätkas häid suhteid Saksamaaga edasi.
1939. aastal sõlmiti Eesti-Saksamaa mittekallaletungileping
Eesti üritas olla neutraalne nii Saksamaa suhtes kui ka Venemaa suhtes.
14. Mis oli Balti liit? Too välja põhjused, miks selle loomine ebaõnnestus.
Ainukesena olid selleks liiduks valmis Eesti ja läti , ülejäänud riigid olid omavahel tülis . Liitu taheti luua eesti , läti , leedu , soome ja poola vahel selleks et saada kaitset sõjalises korras.