Eesti maausk (1)

Eesti maausk
Kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja!
Maausk on Eesti põlisrahva ainus oma usk. Seda pole keegi loonud, vaid see on tekkinud ja muutunud põlvkondade jooksul. Maausk on vanade eestlaste maailmatunnetus, pärimus ja elulaad.
Maausk on peamiselt looduskeskne, seetõttu on eestlane üsna skeptiline vaimsete õpetuste suhtes. Järgiti mitmeid muistseid kombeid ja talitusi, näiteks käidi hiiel ohverdamas, peeti hingedepäeva mälestades lahkunud esivanemaid ja tehti suvisel pööripäeval jaanituld.
Maarahva lugu maailmatekkest on erinev kõigist teistest. Meie hõimlaste vanad lood räägivad, et alguses oli lind. Tema munadest koorus maa ja ilm. See kasvas kuni kõik maailm sai hingelisi täis. Hing on tähtedel, kuul, tulel, maal ja üldse kõigel, mis olemas on. See avaldub haldja, jumala või lihtsalt hingena. Tähtsaim jumal on Maaema, kes on kõige elava ema. Olulised on ka Tule-, Vee- ja Ilmaemad. Taara, keda paiguti erinevalt nimetatakse, on kehatu kõikeläbiv vägi, mis täidab inimesi ja kõike muud olemasolevat. Tema auks pühitsetakse muistsest ajast saadik neljapäevasid.
Maausuliste ajaarvamine sõltub loodusest ja selle muutumisest. Jõulud, lihavõtted, pööripäevad ja teised pühad on aeg, mil maarahva kombeid järgides ammutatakse loodusest ja esivanematelt jõudu. Elu tähtsamateks murdepunktideks on sünd, pulmad ja surm. Maausulise elu ei lõpe surmaga. See jätkub teises ilmas, teisel pool Toonela jõge. Teatud pühadel külastavad surnud oma elavaid lähedasi. Mõtete kaudu on nad pidevalt ühendatud ja nii hoiavad nad kokku.
Eestlaste tänapäevane maausk seisneb meie kultuuris elava pärimuse väärtustamises ja märkamises. Teiseks on oluline pärimus, mis on kokku kogutud ja muuseumikogudesse talletatud. Kuna pärimuses on nii mõndagi vastuolulist, siis selle otsimisel tuleb välja sõeluda tähtsam ja väärtuslikum. Neid, kes oma tõekspidamistelt ja väärtushinnangutelt on maausulised, on eestlaste hulgas ligikaudu sada tuhat . Eestlaste jaoks on vastumeelne enda usuline määratlemine, sest sõna „usk” seostub eesti keeles millegi võõra ja kummalisega. Kuid aastatega on end maausuliseks tunnistanud inimeste arv jõudsalt kasvanud. Maausulised on ka mitmed tuntud inimesed nagu näitleja Merle Jääger, Tartu Ülikooli professor Ago Künnap, kunstnik Peeter Laurits ja paljud teised.
Maausuliste uskumisest lähtudes tuleb hoida häid suhteid inimeste, esivanemate ja loodusega. Ühtki suhet ei tohiks kurnata või ära kasutada. Head suhted ei lõppe ning lubavad rahval paiksena, kooskõlas esivanemate ja loodusega, elada tuhandeid aastaid.