3) isik on agressiivne ning käitub heade kommete vastaselt; 4) isik ilmselgelt kuritarvitab õigust olla ära kuulatud. Mida tuleb teha nende märgukirjadega, mille lahendamine ei kuulu antud asutuse pädevusse? Kui kiiresti seda tuleb teha? Kui adressaat leiab, et ühtegi märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või märgukirjale vastata või selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse pädevale asutusele või organile vastamiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul märgukirja või selgitustaotluse registreerimisest ning teavitab sellest isikut sätestatud korras. Isiku teavitamine ei ole vajalik, kui märgukiri või selgitustaotlus edastatakse sama asutuse või organi teisele ametnikule või töötajale. Mida tuleb teha sel juhul kui märgukiri kuulub kohtu pädevusse?
teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Kui märgukiri selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi ametnikule või töötajale, võib tema asemel vastata sama asutuse või organi teine pädev ametnik või töötaja. Kui adressaat leiab, et ühtegi märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või märgukirjale vastata või selgtustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse pädevale asutusele või organile vastamiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul märgukirja või selgitustaotluse registreerimisest ning teavitab sellest isikut lõikes 8 sätestatud korras. Isiku teavitamine ei ole vajalik, kui märgukiri või selgitustaotlus edastatakse sama asutuse või organi teisele ametnikule või töötajale. Märgukirja või selgitustaotluse saanud asutus või organ võib edastada selle vastamiseks ka
3) isik on agressiivne ning käitub heade kommete vastaselt; 4) isik ilmselgelt kuritarvitab õigust olla ära kuulatud. Mida tuleb teha nende märgukirjadega, mille lahendamine ei kuulu antud asutuse pädevusse? Kui kiiresti seda tuleb teha? Kui adressaat leiab, et ühtegi märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või märgukirjale vastata või selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse pädevale asutusele või organile vastamiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul märgukirja või selgitustaotluse registreerimisest ning teavitab sellest isikut. Mida tuleb teha sel juhul kui märgukiri kuulub kohtu pädevusse? Märgukirja või selgitustaotlust ei edastata vastamiseks kohtule kohtumenetluse seaduse alusel. Sellisel juhul teavitab adressaat isikut, kuidas kohtu poole pöörduda. Kuidas toimub isikule vastamine ja mil viisil?
allkiri või allkirjad. 11. Dokumendi kuupäevaks on: Õigusakti või akti allkirjastamise kuupäev; Protokolli puhul istungi või koosoleku toimumise või toimingu kuupäev; Lepingu allkirjastamise kuupäev; Väljasaadetaval kirja allkirjastamise kuupäev; Kui dokumenti ei allkirjastata, on selle kuupäevaks muud dokumendi menetlemise toiminguid kajastavad kuupäevad. Saabunud kirja, avalduse, taotluse, teabenõude või märgukirja saabumise kuupäevaks loetakse tema registreerimise kuupäev. 12. Millal loetakse dokument registreerituks? kui tema kohta on registrisse kantud 13. Kui kaua säilitatakse dokumendi andmeid dokumendiregistris (Õigele vastusele ring ümber) a) alaliselt b) nii kaua kui vastavat dokumenti c) nii kaua kui vajadust on 14. Millega peab olema elektrooniline dokumendiregister varustatud? Otsingusüsteemiga 15
Õpetas koduõpetajana (Soome) Tartu ülikooli (keeleteadus) Helsingi Ülikooli (kirjandus ja esteetika) Abiellus Aino Thauvóniga Raamatukogupidaja ja soome keele õpetaja Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna Töötas Nobeli Instituudi raamatukogus(Rootsi) Gustav Suits suri 1956. aastal Tegevus Noor-Eesti liikumine 1917–1919 oli ta Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena Koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“ Looming "Vesiroosid" 1899. aastal Esikkogu "Elu tuli" (1905) Kogus "Tuulemaa“ (1913) Kogu "Kõik on kokku unenägu“ (1922) Kogu "Tuli ja tuul" (1950) Kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor- Eesti nõlvakult" (1931) Uurimusi eesti kirjandusloost Tänan teid tähelepanu eest
ASJAAJAMINE JA DOKUMENDIHALDUS 1. Teema iseseisva töö kirjeldus ja kontroll Valdkonna õigusaktidega tutvumine (Avaliku teabe seadus, märgukirja jne. seadus, isikuandmete kaitse seadus, teenuste korraldamise ja teabehalduse alused)- 2 tundi. Vormistab õpimapi jaoks algatuskirja, vastuskirja, e-kirja 3 tundi 2. Teema hinde kujunemine: Hinnatakse mitteeristavalt. Hindamise eelduseks on aruteludes osalemine. Mooduli hinne kujuneb õpimapi esitamisest. Õpimapp sisaldab süstematiseeritud endakoostatud dokumente (vabalt valitud teemal
187174: Valgas Cimze seminaris. 187476: Audrus köster ja kihelkonnakooliõpetaja. 1876: Kutsuti Tartu Hollmanni seminari (I [saksa] Õpetajate seminari) õpetajaks. 187880: Täiendas ennast Viini pedagoogiumis seejärel Peterburis koduõpetaja. 1881: Toimetas Eesti Postimeest, kus kritiseeris balti mõisnike privileege ja nõudis eestlaste õiguste laiendamist. Tema eestvedamisel sai teoks saatkonna lähetamine Peterburi ja keiser Aleksander III-le eestlaste soove sisaldava märgukirja üleandmine 19. VI 1881. 1881/2: Asutas ajalehe Olevik. Populaarne. 1881-1905, 1910-1915. 1888: Sattus vastuollu eesti rahvusliku kui ka baltisaksa poliitilise liiniga. Püüdes venestusreformide tagajärgi lugejatele selgitada esines ta nende pooldajana. Hakkas kritiseerima eestlaste rahvuslikke püüdeid ja üritusi ning oli üldlaulupidude vastu. Leht kaotas populaarsust. 1901: Loobus Oleviku toimetamisest ja astus avalikust elus tagasi lahkudes Eestist. Elas Dresdenis, hiljem Pariisis
4. Kuidas toimus Eesti iseseisvumine? 1974. aastal jõudisÜhinendu rahvaste organisatsiooni Eesti demokraatliku liikumise ja Eesti Rahvusrinde märgukiri ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile, milles paluti abi Eesti omariikluse taastamiseks. Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde programmiliste dokumentide arutelu käigus oli kujunenud välja suund taasiseseisvumisele.1979. aastal saatsid nelikümmend viis Eesti,Läti ja Leedu kodanikku märgukirja ÜRO peasekretärile ning NSV LIIDU, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-ribentropi pakt koos selle salaprotokollidega, kuulutada need allakirjutamise hetkest alates õigustühisteks ning taastada Balti riikide iseseisvus. 5. Mis olid Vabadussõja ja Tartu rahu tähtsus Eesti ajaloos? Eesti võitis vabadussõja • Punaarmee väljatõrjumine Eestist
Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Gustav viibis suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aasta p’rast abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlannaga. Ülikooli lõpetamist töötas kaks aastat Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel neli aastat Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. 1917. Aastal Suits saabus kodumaale. Hakkas töötama Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor ) Oli õpilaste seas väga populaarne. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmisse. Gu...
