Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti NSV (0)

1 Hindamata
Punktid
EESTI NSV
1.)NSV struktuur :
Kõrgeim seadusandlikvõim – Eesti NSV Ülemnõukogu. Kõrgeim Täidesaatev organ- Eesti NSV Ministrite Nõukogu. Tegelt kuulus võim EKP-le. Esimees N.Karotamm.
2.) Territoorium : Tartu rahus saadud alad (Petserimaa, Narva tagused) võeti ära venelaste poolt.
3.) Metsavendus: kuni 30000 . Ründasid nõukogude aktiviste, miilitsaid. Purustasid raudteid . Võitlesid sinimustvalge lipu all. Aktiivne sõda oli 1944-1953. Siis suri Stalin . Viimane Metsavend tabati 1978 A. Sabbe.
4.) Repressioonid :
*arreteeriti (mehed), metsavennad , noored, jõukad talupojad. 25.03.1949 toimus Eestis massiküüditamine.
5.)Sund industraliseerimine: töötlus likvideeriti. Selle asmeel loodi suur ettevõtteid. Laiendati põlevkivitööstust, kus raisati. Selle saadustega varustati Leningrad ja siis Tallinn.
Kergetööstuse toodang läks üleliidulisele turule. Eestisse jäi vähe.
6.)Põllumajanduses toimus maareform : Maximum talusuurus 30 ha. Need jagati uusmaa saajatele.
Tagajärjed:
*talupidamiste hävitamine.
* Käsud hakkasid tulema Moskvast.
* Hakkas Eestisse võõrtööliste migratsioon .
EKP 8. Pleenum - Tehti suurpuhastus kohalikes võimuorganites küla nõukogudest kuni ministeeriumiteni. Hrustsovi ajal asi paranes . Olukord muutus leebemaks.
Tööstuse laienemine: 2 suurt elektrijaama (Balti ja Eesti elektrijaam ).
Side läänega: Stalini ajal oli kogu NSV ja Eesti NSV raudse eesriide taga. Suhted lääneriikidega olid katkenud. Hrustsovi ajal hakkasid toimuma otsekontaktid teadlaste vahel. Eesti omad võisid käia rahvusvahelistel kongressidel.
Kuldsed 60ndad .” : Nn Hrustsovi sulaaeg . Vangilaagrid tühjenesid. Küüditatud olid selleks ajaks oma kodumaale naasenud. Oli kasvanud uus haritlas põlvkond. Poliitilised olid läinud leebemaks. Demokraatlikud liikumised: . Dissidendid ehk teisiti mõtlejad. Kohtu alla anti teistimõtleja Jüri Kukk , kes suri vangilaagris.
1972. Aastal koostasid Eesti Demokraatlik Liit ja Eesti Rahvuslik Rinne memorandiumi ÜRO peaassambleele, milles nõuti:
1. Eesti iseseisvuse taastamist.
2. Nõukogude vägede väljaviimist.
3. Eesti ÜRI liikmeks vastuvõtmist (17. Sept 1991 sai Eesti liikmeks) .
1960ndatel loodi organisatsioon BATUN, selle tegevus aitas kaasa sellele, et Lääne riigid ei tunnustanud Balti riikide okupeerimist.
Helsingi grupid: Nad jägisid inimõiguste täitmist. 1975. Aa toimus Euroopa julgeoleku ja koostöö grupid. Sellest võttis osa USA, Kanada ja 33. Euroopa riigi juhid. Ka Brezner võttis osa. Talle heideti ette, et NSV ei jälgita inimõigusi ja tulevikus tuleb hakata seda tegema. See andis indu teistimõtlejatele ehk dissidendidele.
Eesti NSV #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kiku910 Õppematerjali autor
1.)NSV struktuur
2.) Territoorium
3.) Metsavendus
4.)Repressioonid
5.)Sund industraliseerimine
6.)Põllumajanduses toimus maareform

Sarnased õppematerjalid

EESTI NSV 1945-1985
21
docx

EESTI NSV 1945-1985

NÕO REAALGÜMNAASIUM Eesti NSV 1945 ­ 1985 Referaat Koostaja: Kerli Paltsmar Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaat on koostatud Nõukogude Eesti kohta. Kirjeldada olusid ning seda, mis Eestis tol ajal toimis. Nõukogude võimu taastamine algas koos punaarmee sissetungiga 1944 aasta suvel. 1939. aastal surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu, millele järgnes anneksioon. Eesti Vabariigi võimud lasid Punaarmeel asutada Eesti aladele sõjaväebaasid ja tuua sisse sõdureid, kes on ainult nendes baasides. Sisse tuli aga rohkem sõdureid, kui lubati ning ka operatiivgrupid, kelle ülesandeks oli panna alus Eesti NSV-le

