Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Zeusi lapsed (2)

1 Hindamata
Punktid
Narva Eesti Gümnaasium
Essee
Zeusi lapsed
Koostaja : Katti Tširkova
Narva 2008
Eessõna
Nagu me juba teame oli Zeus vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg.Tähtsat osa Zeusi elus mängisid tema surelikud ja jumalikud armukesed,kellele ta väge erineval moel lähenes.Kord ilmus ta oma armastatu juurde luigena,kord härjana,kord koguni kullavihmaga.Sellest järeldub ka see,et nende armuloode käigus sündis Zeusil palju järglaseid ning nendest hakkab rääkiima ka see essee.
Apollon ja Artemis
Apollon ja Artemis olid Zeusi ja titaanitar Leto lapsed.Nad olid kaksikud.
Pärimuse järgi ei andnud Zeusi abikaasa Hera Letole kuskil asu,kuid lõpuks leisid Leto varjupaiga ujuval Delose saarel,kus ta kaksikud ilmale tõi.
Apollonist sai kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalaid.Ta oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja,kellele allusid muusad .tema sümboliteks olid vibu ja nool , lüüra.
Ühe legendi järgi tappis Apollon Delfi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas .Selle koha peale ehitas ta oma pühamu,kus kus preestitar Pythia teenis talle kui ennustaja ja ennustas Apollonile tulevikku.Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundise teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama.
Artemis oli Apolloni kaksikõde,neitsilik jahi- ja loodusjumalanna.Teda kujutati tavaliselt lühikeses rüüs,vibu ja nool käes,saatjaiks hirv ja nümfid.
Kuigi Artemis soovis kohe sünnist saadik neitsiks jääda,siis kulges tema elu võrreldes tema kaksikvennaga palju tagasihoidlikumalt,juhtus ka temaga paar seika.Nimelt ühel suvepäeval sattus jahimees Aktaion metsas ootamatult nägema Artemist nümfide keskel rüütult ujumas.Jumalanna sai mehe peale pahaseks ning moondas ta hirveks ning Aktaioni enda koerad kiskusid ta lõhki.
teine lugu räägib aga Artemise nümfist Kallistost,kes andis samuti lubaduse neitsiks jääda,kuid Zeusi kavala tembu tõttu jäi ikkagi rasedaks.Jumalanna sai Kallisto peale pahaseks ning muutis ta karuks ning hiljem jahile minnes tabas teda noolega.Zeusil hakkas nümfist kahju ning ta muundas ta tähtkujuks,mida tänapäeval Suureks Vankriks kutsutakse.
Ares
Ares oli Hera ja Zeusi poeg.Ta oli sõjajumal ning tema sümboliteks olid kiiver ja kilp.Ares oli ilujumalanna Aphrosite abikaasa ning Erose isa.
Dionysos
Dionysos oli Teeba kuninga tütre Semele ja Zeusi poeg.Dionysos avastas veine tegemise ning oli ka veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal.Kuna tema ema suri enne tema ilmale tulekut päästis Zeus oma sündimata poja oma reie külge õmmeldes.Seejärel usaldas Zeus imiku Hermese kätte,kes viis lapse Nysa mäele,kus Dionysose kasvatusega tegelesid nümfid.Suureks kasvades D rändas ta allilma ja päästis sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas mööda maailma ja karistas neid, kes teda ei kummardanud.
Graatsiad
Graatsiad olid antiikmütoloogias ilujumalannad ning nende nimed olid Aglaia (Sära), Euphrosyne (Rõõmsameelsus) ja Thaleia (Õitseng). Nad olid Zeusi ja Eurynome lapsed. Nad viibisid jumalate, kõige sagedamini muusade, hooride, Aphrodite , Apolloni ja Dionysose saatjaskonnas.
Helena
Helena oli Zeusi ja Sparta kuninga abikaasa Leda tütar.Leda juurde ilmus Zeus luigena ning seejärel tõi Leda ilmale kaks muna.Ühest munast koorusid kaks tüdrukut Helena ja Klytaimestra ,teisest munast aga kakg poissi Disokuurid.Helena oli Menelaose abikaasa ning ta sai tuntuks tänu Trooja sõjale.Nimelt põgenes Helena Trooja printsi Parisega Troojasse ning see saigi põhjuseks kümne aastasele Trooja sõjale.
Hephaistos
Hephaistos oli Hera ja Zeusi poeg.Ta oli tule- sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas . Hephaistos oli lahke rahuarmastav tulejumal . Samuti oli ta ka Aphrodite esimene abikssas,kuid hiljem pettis Aphrodite Hephaistost Aresega.Koos Athenaga oli ta tähtis jumal linna elus, sest mõlemad kaitsesid käsitööd ja kunsti.
Herakles
Herakles oli kreeklaste kõige armastatuim kangelane.Ta oli Zeusi ja Alkmene poeg.Kui Herakles veel imikueas oli saatis armukade Hera kaks madu last surmama,kuid laps kägistas need.Herakles vabastas Teeba linna teda piiravatest vaenlastest ning tasuks sai ta omale naiseks Teeba kuninga Tütle Megara.Nende kooselu oli õnnelik ja neil sündis mitu last.Kuida selline õnnelik elu ei andnud rahu Herale ning ta põhjustas Heraklesele meelesegadushoo,mille käigus Herakles oma naise ja lapsed tappis.Herakles oli mutesr murtus ning läks Delfi oraakli juurde nõu küsima ning kuulis temal ,et ta peab oma kodukandi kidura kuninga Eurystheuse teenistusse astuma.Nii Herakles tegigi.Kuningas käskis Heraklesel oma süü heastamiseks täita 12 vägitegu.
Hermes
Herme oli Atlase tütre Maia ja Zeusi poeg.Ta oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Tema sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi.Hermese vahekorrast Aphroditega sündis Hermophroditos ja vahekorrast ühe nümfiga sündis Paan.Just Hermes viis väikese Dionysose nümfide juurde kasvatusele.
Minos
Minos oli Kreeta kuningas ning Zeusi ja Europe poeg. Europel ja Zeusil oli veel kaks poega – Rhadmanthys ja Sarpedon.Minos sai Poseidonilt kingituseks sõõrmetest tuld purskava härja,kellesse Minose naine armus ning selle tagajärjel sündis Minotaurus,keda hoiti talle spetsiaalselt ehitatud labürindis.
Muusad
Muusad olid Zeusi ja titaan Mnemosyne lapsed. Nad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Muusasid oli kokku üheksa - Kleio , Euterpe, Thaleia, Melpomene, Terpsichore , Erato, Polyhymnia , Urania ja Kalliope .
Persephone
Persephone oli Zeusi ja maajumalanna Demeteri tütar.Ta oli kreeka mütoloogias kevadejumalanna, kelle Hades röövis ning allmaailma kuningannaks tegi.
Perseus
Perseuse ema oli Danae ja isa Zeus. Oraakel ennustas Danae isale , et tolle tapab kord tema oma tütre poeg.Seepärast käskis danae isa Danae maa-alusesse vaskkambrisse sulgeda.Zeus tungid danae kambrisse kullavihmaga ning selle tagajärjel sündis ilmale Perseus.Danae isa ,nähes,et tema tütrel laps sündis,käskis tütre ja tema lapse kasti panna ja merre heita.Naise ja lapse elu päästis üks kalur.Hiljem armus Perseuse emasse ühe saare kuningas,kuid Danael polnud tundeid tema vastu.Kuningas tahtis Danae jõuga endale võtta,kuid Perseus sekkus vahele ning ei lasknud oma emale liiga teha.Selleks,et tülikast pojast lahti saada otsustas kuningas,et annab talle sellise ülesande millega Perseus hakkama ei saa ning lubades,et kui Perseus selle täidab jätab ta tema ema rahule.Nimelt tahtis kuningas,et Perseus tooks talle gorgo Medusa pea.Lõpuks saab Perseus ülesandega hakkama ning toob kuningale Medusa pea.Medusale silma vaasates muutub kuningas kiviks ning uueks saare valitsejaks saab see sama kalur,kes Perseuse ja Danae elu päästis.
Zeusi lapsed #1 Zeusi lapsed #2 Zeusi lapsed #3 Zeusi lapsed #4 Zeusi lapsed #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katti Golubeva Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Zeusi lapsed
3
doc

