Zeus (2)

Tallinna Reaalkool
Zeus
Referaat
Koostas: Saiaspetspets
2009
Sissejuhatus
Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter . Antiikaja ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega( Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib olla isegi Dyaus Pitar hinduismis). Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles.
Zeusi järglased
Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli Leto .
Ares , kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg.
Dionysos oli viljakuse, veini ja naudingute jumal ning Zeusi ja Teeba printsessi Semale poeg.
Graatsiad olid Zeusi ja Eurynome tütred, keda kummardasid väiksemate jumalatena nii kreeklased kui ka roomlased . Kõige levinuma müüdi kohaselt olid nende nimed Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia .
Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Zeus moondas ennast luigeks ning magas Ledaga, kes oli Sparta kuninga Tyndareose naine
Hephaistos , sepakunsti jumal, oli Zeusi ja jumalanna Hera poeg.
Herakles , kreeka kangelane, oli Zeusi ja Teeba kuninganna Alkeme poeg.
Hermes , kreeka jumalate käskjalg, oli Zeusi ja Maia poeg.
Minos, Kteeta kuningas, oli Zeusi ja Tüürose kuninga Agenori tütre Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega - Rhadmanthys ja Sarpedon.
Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Muusasid oli kokku üheksa- Kleio , Euterpe, Thaleia, Terpsichore, Erato , Polyhymnia, Urania ja Kalliope.
Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi.
Perseus oli Zeusi ja Argose kuninga Akrisiose tütre Danae poeg.
Veel Zeusi kohta
Jumalate valitseja Zeus paiskas võimsaid välgunooli kõige pihta, kes tema tahtele vastu astusid. Tema valitsus alas olid tormid välgu, müristamise , lume ja rahega.
Meheikka jõudes sundis Zeus isa allaeelatud õed vennad välja oksendama . Õed ja vennad tõstsid siis Kronose ja tema hiiglaslike sugulaste, titaanide, vastu suures heitluses, mida tunti Titanomahhia nime all ja mis kestis kümme aastat. Kronose järglasi hakati nimetama olümplasteks, sest nemad elasi Olümose mäel, kuna titaanid asusid Othryse mäel. Titanomahhia ajal kutsus Zeus appi kükloobid (kes sepistasid tema välgunooli) ja kolm sajakäelist hiiglast, kelle ta kardetud Tartarose sügavikust üles tõi. Zeus mõistis Kronose ja teda toedanud Titaanid igavesti piinadesse Tartarose sügavustes, kus sajakäelised hiiglased neid valvasid.
Zeus ja Semele
Hera ärgitas kavaluse abil sureliku raseda Semele soovima , et Zeus ilmuks oma jumalikul kujul. Surelikud ei saa jumalatele pilku heita ja ellu jääda.
Typhoni väljakutse
Pärast võitu titaanide üle seisis Zeusil ees uus väljakutse Typhoni- nimelise kohutava koletise näol.
Sellel Gaiast(Maast) sündinud olendil oli mao saba ja sada leegitsevate silmade, musta keele ja kõuekõmina sarnase häälega pead. Niipea kui Typhon oma sünnipaigast olnud koopast välja ilmus võttis Zeus ta vastu välgunoolte rahega. Sellest rünnakust hoolimata järgnes äge võitlus, mille ajal koletis Zeusist kinni haaras ja tema jäsemetelt kõõlused välja rebis, jättes jumala abituna maha lebama.
Õnneks avastas nutikas Hermes kuhu puuduvad kõõlused olid peidetud, tõi need tagasi ja pani Zeusi jäsemete külge. Zeus , taas terve, ründas Tyohonit uuesti ja sai võidu, tõstes merest saare Itaalia ranniku lähedal(nüüd tuntud Sitsiilia nime all), et koletis lömastada. Typhon aga oli surematu ja nii ei saanudki ta hukka. Tema tulist hingeõhku võib ikka veel näha Etna vulkaanist väljumas.
Maailma Isandad
Kui võitlus titaanidega viimaks lõppes, jagasid Zeus ning tema vennad Poseidon ja Hades maailma omavahel ära, tõmmates liisku kolme erineva riigi pärast: Zeusist sai taeva, Poseidonist sai mere ja Hadesest allilma valitseja; maad loeti ühiseks territooriumiks.