keele õpetajana. Thauvón-Suits Nikolai Triigi maalil. Gustav Suits oli Noor- Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Aastatel 1917–1919 oli ta Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Helsingis elanud Suits saabus kodumaale, astus Eesti esseeride parteisse ning koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“. 1921–1944 töötas Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna (professor alates 1931. aastast). 1924. aastal asutas Gustav Suits Akadeemilise Kirjandusühingu, mille esimeheks jäi kuni 1941. aastani. 1935. aastast oli ta Uppsala ülikooli audoktor. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi
MÄRGUKIRI Kellele: Urmas Kukk Kellelt: [...] Kuupäev: 21.10.2011 Asi: Liiklusseaduse muudatused Selle märgukirja ülesanne on valida 2 liiklusseaduse muudatusi, valida need, mis on autori arvates tegi situatsiooni teel halvem ning kommenteerida ja välja pakkuda paremad võimalused liikluse reguleerimiseks. I UUE LIIKLSUSSEADUSE KUJUNEMINE Alates käesoleva aasta 1. juulist hakkab kehtima uus liiklusseadus, mis ühendab Eesti teeliiklust reguleeriva kahe põhiakti liiklusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määrusega nr 48 kehtestatud ,,Liikluseeskirja" sätted
Hurt. Venestusaeg Aleksander III troonile asumine 1881. aastal tõi Eestioludesse suuri muutusi. Erinevalt oma liberaalsusesse kalduvast isast oli uus keiser piiratud ja tagurlike vaadetega. Venestuse algus Eestis. 1882. a. saadeti Balti kubermange revideerima senaator Manassein. Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Balti kubermangude etteotsa nimetati 1885. aastal uued kindralkubernerid: Riiga kindralkuberner Mihhail Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. Saksa keele asemele seati ametlikuks keeleks vene keel. Seoses venestamisega vähenes oluliselt kirjaoskuse tase ja hakati levitama õigeusku.
5) tagab Riigikontrolli eelarve projekti ja majandusaasta aruande õigeaegse koostamise ning esitamise seaduses sätestatud korras 6) esindab Riigikontrolli tsiviilõiguslike toimingute tegemisel või volitab Riigikontrolli esindama mõne teise isiku. 7. Riigikontroll ja kodanik Riigikontroll ei osuta otseselt avalikke teenuseid ega teeninda elanikke, kuid Riigikontrolli poole saavad pöörduda teabenõude, märgukirja ja selgitustaotlusega kõik nii eraisikud kui ka asutused ja organisatsioonid. Riigikontrolli poole pöördumisel saab vastuse seaduses ette nähtud aja jooksul vastamise aeg sõltub sellest, kas tegu on teabenõude või märgukirja/selgitustaotlusega. · Teabenõudega saab Riigikontrollilt küsida mingit teavet, näiteks dokumenti, mis on juba olemas. Teabenõudele saadakse vastus hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast teabenõude registreerimist.
KURESAARE AMETIKOOLI ÕPILASTE SISEKORRAEESKIRI ÜLDSÄTTED Sisekorraeeskiri määrab ära kooli õpilaste käitumisreeglid ja muud tegutsemiskokkulepped koolis §1. Käitumine koolis ja selle territooriumil Õpilane 1. Suhtub õppetöösse kohusetundlikult. Võtab osa õppetundidest ja täidab õpetaja poolt antud ülesandeid. 2. Hoiab oma õpilaspiletit ja muid dokumente. 3. Hoiab ja kaitseb kooli ning valitud eriala mainet. 4. Hoiab kooli ja kaasõpilaste vara. 5. Hoidub tegudest, mis takistavad teistel õpilastel ja kooli töötajatel oma kohustuste täitmist. 6. Hüvitab koolile tekitatud materiaalse kahju (või teevad seda õpilase vanemad/hooldajad). 7. Ei puudu koolist põhjuseta ega hiline tundidesse. 8. Edastab puudumisteate rühmajuhatajale esimesel puudumispäeval. 9. Teatamata jätmise korral on rühmajuhatajal õigus arvestada puudumist põhjuseta puudumisena....