Zeusi lapsed

Zeusi lapsed Zeus oli Vanakreeka peajumal. Zeusi isaks ol Kronos, kes sõi kõik Zeusi vennad ja õed ära, kuid Zeusi ema ja Kronose õde ning naine Rhea päästis Zeusi, kes oli tema viimaseks lapseks. Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar Metis, kuid Zeus neelas Athenat kandva naise alla, sest Gaia ennustuste järgi pidi Metis sünnitama poja, kellest saaks peajumal. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema enda õde Hera. Ta oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Hera oli väga kaunis naine,kes kandis alati kuldset peaehet laubal ning ta kaitses abielu ja naisi. Hera ja Zeusi ühisteks lasteks oli Hephaistos ja Ares. Hephaistos oli lahke ja rahuarmastav tule- ja sepatöö jumal. Koos Athenaga nad kaitsesid käsitööd ja kunsti. Ta oli ka vulkaanilise tegevuse jumal ja sellepärast on tema vasteks Vulcanus

Usundiõpetus
Zeusi lapsed
3
doc

Zeusi lapsed

ZEUS'i lapsed Zeus ehk Dias on vanakreega mütoloogias peajumal ning samas ka taeva- ja äikesejumal. Tema tunnusmärkideks on piksenool, kotkas ning valitsuskepp. Rooma mütoloogias vastas Zeusile Jupiter. Antiikaja ettekujutustes seostati teda mitmete teiste jumalatega nt. Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias jne. Zeus oli titaanide Kronose ja Rhea poeg, tavaliselt neelas Kronos kõik oma lapsed alla, kuid Zeusil õnnestus pääseda kuna Rhea andis Zeusi asemel Kronosele mähkmetesse mässitud kivi. Selle tõttu jäi Zeus ellu ning kasvas üles Kreeka saarel ning kui ta vanemaks sai otsustas ta oma isa kukutada troonilt. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõik allaneelatud lapsed välja oksendama. Pärast Kronose kukutamis jagas Zeus maailma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ning Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu

Ajalugu
Zeus
6
doc

Zeus

Tallinna Reaalkool Zeus Referaat Koostas: Saiaspetspets 2009 Sissejuhatus 1 Zeus on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Antiikaja ettekujutuses seostati teda mitmete teiste jumalustega( Ammon vanaegiptuse mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib olla isegi Dyaus Pitar hinduismis). Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Zeusi järglased Apollon ja Artemis olid kaksikud, kelle emaks oli Leto. Ares, kreeka sõjajumal, oli Zeusi ja Hera poeg.

Ajalugu
12 olümplast- taevalik perekond
18
docx

12 olümplast- taevalik perekond

Kuigi nad mõnikord paistsid õiglastena, olid nad sageli väiklased ja kättemaksuhimulised. Jumalate soosingu ärateenimiseks oli tarvis ohverdusi ja vagadust, ent need ei garanteerinud midagi, sest jumalad kaldusid meelt muutma. Jumalate viha oli kardetav ja ka nende armastus oli ohtlik. 2008 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium ZEUS (Jupiter) Zeus ehk Dias (,,jumalik kuningas") on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümboliks on valitsuskepp, piksenool ja kotkas. Talle vastab vanarooma mütoloogias jumal Jupiter. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide1 Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi

Ajalugu
Vanakreeka jumalate põlvnemine
7
docx

Vanakreeka jumalate põlvnemine

Võib öelda, et antiikjumalad on loodud inimese näo järgi ja võib-olla see teebki nad palju südamelähedasemaks ja armsamaks. Peamiseks erinevuseks osutub vaid viimaste surematus ja ugavene noorus. Vanakreeka jumalaid iseloomustas üldiselt spetsialiseerumine mingile alale. Igaühel neist olid kindlad omadused ja kindel ülesanne. Kreeklastel oli kaksteist vägevamat ja hulk vähemaid jumalaid. Tähtsamad elasid Ölümpose mäel, kus paiknes jumalate valitseja Zeusi inimsilmale nähtamatu palee, kuid ka teiste ölümplaste eluase. Järgnevalt tuleb juttu jumalate põlvnemisest ja nedne isikulistest omapäradest. Alustama peaks ikka kõige varasemast olemusest ehk Kaosest. Nimelt on see mõõtmatu ja vormitu tühjus, korraldamatu algseisund, millest on sündinud Nyx (öö), Erebos (pime põhjatus), Eros (armastus) ja Gaia (maa). Gaia ongi kõigi kreeka jumalate esiema. Maajumalanna oli kreeklaste silmis

Kirjandus
Kreeka mütoloogia
2
doc

Kreeka mütoloogia

Kreeka mütoloogia jumalad Zeus kreeka keeles 'jumalik kuningas' on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Ta pääses ainsana oma pere lastest surmast, teised lapsed kronos neelas alla. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost , mida peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.. Zeusi naine oli Hera. Zeusi järglased: Apollon ja Artemis olid kaksikud, Ares, Dionysos, Graatsiad, Helena, Hephaistos, Herakles, Hermes, Minos, Perseus. Hera oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine

Kirjandus
Zeus
2
docx

Zeus

Zeus (kreeka keeles Z) ehk Dias (kreeka keeles ) ('jumalik kuningas') on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Zeusi müüt Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks. Zeusi kultus Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all. Atribuut või sümbol:valitsuskepp, piksenool, kotkas

Kirjandus
Vana-Kreeka kunst
4
doc

Vana-Kreeka kunst

VANAKREEKA KUNST. Ema peitis Zeusi Kreeta saarele koopasse, kus nümf Amaltheia2, kus teda toitis kitsepiimaga. Täiskasvanuna tõukas Zeus isa troonilt ja sundis teda allaneelatud õdesid ja vendi välja oksendama. Ta pagendas Kronose süngesse allmaailma - Tartarosesse3. Mõne aja möödudes kutsus Kronos appi oma vennad titaanid ja peagi algas sõda - titanomahhia4, mis kestis kümme aastat. Võidetud titaanid lasi Zeus aheldada Tartarosesse. Titaan Atlas pidi aga karistuseks selle eest, et ta sõjas valel poolel osales, maailma lääneserval oma õlgadel taevavõlvi kandma. Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar METIS. Zeus aga neelas ATHENAT kandva Metise alla, sest vanaema Gaia ennustas, et pärast Athenat sünnitab Metis poja, kellest saab jumalate kuningas. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde HERA. Nende ühised lapsed olid

Kunstiajalugu




Kommentaarid (2)

merlyn911 profiilipilt
merlyn911: Väga hea, mulle meeldis, oli pajupalju abiks ka
16:26 25-05-2010
kaikahre profiilipilt
Kai Kahre: põhjalik

19:59 24-09-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun