Kaksteist olümplast- taevalik perekond (2)

Referaat
Kaksteist olümplast- taevalik perekond.
Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vastsed Rooma mütoloogias
Eliise Vilepill
10.a
Pärnu Hansagümnaasium
Kaheteistkümneks olüplaseks nimetati kõige tähtsamaid titaanidele järgnenud jumalaid. Neid kutsuti olümplasteks selle tõttu, et nendeelukohaks oli Olümpos. Selle asukohta ei teata veel tänapäevalgi, kuigi arvatakse, et silmas peeti Kreeka kõige kõrgemamäe,Olümpose, tippu. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad puhkasid, veetsid aega ja kuulasid Apolloni lüürat. Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega.
Taevaliku perekonda kuulusid:
Zeus (Jupiter), peajumal ; siis tema kaks venda: Poseidon ( Neptunus ) ja Hades ( Pluto ); Hestia (Vesta), nende õde; Hera ( Juno ). Zeusi naine, ja Ares (Mars), nende poeg; Zeusi lapsed: Athena (Minerva), Apollon (Apollo), Aphrodite (Venus), Hermes ( Mercurius ) ning Artemis ( Diana ) ja Hera poeg Hephaistos ( Vulcanus ), keda mõnikord mainitakse ka Zeusi pojana.
Zeus
(Jupiter) oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada . Zeus oli peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Armus paljudesse naistesse ja püüdis oma truudusetust naise eest varjata. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana.
Hera
Vastand rooma mütoloogias oli Juno. Hera oli Zeusi naine, kes oli titaanide Okeanose ja Tethyse kasvandik. Hera püüdis meeleheitlikult oma abielu koos hoida. Tema peamiseks tegevuseks oligi oma mehe armukeste karistamine . Teda peetaksegi abielunaiste jumalannaks ja nende peamiseks kaitsjaks. Ka tema tütar, Eileithyia , tegeles abielunaiste abistamisega. Nimelt aitas ta naisi sünnitamisel.
Hestia
(Vesta) oli kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Elamu, maja jumalanna. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks: iga polise prütaneionis (“prütanis” – esimees, valitseja; prütaneion – kogukonnahoone, kus hoiti riiklikku koldetuld) oli temale pühendatud kolle , kust võtsid kaasa tule kodumaalt lahkuvad kolonistid.
Poseidon
Tema vastandik roomas oli Neptunus. Poseidon oli merede valitseja ja samas ka Zeusi vend.Kuna kreeklased olid meremehed, siis mängis Poseidon nende jaoks suurt rolli. Poseidonil oli suursugune palee keset merd, kuid enamasti võis teda siiski Olümposelt leida. Teda kutsuti ka maaväristajaks. Tal oli oma kolmhark , millega ta võis väristada ja raputada, mida iganes soovis.
Hades
Roomas tunti teda kui Plutot. Hades oli allilma ja surnute valitseja. Teda hüüti ka Plutoniks,jõukuse ja maapõue peidetud ,metallide jumalaks. Teiste jumalate seas polnud ta just eriti populaarne ja seetõttu lahkus ta oma pimeduseriigust väga harva. Ta oli halastamatu, järeleandmatu , kuid samas õiglane jumal.
Ares
Roomalased tundsid teda kui Marsi. Ta oli Zeusi ja Hera poeg, kes mõlemad teda aga põlgasid. Ares oli sõjajumal, keda peeti tapahimuliseks, verejanuliseks, surelike kehastunud needuseks, kuid samas ka argpüksiks, kes haavata saades kohe jooku paneb. Arese kohta ei leia me müütidest kuigi palju.
Athena
E..roomlaste Minerva. Tema oli ainult Zeusi tütar. Nii imelik, kui see ka pole, polevat tal ema. Ta olevat lihtsalt täiskasvanuna ja täies relvastuses kord Zeusi peast välja karanud. Teda on kirjeldatus kui pöörast, hoolimatud lahingujumalannat. Ta oli linna jumalanna, tsivilisatsiooni, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, samas ka ratsutamiskunsti rajaja. Tema oli Zeusi lemmiklaps, kellele Zeus julges usaldada isegi oma piksenoole.Ta oli tarkuse ,arukuse ja puhtuse kehastus.
Apollon
Oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu , nool ja lüüra. Apollon oli valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad . Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas . Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundis teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon põlvitas tema surnukeha juures ning lausus : "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled - hüatsindid.
Aphrodite
Roomalaste Venus. Tema oli armastuse- ja ilujumalanna,vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peast. Müüdi järgi sündis ta merevahust Kythera saarel. Teda on aga kirjeldatud ka kui malbet, jõuetut olendit, keda surelikel polnud tarvis karta. Tema abikaasaks oli enamikes müütides Hephaistos, kes oli lombakas sepatööjumal.
Hermes
Tema vastandiks oli Mercurius. Tema vanemateks olid Zeus ja Maia. Tema oli eelkõige Zeusi käskjalg, kes ruttas käsku täitma niisama kiiresti kui mõte. Ta oli jumalaist kõige targem ja alustas oma karjääri juba 1 päev pärast sündi. Ta oli kaubanduse- ja turujumal ja kaupmeeste kaitsja. Samas oli ta surnute teejuht, kes näitas surnutele teed alla, viimsesse koju.
Artemis
Tema oli Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist. Tema oli ka neitsiliku nooruse kaitsja kõikjal. Mitmes loos esineb ta ka kui metsik kättemaksja. Artemisele on antud ka palju teisi nimesid , nagu näiteks Phoibe, Selene ,Hekate.
Hephaistos
(Vulcanus). Tema oli tulejumal , kes väidetavalt oli Zeusi ja Hera poeg. Kõikide jumalate hulgas oli tema ainuke inetu ja veel ka lombakas. Tema täitis Olümposel töömehe ning relvameistri ametit, kes valmistas teistele jumalatele elamisasemeid, mööblit ja relvi. Hephaistos oli lahke rahu armastav jumal, kes oli populaarne nii taevas kui maa peal. Ta oli ka tähtis käsitöö ja kunsti kaitsja.
Kasutatud kirjandus

• Ajaloo atlas
  
• Ajaloo õpik “ Vanaaeg ” 6.  klassile
  
• “ Antiikaeg ”
  
• http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/5kreeka/images/hera.jpg
  

http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/5kreeka/images/aphrodite.jpg http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/images/23athena.jpg

• Vennad Stephanidesed “ Iidsete aegade lood II”
  

• Hamilton „Antiikmütoloogia
  
• http://et.wikipedia.org
  
• http://miksike.ee
  
• http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/