pärisorjuse aeg. Aeg 19. sajandi esimene pool, kui toimusid Napoleoni mitmed sõjakäigud. Tegevuskäik Romaan algab Timotheus von Bocki vanglast vabanemisega. Timo leiab ennast koduarestis Võisikul ning Jakob kirjutab oma päevikus sündmusi täpselt nende juhtumise järejorras. Pärast polkovniku nime saamist läheb Timo sõjaväest erru ning armub Eevasse ja läheb talle kosja. Seejärel saadab ta Eeva Masingu juurde õppima. 1818 aastal lähetab isevalitsejale, keiser Aleksander I-le märgukirja ühes omapoolse konstitutsioonikavaga. Ei möödu palju aega kui Timo oma enda poega nägemata hommikusöögilauast arreteeritakse ning üheksaks aastaks saladuskatte all Schlüsselburgi kindlusvangla üksikkongi pannakse. 1827. aastal vabastab uus keiser Nikolai I Bocki vanglast, põhjuseks vangi halvenenud vaimne seisukord. Vanglast pääsemine kodumõisa tähendab Bocki jaoks sattumist vihma
Ehitas näidistalu Kurgjal. Seal korraldati talurahvale kursuseid, kuidas talu pidada. 1868a Isamaaline kõne. Valguse aeg. Pimeduse aeg orjapõlv. Koiduaeg. 1878a ajaleht ,, Sakala " peatoimetaja. Eelkõige mõeldud talurahvale õpetuseks, kritiseeriti teravas toonis baltisakslasi ja kirikut. III periood : 1880 1850 (venestusaeg) 1) Manasseini revisjon eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Peterburist saadeti senaator Nikolai Manassein olukorda uurima Revisjoni käigus esitati talle kaebusi nii baltisakslaste kui ka eestlaste ja lätlaste poolt Valitsus võttis kaebused vastu ja kasutas need venestusreformide läbiviimiseks 2) hariduse ümberkorraldused Kõik koolid allutati Venemaa haridusministeeriumile 1887
tehniline vahend 5. tegevuse käigus loodud, saadud dokumendid Dokumendihalduse riiklikud normdokumendid ja juhendmaterjalid: Seadused Arhiiviseadus – seadus sätestab arhivaalide kogumise, hindamise, arhiveerimise, säilitamise ja nende juurdepääsu korraldamise ning arhivaalide tegevuse alused. Avaliku teabe seadus – sätestab: avalikule teabele juurdepääsu tingimused, korra ja viisid ning juurdepääsu võimaldamisest keeldumise alused Märgukirja ja selgitustaotluse vastamise seadus – sätestab isiku pöördumisele vastamise korra, niivõrd kui see ei ole sätestatud teise seadusega. Isikuandmete kaitse seadus – eesmärgiks on isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega Digitaalallkirjaseadus – digitaalallkirja kasutamiseks vajalikud tingimused. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus Andmekogude seadus
RL eelused: pärisorjusest vabastamine, rahvuslik ärkamine teiste Euroopa rahvaste seas, võrdsete õiguste nõudmine balti-sakslastega. Poliitiline olustik Vene rahvuslased avaldasid mõtet, et Balti erikord tuleks kaotada, maa tihedamalt Vene riigi külge liita ning siinsed rahvad venestada. Carl Schirren(TÜ ajalooprofessor) pidas võitlust Balti erikorra säilitamise eest. Venelaste pealetung sundis baltisakslasi põlisrahvaid germaniseerima. Üksteise võidu meelitati eestlasi ühele ja teisele poole. Palvekirjade aktsioon 1864. aastal alustas Adam Peterson koor Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. Sellega loodeti tsaarivalitsuse tähelepanu tõmmata siinse talurahva probleemidele. Sügisel läkitati 23 liikmeline delegatsioon. Palvekirjas sooviti kindlate maa- ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele kasutuselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel. ...
Suitsu järgmiseks töökohaks peale ülikooli raamatukogu sai 1913.a soome ja rootsi keele õpetaja Helsingi vene gümnaasiumis. 1913 ilmus ka tema teine luulekogu ,,Tuulemaa", mida võib võtta tema viljakaima loomeperioodi alguseks (1913-1922). 1914 sai ta Helsingi ülikoolilt stipendiumi Pariisi, kuid maailmasõja alates oli sunnitud naasma Soome. 1917. a revolutsiooni järel tegutses Suits lühemat aega poliitikas. Esitatas tõrjuvat vastukaja leidnud märgukirja ,,Eesti Töövabariik" ja oli eesti välisdelegatsiooni liige Stockholmis. Kui 1919.a alustas Tartu ülikool tööd eestikeelse kõrgkoolina, kutsuti Suits eesti ja üldise kirjanduse õppetoolile. Tartu ülikoolis õnnestus tal ka karjääri teha, ning 10 aastaga korraliseks professoriks tõusta. 1920. aastate algul võttis Suits osa radikaalsete ajakirjade ,,Murrang" ja ,,Tarapita" toimetamisest (1921-1922). Järgnevatel aastatel, kuuludes ajakirja "Looming" toimkonda,
sakslaste kätte, nähti viimastes pääsemislootust. Saksa väejuhatus eelistas kasutada sõja algperioodil vabatahtlikke ning nad ei lubanud luua pataljonist suuremaid rahvusväeosi. Kiita ei olnud ka sõdurite omavahelised läbisaamised, kuid eeskujulike saavutuste pärast kriitilistel lahingulõikudel, hakati siiski eestlasi hindama. Võitlus idarindel toimus Eesti rahva vabaduse eest. Selle tõestuseks saatis prof. J.Uluots saksa sõjajõudude juhatusele märgukirja, kus rõhutas, et eestlased on selles sõjas erapooletud ja sõdivad vaid oma maa nimel, et taastataks Eesti Vabariigi õigused. Üsna pea sai aga selgeks, et Saksamaa ei taha taastada Eesti iseseisvust vaid asendada NSV Liidu okupatsiooni natsliku okupatsiooniga. Nii asendus eestlaste vabatahtlik värbamine sundmobilisatsiooniga, sest natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes pahameelt ja vähesed soovisid minna võitlema Suur-Saksamaa eest.
· Lahkus eestist ja läks Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse õpetajaks · Lahkhelid olid ka Jakobsoni ja Jannseni vahel · 1881. a sai Jakobson Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks · 1882.a aastal suri Jakobson- see aga ei toonud tülidele lõppu · Puhkesid vaidlused Köleri ja Hurda pooldajate vahel · Rahvuslik liikumine läks vastu alanud venestusajale §3-Venestusaeg Manasseini revisjon · koguti üle 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste üle · selle alusel hakati venestamist teostama Ümberkorraldused Baltikumis · 1885. aastal uued kindralkubernerid(Riiga Zinojev ja Tallinna Sahhovski) · igale poole vene ametnikud sakslaste asemel · ametiasutustesse vene keel · talurahvakohtud kaotati · maakondadesse seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kes kontrollisid tööd · Tartu Ülikool nimetati ümber Jurjevi Üliooliks · õppekeeleks vene keel
ja matemaatika tunde, muidugi juhatas ka Nõo segakoori ja sai ka töötatud kirikus organistina. Nõo kooli kõrvalt astus Tubin 1924. aasta sügisel Tartu Kõrgemasse Muusikakooli. Tema õpetajateks olid Johannes Kärt ja Heino Eller. Kahjuks lõppesid Tema õpingud 1927. aastal ootamatult, nimelt Tema õpetajal Heino Elleril tekkis vastuolu kooli direktoriga ja ta lahkus koolist, aga Elleri õpilased seal hulgas ka Eduard ise esitasid haridusministrile märgukirja, aga nende karistuseks visati kõik kirjutajad koolist välja. Pärast seda otsustas Eduard Tubin, et asub õppima Tallinna Konservatooriumisse, mille ta õnneks edukalt lõpetas ja pärast seda tuli Ta uuesti Tartusse tagasi, kus sai tänu uue muusikakooli asutamisele jätkata õpinguid Heini Elleri juures. Kui Ta oli oma õpingud lõpetanud, sai Temast Tartu Meestelaulu Seltsi dirigent ja siis kirjutas Ta ka juba palju laule. Ta juhatas lisaks Miina Hermanni Lauluseltsi ning
Eestis on ärkamisaja eelne Mõisa aeg. T(tegevuskäik): Romaan algab Timotheus von Bocki vanglast vabanemisega. Timo leiab ennast koduarrestis Võisikul ning edasi hakkab Jakob Mättik oma päevaraamatus sündmusi ajatelge pidi lahti seletama. Pärast polkovniku nime saamist läheb Timo sõjaväest erru ning armub Eevasse ja läheb talle kosja. Seejärel saadab ta Eeva koos Jakobiga Masingu juurde viieks aastaks õppima. 1818 aastal lähetab isevalitsejale, keiser Aleksander I-le märgukirja ühes omapoolse konstitutsioonikavaga. Ei möödu palju aega kui Timo oma enda poega nägemata hommikusöögilauast arreteeritakse ning üheksaks aastaks saladuskatte all Schlüsselburgi kindlusvangla üksikkongi pannakse. 1827. aastal vabastab uus keiser Nikolai I Bocki vanglast, põhjuseks vangi halvenenud vaimne seisukord. Vanglast pääsemine kodumõisa tähendab Bocki jaoks sattumist vihma
Galileo Galilei Galileo Galilei sündis 1564. aastal. Ta oli Vincenzio ning Giulia esimene laps. Tema isa Vincenzio Galilei oli õukonnamuusik, edukas ning laia silmaringiga mees, peale muusika huvitus ta ka muusikateooriast ning matemaatikast. Ta avaldas isegi poleemilise raamatu uuemast muusikateooriast. Galileo isa pidas poega lihtsalt väikseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ning kuulis enneolematuid helisi. Esmase hariduse andis Galileole tema isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi tema isa ei hoolinud religiooni järgimisest, pani ta noore 12 - aastase Galileo Vallombrosa kloostrikooli. Benediktiini munkade käe all õppis Galileo mõnda aega mõttega ordusse asutumisest, kuid ta isa keelas teda ning viis poja Vallaombrosast siiski ära. Tal olid pojaga teised plaanid. Tema oli otsustanud, et tema pojast peab saama kangakaupmees. Kuid see ei meeldind aga Gali...
Samuti feodaaliganditega kogukondlik maakasutus põllumajandus ei arenenud. Madal elatustase, enamus kirjaoskamatud. Venestamise põhimõte kõik venepäraseks, vene keel, õigeusk jne. Olulisem välispoliitika osa Vene-Jaapani sõda. 1905.aasta REVOLUTSIOON Põhjused: 1) Lüüasaamised Vene-Jaapani sõjas 2) Lahendamata maaküsimus 3) Elatustaseme langus 4) Rahvas kaotas usu 9.jaanuar 1905 Verine Pühapäev Rahvas tahtis minna tsaarile märgukirja edastama minna, kuid tsaarile öeldi, et rahvas tahab teda tappa. Talurahvamässud Streigid Mõisate põletamine Sõjaline vastuhakk Miitingud 17.okt 1905 manifest, demokraatilikud vabadused, Riigiduuma valimised, alles III jäi püsima Eluolu 20.sajandi alguses: MUUDATUSED: Tööstuse areng ja linnastumine Tekkisid keskkonna- ja hügieeni probleemid, slummistumine, massikultuur
Eesti Komiteega 1944. Ka Eesti Komitees ja Balti Komitees oli Rei asutajate hulgas, esimeses neist ka juhatuse liige. Rei oli ka Eesti Rahvusfondi asutajaid, ühtlasi oli ta selle esimees 19461949 ning esimene auliige. Eesti Rahvusnõukogu asutajana oli Rei selle esimees 1947. aastast kuni surmani 1963. aastal. Rei oli ka Eestlaste Koostöö Keskuse esimees. Just Eestlaste Koostöö Keskus oli koos Eesti Demokraatliku Klubi ja selle esimees Johannes Sikkariga märgukirja koostajad Pariisi I välisministrite konverentsile 1946, mis viis omavaheliste läbirääkimisteni ja Eesti Rahvusnõukogu loomiseni. Ka oli Rei tegev Eesti Teaduslikus Seltsis Rootsis, Euroopa Liikumise Eesti Rahvuskomitee esimehena, Balti Seltsis Saksamaal ja Saksa-Eesti Ühingus. Paguluses töötas Rei arhiivi assistendina Stockholmi Ülikooli juures. August Rei suri 29. märtsil 1963 Stockholmis. Tema urn, mis oli kuni 21. juunini 2006
EESTI RIIGI TAASISESEISVUMISE KRONOLOOGILINE KOKKUVÕTE 1979 23.august Molotov-Ribbentropi pakti 40.aastapäeval esitavad 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku ÜRO peasekretärile; NSVL, Saksamaa LV, Saksamaa DV ja Atlandi Hartale alla kirjutanud riikide valitsustele märgukirja ettepanekuga MRP tühistada ja taastada Balti riikide iseseisvus. 1980 Jaanuar ,,Ameerika Hääle" eestikeelsetes saadetes suureneb kaasaegsele vastupanuliikumisele pühendatud esinemiste hulk ja pööratakse senisest rohkem rõhku ka Eesti ajaloole. Juuli Olümpiamängude purjeregatt Tallinnas. 22.september Tallinnas puhkevad koolinoorte rahutused. 1.oktoober Tallinna koolinoorte meeleavaldused venestuspoliitika vastu jätkuvad
1-2. Rahvuslik liikumine 19. saj kasvas euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuri vastu, rahvuslik ärkamine algas. Sooviti eestlasi venestada. 1840-50 talurahvaliikumised põhinesid heal usul keisrisse, loodeti Aleksander II-le, kes venemaa pärisorjusest vabastas. Johann Köleri palvekirjad, mis ei vedanud eriti. 1866 - vallakorralduse kehtestamine, kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Johann Voldemar Jannsen (1819-1890). - 1857 Perno Postimees, rahva elu rahulik edendamine, 1864 kolis tartu, kus tegi Eesti Postimehe. Teda aitas Lydia Koidula, tema tütar. Laulu- ja mänguselts "Vanemuine". 18-20 juuni 1869 - I Üldlaulupidu, esinesid ainult meeskoorid, ~1000 lauljat ja pillimeest, esines ka usuteadlane Jakob Hurt (1839-1907) rõhutades hariduse tähtsust ja ka haritlasi jääma oma rahvusele ustavaks. Üle kogu maa hakati rajama rahvuslikke seltse. Pidas kõne, milles ta püstitas eestlaste ette ülesande saada suureks vaimult. Asus Eesti Postimehe lis...