Zeus abiellus Heraga, kuid tal oli palju armukesi, nii surelike kui jumalaid. Surelike naiste juurde ilmus Zeus mitmesugustes maskeeringutes, millest tuntuim oli luige kuju Leda võrgutamiseks, kellega ühtimistest sündis Trooja Helena. Jumalate kuningana mõjutas Zeus saatust, ehkki võim selle üle oli moirade käes.
Jupiter
Jupiter oli rooma peajumal, keda nimetati Optimus Maximus(Suurim ja Parim). Alates kõige varasemast ajast oli ta viinamarjaistanduse ja viljasaagi kaitsja. Kui Rooma linnaks arenes, kaotas Jupiter järk-järgult seose põlumajandusega ja temast sai linna jumal ning viimaks kontrollis ta kõiki inimeste tegemisi.
Jupiteri naine oli Juno (samastati kreeka jumalanna Heraga). Nende suhe polnud nii keeruline kui Hera ja Zeusi oma, ehkki Junot vihastas Minerva sünd Jupiteri peast ilma ema abit
Mõndadest Zeusi järglastest
Apollon: Vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad.
Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas . Pärast kajlumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu.
Artemis on vanakreeka mütoloogias jahijumalanna. Sündis Deelosel. Loomade valitsejanna seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse ühels vanaaja seitsmeks maailmaimeks.
Ares: Vanakreeka mütoloogias sõjajumal. Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Mars .
Dionysos: Veini- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise. Dionysos isa oli Zeus kes rasestas Semele, kuid Zeusi naise Hera tõttu suri Hera enne sünnitust. Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos rändas allilma ja pääsitsi sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas mööda maailma ja karsitas neid, kes teda ei kummardanud.
Helena: Vanakreeka mütoloogias Zeusi ja Leda tütar ning dioskuuride ja Klytaimnestra õde.
Helena oli Menelaose abikaasa. Helena ja Parise suhe tõi kaasa endaga Trooja sõja.
Hephaistos: Vanakreeka mütoloogias tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Hephaistos oli Zeusi ja Hera poeg, Arese vend ja Aphrodite abikaasa. Teiste ilusate surematude hulgas on ta ainuke inetu. „Iliases“ ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis ta taeva alla, kui märkas, et poeg oli lonkur ; teisal kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera eest seista.
Herakles: Vanakreeka mütoloogias armastatuim kangelane, Zeusi ja Alkmene poeg. Karistuseks templiröövi eest müüdi Herakles orjaturul orjaks. Heraklese ostis kuninganna Omphale, kelle juures veetis Herakles oma häbiväärseima karistusaja. Herakles pidi kuningannale naist etendama. Heraklese 12 vägitööd oli: 1. Nemea lõvi tapmine , 2. Lerna hüdra tapmine, 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine, 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine,
5. Augeiase tallide puhastamine, 6. Stymphalose lindude tapmine, 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine, 8. Diomedese hobuste äratoomine, 9. Hippolyte vöö äratoomine, 10. Geyroni kariloomade äratoomine, 11. Hesperiidide õunte äratoomine, 12. Kerberose äratoomine.
Zeusi kuju Olümias
Zeusi kuju on ainus maailmaime, mille autor on üks inimene.
Templi peasaali viisid hiiglasuured pärani avatud pronksuksed. Saali sügavustet kõrgus elusuurusest seitse korda suurem Zeusi hiiglekuju.
Zeus istus rahulikus, majesteetlikus poosis rikkalike ilustustega kaunistatud troonil. Tema väärikas nägu oli range ja heatahtlik . Tema kullast rüü jättis paljaks õla ja rinna ülaosa ning rüü laiad voldid katsid alakeha . Käes oli kullast kuju, valitsuskepil istus kullast kotkas, ka sandaalid olid kullast. Troonil istuva Zeusi pea ulatus laeni.
Andmed kinnitavad, et kuju oli 12,5 meetrit kõrge. Kuju oli valmistatud kullast ja elevandiluust .
Kasutatud kirjandus
Lääne Kunstis „100 Tegelast Klassikalisest Mütoloogiast“
Miksike.ee
Google.ee
et.wikipedia.org
6