11. klassi kokkuvõte (0)

• Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr
  
• Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus - igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad , pähklid ja seened.
  
• Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi . Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga.
  
• Kunda kultuur: u.9. aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud mõnevõrra hiljem (u.10. aastatuhat eKr.). Kunda kultuuri iseloomustab = hästi palju tulekivist tööriistu, inimesed elasid u.25 kaupa. Elatusalad : kalastamine, jaht , korilus.
  
• Kammkeraamika kultuur: Levis Eestis u.4000. aasta paiku eKr. Oluliselt paranesid tööriistade valmistamisoskused: näiteks tulekivist nooleotsad polnud ainult ühest servast teritatud, vaid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille mustrid tehti kammi meenutava hambulise templiga. Matmiskombed : inimesi maeti asulatesse, arvatavasti tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits, ehteid .
  
• Nöörkeraamika kultuur: Levis Eestis u.3000. aasta paiku eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Tööriistad: venet ehk paati meenutavad kivikirveid lihviti väga hoolikalt ja neil olid sissepuuritud silmaaugud. Paikne eluviis, karjakasvatus , põlluharimine, elatustaseme ja rahvaarvu kasv. Tekkisid üksikpered. Matmiskombed: kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendisse.
  

• Pronksiaeg : u.1800-500 eKr.
  
• Tööriistad: Pronks=vask+tina( sulam ), metallist tööriistad olid tunduvalt parem kui kivist kiviaja tööriistad. Vanemal pronksiajal jätkus kivist tööriistade valmistamine, sest vase-ja tinamaake polnud Eestis.
  
• Matmiskombed: Kivikirstkalmed- oli 5-8 meetrise läbimõõduga kividest ring ja selle keskele laotud rist , kuhu sängitati surnu. Laevkalmed - äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt.
  
• Elatusalad: Karjakasvatus ja maaviljelus. Esmajoones kasvatati lambaid kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder , vähem hirss , hernes, uba ja lina. Kõplapõllundus.
  
• Kaali järv: Meteoriidi langemise tagajärjel tekkis Kaalisse kõrgete kivivallidega korrapärane katlakujuline auk, mille diameeter on 11m ja sügavus 22m ning kuhu aja jooksul kujunes järv. Arvatakse, et see langes aastatel 1700-1500 eKr.
  
• Vanem rauaaeg ( Eelrooma rauaaeg): u.500 eKr.–50 pKr.
  
• Eelrooma rauaajal jõudsid Eestisse esimesed rauast esemed. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti maha ja pronksesemete tootmine ei andnus endist tulu. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas seoses rauatootmisega kiiremini arenema.
  
• Vanem rauaaeg( Rooma rauaaeg): (u.50-u450 pKr.)
  
• Rooma rauaaega-peetakse maaviljeluse õitseajaks. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine, kasutusele tulid vikatid ja sirbid. Kaubandushuvid suundusid Rooma impeeriumi poole. Edusamme majanduselus soodustas asjaolu, et Rooma rauaaeg oli rahulik sõdadeta ajajärk.
  

• Linnused - Juba keskmise rauaaja ( 450-800a) algul kerkisid mitmed linnused. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid rajama viikingiajal ( u 800-1050 a) Välimuse põhjal eristatakse erinevaid linnuseid: Mägilinnused-rajatud üksikutele kaitstud küngastele
  

• Kalmed- uusi tarandkalmeid enam juurde ei ehitatud ja uued kivikalmed kujutasid endast ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid. Esmajoones levisid liivast kuhjatud kääpad. Kaasa pandus esemete hulk enamikus kivikalmetes vähenes, kalmete suured erinevused kõnelevad ühiskonna kihistumise süvenemisest ja ülikute rikkuse kasvust.
  
• Aarded- pronksehete kõrval peideti maasse ka hõbeaardeid, mille hulgas esines ka kullast esemeid. Arvatakse, et väärismetallist ehteid maeti maha sõjaohu korral, vahel seostatakse ka omaaegsete ohverdamistega, välistatud pole ka Skandinaavias levinud uskumus mille kohaselt pidavat omanik saama maassekaevatud varandust kasutada ka surmajärgses elus.
  
• Suhted- Keskmisel rauaajal elavnesid sidemed ülemeremaadega ja Viikingiajal tihenesid suhted Skandinaaviaga veelgi, eesti jäi viikingite kaubateede vahetusse lähedusse.
  

• Käsitöö: Peamised töö-ja tarberiistad , ehitised, rõivad, liiklusvahendid valmistati igas peres oma jõududega. Keerulisematel aladel tegelesid meistrid ja sepad. Muinasaja lõpul kujunesid rauatootmiskeskused(Virumaal, Põhja-Saaremaal). Silmapaistev oli relvaseppade toodang, kes tootsid heal tasemel relvi . Muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted, kerkisid esile hõbesepad.
  
• Kaubandus: Kaubanduse peamiseks vormiks oli vahetuskaubandus (st kaup kauba vastu), kuigi kasutati ka raha. Siia toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvi jne. Vastu pakuti karusnahku ja vaha. On ka teateid sellest, et eestlased on sõjavange orjadeks müünud.
  