Viimaks ei suutnud Galileo oma mõtteid enam vaka all hoida. Ta avaldas veel ühe raamatu astronoomiast, mis läks samuti vastuollu dogmaatiliste ja ortodokssete arusaamadega. Ta kutsuti uuesti inkvisitsioonikohtu ette, seekord kuritegu korduvaks, kuivõrd eelmise eest oli teda ju karistatud. Ning karistuseks ,,kahekordse kuriteo" eest oli surm. Kui inkvisitsioon ta aru andma kutsus, oli Galileo haige. Arstid saatsid selle kohta vastava märgukirja. ,,Galileo lamab voodis ja teda ähvardab oht reisida teise ilma, aga kindlasti mitte Rooma." Kuid inkvisiitorid olid järeleandmatud. ,,Kui tema olukord mingilgi määral reisimist võimaldab, siis võetagu ta kinni, pandagu ahelatesse ja toodagu Rooma." Ta asus Rooma poole teele südatalvel, 1633. aasta jaanuaris. Saabudes oli ta poolsurnud. Kohtunike ette astudes polnud ta ei vaimselt ega füüsiliselt võimeline end kaitsma. Kohus kestis pool aastat
allkirja andja nimi. 8.5. Allkirjastamiseks kasutatakse sinist tindi- või pastapliiatsit. 8.6. Kuupäev märgitakse sõnaliselt või numbriliselt. 8.7. Dokumendi kuupäevaks märgitakse: 8.7.1. dokumendi allkirjastamise kuupäev; 8.7.2. protokolli puhul istungi või koosoleku toimumise või toimingu kuupäev; 8.7.3. lepingu allkirjastamise kuupäev; 8.7.4. väljasaadetava kirja allkirjastamise kuupäev. 8.8. Saabunud kirja, avalduse, taotluse, teabenõude või märgukirja saabumise kuupäevaks loetakse tema registreerimise kuupäev. 8.9. Digitaalselt allkirjastatud dokumentide puhul on üheks dokumendi kuupäevaks ja kellaajaks dokumendile antud digitaalallkirjas sisalduv kuupäev ja kellaaeg. 9. DOKUMENTIDE AVALIKUSTAMISE JA JUURDEPÄÄSU TAGAMISE NING JUURDEPÄÄSUPIIRANGUTE KEHTESTAMISE KORD 9.1. Juhataja võib kehtestada teabele juurdepääsupiirangu, tunnistades teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. 9.2
Ribbentropi strateegia Hitleri suhtes oli ilmne. Tolle plaan Inglismaa toomiseks enda poolele oli küll ebaõnnestunud, ent Hitleri tegelikku sihti, mis seisnes ,,eluruumi vallutamises idas", järgis Ribbentrop edasi. Nüüd tuli poliitiline reaalsus Ribbentropi taktikale appi, sest algselt bolsevismi vastu suunatud Kominterni vastane pakt muutus nüüd tema soovi kohaselt lõplikult Inglismaa vastaseks liiduks. Ribbentropi välispoliitikat saab hinnata tema märgukirja põhjal, sest selles visandatud mõtted tegi ta välisministrina suuremal või vähemal määral teoks. Loobunud illusioonidest, et kokkulepe Inglismaaga on võimalik, tipnes tema nägemus Euroopast Saksa Nõukogude mittekallaletungipaktiga, mille Ribbentrop ja Stalin 23. augustil 1939 Moskvas alla kirjutasid. Seda nimetati Molotovi Ribbentropi paktiks. Jossif Stalin saavutas sellega oma eesmärgi. Nimelt tahtis ta lääneriigid omavahel sõdima ärgitada ning siis sõjas nõrgestatud
väljas, siis selle saavutamise viisis olid erineval arusaamisel. VENESTAMINE Aleksander III tuli troonile- erinevalt teistest jättis baltisaksa privileegid kinnitamata. 1882 saabus Lm ja Kuramaa kubermangu revideerima senaator Manassein. See oli vajalik, et tsaarivalitsust teavitada olukorrast, mis Balti kubermangudes toimub. Eestlased ja lätlased kaebasid baltisakslaste peale ja vastupidi. Eestlased ja lätlased esitasid Manasseinile 50 000 erinevat palve- või märgukirja, kus nõudsid oma eesõiguste suurendamist. Neid materjali kasutati venestuse läbiviimisel. Eriti aktiivne oli venestus Em kubermangus, see oli tingitud Em kubernerist Sergei Sahhovskoist- ta oli järjekindel elluviija. Venestamine tähendas: · Vene keel ametlik asjaajamise keel- vallakohtus jäi ainult eesti keel. Oli vaja vene keelt oskavaid vallaametnikke. 90% senistest vallakirjutajatest lasti lahti, sest ei osanud vene keelt
riigis üritas ohjeldada keisri-, isamaa-armastusega, usuga - tõi kaasa venestamislaine ääre- aladel. Aleksander III oli esimene, kes Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. Kuna kohalikud sakslased kaebasid, et nad ei suuda rahvuslikku liikumist vaos hoida saadeti 1882 senaator Manassein revisjoni läbi viima. Revisjon oli mõeldud Balti erikorra halvustamiseks, lätlastelt ja eestlastelt saadud 50 000 märgukirja baltisakslaste laiutamisest kasutati hoopis venestamise toetuseks. Revisjoni tulemusi kasutati ettekäändena poliitiliste muudatuste läbiviimiseks. 1885 määrati Tallinna kuberneriks Sergei ahhovskoi. Sakslaste asemel määrati kõikjal ametisse umbkeelsed vene ametnikud, ametiasutuste ametlikuks keeleks sai vene keel. Paljud rahva poolt valitud vallategelased vallandati puuduliku vene keele oskuse tõttu, kaotati talurahvakohtud kihelkondades, maakondades seati sisse