Ajalugu
Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine
17
docx

Eesti NSV ja Eesti taasiseseisvumine

EK(b)P Keskkomitee teine sekretär. *Linnades, maakondades ja valdades olid kommunistliku partei poliitika toetajateks kohalikud parteikomiteed ja tihenev parteiorganisatsioonide võrk. *ENSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, siis ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. *ENSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli 1940-1951 ,,juunikommunist" Arnold Veimer. *Natuke aega püsis eestis oma sõjavägi Eesti Laskurkorpus. *Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan oli ENSV Ülemnõukogu oma Presiidiumiga, mis ei omanud reaalset võimu. Uus ülemnõukogu koosseis valiti 1947 veebruaris. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares-Barbarus kuni 1946. aastani, kui ta enesetapu tegi. *ENSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950. aastate alguseks pidi kohalik kaader

Ajalugu
Nõukogude Eesti
16
doc

Nõukogude Eesti

Tartu Kivilinna Gümnaasium Referaat Nõukogude Eesti Koostas: Klass: Juhendaja: Tartu 19.05.2010 Sisukord Nõukogude Eesti.................................................................................................................................... 1 i. Kasutatud kirjandus:.................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine.......................................

Ajalugu
Nõukogude eesti
5
doc

Nõukogude eesti

Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud. Alguses, 1950. aastatel iseloomustas EKP madal haridustase, partei liikmete haridus paranes 1980. aastateks. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine, muutus eriti tuntavaks 1940.

Ajalugu
Eesti NSV Liidus
15
doc

Eesti NSV Liidus

............................................10 Eestlased maailmas...........................................................12 Lõppsõna........................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 2 Sissejuhatus 1944. aastal jõuab sõda taas Eestisse. Toimub kibe võitlus Narva pärast, mis kestab ligikaudu seitse kuud. Kodumaale toodi sõdima ka Eesti väeosad. 30. jaanuaril kuulutas Eesti omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Narva lahingu ajal sooritas Nõukogude lennuvägi ka omajagu terrorirünnakuid. Punaarmee vallutab Eesti, saksa väed tõmbusid tagasi. Tartut ei suudetud kaitsta kuna sakslastel ei jätkunud selleks piisavalt jõudu. Suurel Emajõel toimus lahing, mille punaarmee võitis, kuna sakslased ei osutanud suurt vastupanu. 22. septembril sisenesid Nõukogude tangid Tallinnasse

Ajalugu
SOTSIALISM-Hiina-Eesti NL 97
12
doc

SOTSIALISM, Hiina, Eesti NL 97'

SOTSIALISM + EESTI 1 Sotsialistlik/kommunistlik maailmasüsteem Tekkeaeg 1945-... Ida-Euroopa riigid: kuni elbe jõeni; kuni Balkanini; Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslov, Jugoslaavia, Albaania, Ida-saks. 1949 Hiina Rahva Vabariik 1953 Põhja-Korea Sotsialistlik sõprusühendus: Albaania, Jugoslaavia. Probleemid: · Pärast Stalini surma NL-i ja Hiina suhted halvenesid. Albaania hoidis end Hiina poole. Jugoslaavia

Ajalugu
Eesti Lähiajalugu
55
docx

Eesti Lähiajalugu

siis algas vaikselt ärkamisaeg, enamik arvab, et ikka hilisemast ajast. Või alates I maailmasõja lõpust (EV loomine). Sobivad ka 1939/1940 või II MS lõpp 1944/1945. Tannberg nõustub viimase daatumiga. ALLIKAD JA HISTORIOGRAAFIA: (EA VI, 230­237, Tannberg 2013) [L+I] Lähiajaloo uurimise organisatsiooniline struktuur: olulisemad uurimiskeskused, ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse

Eesti Lähiajalugu
Maailm Pärast Teist Maailmasõda
26
doc

Maailm Pärast Teist Maailmasõda

esindada. Moskva nõudel ei arutatud Nürnbergi protsessil avalikult 1939. aasta Molotovi-Ribbentropi pakti. USA valitsus avaldas 1946. aasta juunis eraldi memorandumid, milles tunnistati Eesti, Läti ja Leedu liitmine NSVL-ga ebaseaduslikuks- Paljud riigid ­ eelkõige Rootsi ja Soome ­ aga ajasid Balti küsimuses Moskva-meelset poliitikat. Uue Nõukogude okupatsiooni algusaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. aastal eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast (koos Petseri linnaga) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased. Senine Petseri maakond kaotati ja Eestile jäänud alad liideti Võrumaaga. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist. Väiksemaid piiriõgvendusi tehti Eestis ja Lätis veel 1953. aastal.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun