Maailma loomine Antiik-kreeklaste müütide järgi (5)

Maailma loomine
Antiik-kreeklaste müütide järgi
Enne maailma algust oli kreeklaste meelest Kaos (Chaos), segadik. Sama mis „tohuvabohu“, mis Piibli loomisloos valitses enne maailma loomist. Kaos ei olnud eimiski. Kuid siiski ka mitte midagi enamat . Sest ei olnud eelnevat ega jrgnevat, ülemist ega alumist, paremat ega vasakut, eesmist ega tagumist. Ega õige ja vale reegleid. Et maailmast saaks maailm, tuli luua kord. Seda nimetasid kreeklased Kosmoseks ja kosmos thendab ka „midagi ilusat“, mingit kaunistust. Kreeklased armastasid korrastatud maailma – mägede, tasandike, jõgede ja meredega, loomade ja taimedega ning inimeste linnadega selle sees. Inimeste seadustel ja tavadel põhinev kord peegeldas looduse korda. Ent kord ei jää kunagi alatiseks püsima, nagu ütles poliitiline kogemus: kodanike või linnade vahel võisid puhkeda sõjad, need olid veel hullemad, kui looduskatastroofid , sest poliitilise korrata oli kõik segi ja kellelgil polnud kindlustunned oma elu suhtes. Nõnda kartsid kreeklased alati Kaose tagasitulekut ning lootsid jumalike jõudude abile, mis pidi Kaose jõude vaos hoidma. Algkaosest tekkis Ge ehk Gaia (Maa) ja samuti Tartaros ( allmaailm ) ja Eros (armastus). Sama ürgsed – Kaose lapsed – olid aga Pimedus ja Őö. Gaia oli kreeklaste silmis ammendamatu jõu ja viljakuse läte, eluallikas ja elukandja, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ning ürgjumalanna, kellest on sündinud kõik maa peal. Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Pärast Uranose sündi haarasid Gaiat taas tuhud. Tema valu oli talumatu , tohutu võitlus ja rappumine käis sügaval Maaema sisemuses. Seejärel hakkasid maapinnale kerkima tohutud hiiglased - hirmuäratavad Mäed (Oroi). Gaia ei hakanudki neid lapsi armastama , sest nad olid sündimisel talle suuri kannatusi valmistanud. Ometi pidi ta nendega elama ja läbi saama, sest pärast sündimist kasvasid nad tema kehaga kokku.
Pärast mägede sünnitamisest toibumist tundis Gaia taas kedagi oma üsas liigutavat. Seekord aga oli rasedus meeldiv ja valutu . Keskööl kuulis ta õrna kihinat ning ta ootas uudishimuga, milline olend seekord tema keha sügavustest välja ilmub. Mõni aeg hiljem hoovas temast välja tohutu Pontos (Meri). Kohe hakkas Pontos voolama ning kattis Gaia, jahutades teda ning muutes ta oma sügavsinise kehaga veelgi kaunimaks. Pontos võttis ema oma tohututele kätele ja Gaia oli õnnelik ja uhke oma toreda poja üle, kes oli ilus, võimas ja uljas , mõnikord vaikne ja selge, mõnikord aga vahutav ja tormlev.
http://et.wikipedia.org/wiki/Gaia
Gerold Dommermuth-Gudrich
„Tuntumad Kreeka müüdid“