olukorras, helistasin Sotsiaalkindlustusametisse ja küsisin, miks nii on ja kas inimesed ei kurda. Mulle vastati üsna üleolevalt, et muidugi helistavad ja kaebavad, aga mis meil sellest, meie täidame seadust. Minu jaoks oli ja on tänaseni arusaamatu, miks ühe valdkonna ametnikkond, kelle eesmärk peaks olema inimeste aitamine, ei pööra ise tähelepanu praktilises töös esiletulevatele kitsaskohtadele. Kuna minu arvates ei ole selline asi mõistlik saatsin vastavasisulise märgukirja läbi patsientide esindusühingu Sotsiaalministeeriumisse, kelle esindaja kohtus ühingu esindajate ja leidis, et see on tõesti tobe ning lubas astuda samme selle seaduse üle vaatamiseks. Sellest hoolimata on täna, enam kui neli aastat hiljem selle õigusakti sõnastus täpselt samasugune. Ma saan aru, et üks märgukiri pole piisav seaduse muutmiseks, aga neid seadusi vaadatakse aeg-ajalt nagunii üle ning selle seaduse sõnastuse
moodsasse aega.. SELTSI TEGEVUS POSTIMEHE JÄRGI Eugeenika oli populaarne ja teemat kajastasid ka toonased lehed. Nt annab Eesti ajakirjanduse analüütilise biograafia veebileht lühikese, aga huvitava ülevaate seltsi tegevusest 1932.- 1938ni Postimehe artiklite põhjal. (http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index2.php?kid=422076) * 1932 märts PM avaldab seltsi märgukirja ,,Seadus, mis kahandab abiellumiste arvu, halvab perekonnaelu, tõstab abielu lahutamiste arvu." (Kirmus.ee - Postimees 23.03.1932) 1934 okt PM teatab, et kultuurkapitali sihtkapitali valitsus on otsustanud alustada eeltööd teise rahvusliku kasvatuse kongressi korraldamiseks. Selleks võetakse ühendus Eesti tõutervise ja genealoogia seltsiga. Teine rahvusliku kasvatuse kongress tuleks pidamisele
Põhiseaduse § 44 määrab, et igaühel on õigus pöörduda Eesmärk on luua põhimõtted organisatsioonide järk-järguliseks märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, KOV-ide ametiiskute üleminekuks elektroonilisele dok.haldusele. poole. Alused määravad kindlaks asjaajamise korraldamise Seaduses on toodud märgukirja ja selgitustaotluse mõisted põhimõtted riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning seaduse tähenduses avalik-õiguslike juriidiliste isikutele. Märgukiri on isiku pöördumine 1) asjaajamisele esitatavaid nõudeid teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks 2) dokumentide vormistamise nõudeid
Philipp Karelli, dr. Gustav Hirschi, Nikolaus Friedrich Russowi jt. ja õhutas neid rahvuslikule tegevusele. Nn. Peterburi patrioodid vahendasid rahvusliku liikumise tegelasi ja taotlusi Venemaa võimudele ning püüdsid neile teed siluda. (Vahtre 1997: 71) 13 3.1 LUBJASSAARE SALAKOOSOLEK JA MÄRGUKIRJAD 1864. aasta suvel toimus Köleri isatalus Lubjassaarel salakoosolek, kus arutati ja redigeeriti esimese suure märgukirja teksti. Köleri kõrval oli peakõnelejaks samast Vastemõisa vallast pärit koolmeister Jaan Adamson. Palvekirjas nõuti madalamaid maaostu- ja rendihindu, teoorjuse ja ihunuhtluse kaotamist, keele- ja haridusreforme, uusi kogukonna- ja kohtuseadusi. 1864. aastal korraldas Köler keisri audientsi esimesele talupoegade saatkonnale, mida juhtis Holstre vallakirjutaja Adam Peterson. Ka järgmised palvekirjade üleandmise aktsioonid aastail 1865 ja 1868 toimusid Köleri vahendusel. 1881
Philipp Karelli, dr. Gustav Hirschi, Nikolaus Friedrich Russowi jt. – ja õhutas neid rahvuslikule tegevusele. Nn. Peterburi patrioodid vahendasid rahvusliku liikumise tegelasi ja taotlusi Venemaa võimudele ning püüdsid neile teed siluda. (Vahtre 1997: 71) 13 3.1 LUBJASSAARE SALAKOOSOLEK JA MÄRGUKIRJAD 1864. aasta suvel toimus Köleri isatalus Lubjassaarel salakoosolek, kus arutati ja redigeeriti esimese suure märgukirja teksti. Köleri kõrval oli peakõnelejaks samast Vastemõisa vallast pärit koolmeister Jaan Adamson. Palvekirjas nõuti madalamaid maaostu- ja rendihindu, teoorjuse ja ihunuhtluse kaotamist, keele- ja haridusreforme, uusi kogukonna- ja kohtuseadusi. 1864. aastal korraldas Köler keisri audientsi esimesele talupoegade saatkonnale, mida juhtis Holstre vallakirjutaja Adam Peterson. Ka järgmised palvekirjade üleandmise aktsioonid aastail 1865 ja 1868 toimusid Köleri vahendusel. 1881