• Elatusalad: Peamiseks elatusalaks oli kujunenud maaharimine, millele lisandus karjakasvatus: kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu.. Kasutusele oli võetud ader, mis saagikust tunduvalt tõstis. Kasvatati rukist , nisu, otra , uba, hernest jt. vilju. Kasutusele võeti kolmeväljasüsteem, st põllumaa jagati kolme osa vahel – suvivili, talivili ja kesa ehk puhkeasendis olev maa. Toitu hangiti ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsamesindusel, mett tarvitati kui magusainet.
  
• Elatustase: II aastatuhande algul elas Eesti aladel umbes 150 000 inimest. Elati maal, linnaliste asulate kujunemine oli algusjärgus. Muinasaja lõpul hakkas välja kujunema eestlastele tüüpiline rehielamu ( rehi = ahjuga tuba). Talud paiknesid suhteliselt lähestikku, moodustades küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Eestis oli 8 suuremat ja 6 väiksemat muinasmaakonda. Suuremad olid: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa , Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi.
  
• Suhted naabritega : olid valdavalt rahumeelsed ning põhinesid kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlased ja latgalid , idas venelased , põhjas soomlased ja karjalased , läänes rootslased ja taanlased .
  
• Riiklus : Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel, kus valiti ka vanemaid. Muinasaja lõpul oli varanduslik ebavõrdsus: rikkam kiht- talupojad, madalam kiht- sõjavangidest orjad . Külad olid jaotatud teatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse.
  

• Vägi: on üheks muinasusundi põhimõisteks ja –elemendiks. Väge oli teatud objektides, nähtustes(äike) paikades ja ka sõnades. Erilise väega inimesi nimetati nõidadeks ehk tarkadeks.
  
• Hing: Eestlaste muistset maailmapilti iseloomustab animism , st usk, et kõigel on oma hing, nii elusal kui eluta loodusel. Hing on inimese isikupära kanda ja on väga oluline keha elushoidmiseks. Usuti , et hing lahkub kehast nii magamise ajal kui pärast surma. Surma puhul aga lahkus hing jäädavalt.
  
• Ohverdamine : Looduses usuti elavat hulgaliselt vaime ja haldjaid, kellega püüti hästi läbi saada. Selleks tuli neile ohverdada. Valdavalt olid ohvriannid rahumeelse iseloomuga (söök, jook , riideribad jne), kuid on teada, et ära ei põlatud ka inimohvreid. Pühadeks paikadeks, kus ohverdamine toimus, olid hiied, allikad, jõed, järved, kivid ehk ohvrikivid.
  
• Maagia : oli ohverdamise juures väga tähtis osa. Maagia põhines arusaamal, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ravimaagia.
  
• Suhtumine loodusesse : Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast -nagu mina talle, nii tema mulle, kui inimene kahjustas midagi, siis võis mets vastutasuks eksitada või vesi uputada jne. Seepärast suhtuti loodusobjektidesse sõbralikult ja heatahtlikult.
  
• Vaimud, haldjad , jumalad: nad kõik olid kindla paiga hoidja ja kaitsjad . Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses(Tõnn, Peko ). Eestlaste jumalatest on teada, et austati Taarat ja arvatavasti ka Ukut. Pühaks päevaks peeti neljapäeva. Võrreldes eesti ja naaberrahvaste muinasusundeid, torkab silma, et meil on väga vähe suuri ja tähtsaid nn. kõrgjumalaid.
  

VABADUSVÕITLUSE EELDUSED JA I PERIOOD

• Eellugu : 12. sajandil hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma . Saksid ja taanlased hoogustasid sõjategevust Läänemere lõuna kaldal elavate slaavlaste vastu. 40 aastat kestnud vallutussõja tulemusena liideti paganlik Läänemere lõunakallas kristliku Euroopaga, mis avas uksed Läänemerele saksa kaupmeeste jaoks.
  
• Eeldused ristisõjaks: saksa kaupmehed toetasid ristisõda, sest olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Tsistertslased olid samuti paganate vastu ning seega olid nad kujunenud kõikjal Euroopas ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks .
  
• Isikud: Meinhard - I piiskop, kelle ülesanne oli Liivimaa ristiusule toomine, kui ta suri, sai Berthold - II Üksküla piiskopiks, kes sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, kuid Berthold hukkus esimeses liivlastega peetud lahingus. Kaupo - liivlaste tuntuim vanem. Piiskop Albert - III piiskop, kes tahtis rajada Liivimaale kirikuriik, alustas Riia linna ehitamist. Lembit- Sakala vanem.
  
• 1202.aastal asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu (Mõõgavendade ordu), mis kujunes ristisõdijate väe tuumikuks.
  
• Liivlaste ja latgalite alistumine: Sakslastel õnnestus enda poole võita osa liivlasi koos nende vanema Kaupoga. Siis toimus ulatuslik ristimine . 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid. Edasi suunati pealöök eestlaste vastu!
  
• 1208. aastaks jõudsid ristisõdija Eesti, tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakonna. 1210 .a.Ümera lahingu võitsid eestlased. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõjast kurnatud , kui puhkes katk ning 1212.aasta sõlmti Toreida vaherahu , kolmeks aastaks.