Sölkupid (0)

Sölkupid
 
 
Asula
Sölkupid elavad kahes eraldi piirkonnas:
●
Lõunapoolsed elavad Obi lisajõgede äärsel alal, mis jäävad 
valdavalt Tomski oblastisse.
●
Põhjapoolsed Tazi ja Jenissei äärsel regioonil, mis kuulub 
Jamali- Neenetsi  ja Handi- Mansi  autonoomsesse ringkonda ja 
Krasnojarski kraisse.
●
Põhjapoolsete sölkuppide asualasse jäävad peamiselt põhjataiga 
ja  metsatundra .
●
 Lõunapoolsed asustavad valdavalt lõunataiga alasid.
 
 
Rahvaarv ja keel
●
1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli sölkuppe 3612.
●
Põhjasölkuppe on umbes 1900.
●
Kesk- ning lõunasölkuppe kokku umbes 1600.
●
Sölkupid räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt ja vene 
keelt, motori ja kamassi keel on tänaseks hääbunud
●
 Kolm murret: põhja- (Taz), kesk- (Tõm), lõunamurded (Ket), 
erinevaid murdeid kõnelevad sölkupid üksteist ei mõista. 
Omavahel räägivad nad vene keeles.
●
esimene samojeedi keeles välja antud raamat on misjonär 
Grigorevski Narõmi kirjutatud aabits, aastal  1879 .
 
 
Elatusalad
●
 Tegeleti kalapüügi, jahi ja metsakorilusega ning põhjapool ka 
põhjapõdrakasvatusega.
●
Jahtisid põtru ja hirvi , mille tulemusel said nad värsket liha ja 
nahka riiete jaoks.
●
Karusloomade küttimine muutus oluliseks alates 16. sajandist 
seoses karusnahakaubanduse ja jassakinõude sisseseadmisega 
venelaste poolt. 
●
Põhjapõtru kasutatakse veoloomadena nartade ees nagu ka koeri. 
 
 
Usk
●
Tähtsamad sölkupi jumalad on looja Nom ja allilmajumal Kõzõ, 
maaema Ilenta Kota ja kultuuriheeros Iitje.
●
Sölkuppidel on ka olemas  loodusvaimud , šamaani abivaimud ja 
allilmast pärit kurjad vaimud, kes toovad haigusi ja surma. 
●
Šamaani roll oli üleloomulike olenditega suhtluse abil ravida 
haigeid, saata surnu hinge teekonnal teise ilma, otsida kadunuid 
asju jne.
 
 
Ajalugu
●1309. aastal oli  kollektiviseerimine , ümberasustamine ja 
repressioonid .
●Peale II maailmasõda kannatasid kaluriartellide 
koondamise tõttu  kalavarud  ja paljud lõunasölkupid jäid 
tööta. Nad pidid hakkama  kartulit ja muid köögivilju 
kasvatama. 
●18. sajandil ristiti sölkupid vene õigeusku.
 
 
Sotsiaalne organisatsioon
●
19.saj jagunesid põhjasölkupid kahte harusse (öökulli ja 
seedermänni), mille sees oli abielude sõlmimine keelatud.
●
Need koosnesid omakorda  klannidest, millel olid ühised elualad, 
jahimaad ja mis kandsid mõne looma, kala või linnu nime (karu, 
luik, haug jne)
●
20.saj alguseks kujunesid naabrusel põhinevad sotsiaalsed 
üksused. 
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7