Nikita Hrutov, kes parteikongressil 1956 kuulutas Stalini kuritegelikuks ja isikukultuse ekslikuks. Ka Eestisse jõudis sula. Muutused leidsid aset vaimuelus, kirjanduses ja kunstiloomingus. 1964 aastal asendati Nikita Hrutov tavapärase parteimehe Leonid Breneviga. Hrutovi ajal ellu viidud sisepoliitilised uuendused asendati hoopis jäisema ja puisema bürokraatiaga. 1974. aastal jõudis ÜRO-sse Eestis 1972. aastal koostatud märgukiri Eesti õigusliku olukorra kohta. 1975. aastal märgukirja koostajaid karistati viie- kuni kuueasstase sunnitööga. 1980. aastal koostasid Eesti haritlased märgukirja N. Liidu asutustele seoses eestipärase säilitamise vajadusega. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Iseseisvusliikumise survel võttis ENSV Ülemnõukogu 16. novembril 1988 vastu suveräänsusdeklaratsiooni ning kuulutas ENSV seadused N. Liidu omade ees ülemuslikuks. Sellel otsusel oli suur tähtsus kogu N. Liidu ulatuses: ahelreaktsioonina vallandusid teiste
mis tõi kaasa piirimaade venestuse laine. Venestuse algus Eestis -Aleksander III oli esimene Vene valitseja, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata. -Lähtudes baltisakslaste eneste kaebustest, nagu ei sudaks kubermanguvõimud kasvavat eestlaste ja lätlaste rahvusliku liikumist ''vaos hoida'' saabus 1882.a.Balti kubermange revideerima senaato Manassein. -Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. -Eestlaste ja lätlaste poolt esitati 50000 märgukirja. -Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopis venestamise teostamiseks. -Talurahvakohtud kihelkondades kaotati. -Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid. Hariduse ümberkorraldamine -Kõige valusamalt tabas venestamine Eesti hariduselu. -1887.sai sundlikuks õppekeeleks vene keel. -Vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus. -Eesti keele tarvitamine keelati isegi õpilastebomavahelises läbikäimises. -Õpetajad, kes vene keelt ei osanud, vallandati.
Patkuli täht Saksi õukonnas hakkab kustuma, ta proovib Augusti armukeste kaudu kuningale mõju avaldada need armukesed olid järjekorras Aurora von Königsmarck, krahvinna Lubomirska ja krahvinna Kozle (Cosel). Kuid asjata, Patkulit hindab vaid Augusti ema kuurvürsti lesk Anna Sophie. Varssavi komandant Rootsi võimu ajal, Arvid von Horn, kes pärast vangilangemist vabastati, hakkas sobitama separaatrahu Augusti ja Karl XII vahel. Kuninga palvel koostas Patkul märgukirja, kus Dresdeni õukonna patud kõik üles olid loetud, küll kaudse adresseeringuga. Selle kirja peale oli isegi Patkuli sõber Flemming kirjutanud "maledixisti et damnaberis". Pole siis imestada, et ta Euroopa õukondade kõige vihatum mees oli. Ent Patkuli kõige vihasem vaenlane õukonnas oli kuninga isiklik referent Pfingsten. Miks see nii oli, ei ole teada. Naisprobleeme pärast "la petite confidente"i ei tundu tal olevat, kuigi üks vihje krahvinna von Stratmannile siiski
Otepääl isegi "Sakala" tellimuste vahendamist. 1880. aastal siirdus Hurt Peterburi eesti koguduse õpetajaks. Ta jäi küll Eesti Kirjameeste Seltsi ja Aleksandrikooli peakomitee juhiks, kuid keskseimaks kujuks oli vaieldamatult tõusnud Jakobson. 1881. aastal tagandas Jakobson koos oma poolehoidjatega Hurda EKmS- i presidendi kohalt. Jakobsoni leeri võiduks võib pidada ka "Sakala" nõudmisi kokku võtva pikema märgukirja esitamist uuele keisrile Aleksander III-le eesti seltside ühissaatkonna poolt. Ent siis jäi 40-aastane Jakobson kopsupõletikku ja suri ootamatult 1882. aastal. Kogu eesti rahvas leinas, baltisakslased ei suutnud oma kahjurõõmu varjata. Paraku ei toonud Jakobsoni surm lepitust ja tülid jätkusid. Aleksandrikooli peakomitees teravnes Hurda vahekord Johann Köleriga. Köler soovis Aleksandrikooli jaoks kogutud
1. Mis on asjaajamine (definitsioon arhiiviseaduse järgi või vaba sõnastus)? Vaata üle ka mõisted: dokument, arhivaal, dokumendihaldus jt. · Asjaajamine ehk dokumentide haldamine on dokumendi loomine, registreerimine, edastamine, liigitamine, hoidmine, juurdepääs, liikumise jälgimine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi. Sellise haldamise elutsükli edukaks läbimiseks peavad olema kehtestatud teatud reeglid, korrad, mis aitavad hallata dokumendiga teostatavaid toiminguid. · Dokument - mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. · Dokumendihaldus on juhtimisvaldkond, mis tegeleb asutuses dokumentide loomise, saamise, korraldamise, kasutamise ja arhiveerimise/ hävitamisega ning selle tõhusa ja süstemaatlise kontrollimisega, kaasa astv...
Vastu võetud seadus sätestas, et abipolitseinikud osalevad politsei tegevuses ühiskondlikel alustel ja nende staatus kehtestatakse seadusega. 24.11.2010 võeti vastu uus abipolitseiniku seadus, mille ajendiks võib tõenäoliselt lugeda õiguse rakendajate üha kasvava kriitika seaduse osas. Üldiselt oldi seisukohal, et kehtiv abipolitseiniku seadus on ajale jalgu jäänud ning ei vasta põhiseadusele. 26.02.2008 saatis Õiguskantsler siseministrile märgukirja abipolitseiniku seaduse põhiseaduse kooskõlla viimiseks, kus asus seisukohale, et seadus ei vasta põhiseadusele ning esitas omapoolsed ettepanekud. Seega eesmärgiga luua kaasaegne ja õigusselge regulatsioon, mis oleks kooskõlas põhiseadusega ja sätestaks selgelt abipolitseiniku pädevused ja volitused, nende kaasamise eeldused ning sotsiaalsed tagatised võeti vastu uus abipolitseiniku seadus14. 13 Politsei-ja Piirivalveameti pressiteade, 11.04.2016. Kättesaadav internetis:
Toimiku süsteem peab olema võimalikult lihtne ning arusaadav, mis võimaldaks kergesti leida kõikide väidete tõendid. Toimikusse tuleb koondada kõik auditi käigus kogutud materjalid. Iga dokument peab olema allkirjastatud. Kõik dokumendid nummerdatakse. Iga auditi toimik peab sisaldama reeglina kuut peatükki: 1. Eelinfo siia koondatakse kõik materjalid, mis on kogutud enne auditeerimise algust (mille alusel audit sooritatakse, kas plaanilise auditi, märgukirja või käskkirja alusel); 2. Auditi kavandamine sisaldab kõiki auditi planeerimisega seotud dokumente (auditi kava, märgukiri, avakoosoleku protokoll, esitatud arvamused, kinnitatud eelhindamise tabel e sisekontrolli eelhindamise tabel kuni IV veeruni); 3. Tõendamine ja hindamine sisaldab kõiki tõendumaterjale, mis on kogutud või koostatud siseauditi käigus rakendades valitud meetodeid, mille rakendamist tuleb kirjeldada; 4
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...............................
juhtimisel. Rahvas peab harjuma sellega, et teda valitsetakse ja see on ühes korralikus riigis õige ja tarvilik. Kaitseseisukorra pikendamine kuni septembrini 1939, see piiras demokraatiat oluliselt. Ajakirjanduse igasugune kriitilisus keelati ära. Puhkenud sõda ja Nõuk. Liidu poolt pealesurutud pakt kukutasid Eenpalu valitsuse. Opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. Opositsioon oli hellitanud lootust, et seoses Rahvuskogu valimistega taastatakse erakondlik tegevus. Saatsid märgukirja, kus nõudsid kohe demokraatia taastamist. Opositsioon boikoteeris Rahvuskogu valimisi. Erakondade tegevust ei lubatud, parlamendi valimised luhtusid opositsiooni jaoks taas. Kaitseseisukorra kehtivuse korral oli aga nüüd võimalik esitada ka op. kandidaate. Ühisliikumise nime all tulid välja vasaksotsialistid, vab. sõjalased, töölised, Keskerakond ja Asunikud. Kui vastaskandidaatide ülesseadmist lubati ilma piiranguteta, siis seda enam piirati opositsioonilist valimiseelset propagandat
juhtimisel. Rahvas peab harjuma sellega, et teda valitsetakse ja see on ühes korralikus riigis õige ja tarvilik. Kaitseseisukorra pikendamine kuni septembrini 1939, see piiras demokraatiat oluliselt. Ajakirjanduse igasugune kriitilisus keelati ära. Puhkenud sõda ja Nõuk. Liidu poolt pealesurutud pakt kukutasid Eenpalu valitsuse. Opositsioon autoritaarse riigikorra vastu. Opositsioon oli hellitanud lootust, et seoses Rahvuskogu valimistega taastatakse erakondlik tegevus. Saatsid märgukirja, kus nõudsid kohe demokraatia taastamist. Opositsioon boikoteeris Rahvuskogu valimisi. Erakondade tegevust ei lubatud, parlamendi valimised luhtusid opositsiooni jaoks taas. Kaitseseisukorra kehtivuse korral oli aga nüüd võimalik esitada ka op. kandidaate. Ühisliikumise nime all tulid välja vasaksotsialistid, vab. sõjalased, töölised, Keskerakond ja Asunikud. Kui vastaskandidaatide ülesseadmist lubati ilma piiranguteta, siis seda enam piirati opositsioonilist valimiseelset propagandat
1. Muinasaja uurimine (8-9) : Esiaeg ehk muinasaeg, nim, ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni. Muistis - kõik asjad, mis on maha jäänud tollest ajast ehk muinasjäänused. Arheoloogia ajalooteaduse haru, mida uuritakse muististe abil. Dendrokronoloogiline skaala pikaajaliste mõõtmiste ja võrdluste baasil koostatud puude kasvuringide muutusi kajastav skaala. Numismaatika ajalooteaduse haru, mis uurib münte. Etnoloogia rahvateaduse uurimine. Rahvaluule luulevorm, mida antakse edasi põlvest põlve, levib lihtrahva seas. Võib sisaldada vanu pärimusi. Kroonikad ajaraamat, milles olevad sündmused on dateeritud. 2. Muinasaja periodiseering (9-10) : KIVIAEG - vanem kiviaeg e. Paleoliitikum -9600 eKr; keskmine e. Mesoliitikum - 9000-5000 eKr; noorem e. Neoliitikum - 5000-1800 eKr; PRONKSIAEG - vanem pronksiaeg - 1800-1100 eKr; noorem pronksiaeg - 1100- 500 eKr; RAUAAEG - vanem rauaaeg: 1)eel-Rooma ra...
orkester VÄÄGVERES). Oli tekkinud selliste eestlaste kiht, kes ei soovinud saksastuda. RAHVUSLIKU LIIKUMISE ALGUS. J. V. JANNSEN 19. saj keskel tekkis mitu rahvuslikult mõtlevat grupeeringut. Üheks teenäitajaks oli Võrus tegutsev F. R. Kreutzwald. Teise grupeeringu moodustas nn "Peterburi patriootide" grupp, kuhu teiste seas kuulusid ka kunstnik Johann Köler ning tsaari ihuarst Philipp Karell. Nende õhutusel saatsid Viljandimaa Holstre talupojad tsaar Aleksander II-le märgukirja, milles juhtisid tähelepanu eestlaste allasurutud seisundile ja õiguste vähesusele, aga ka eesti keele raskele olukorrale. Märgukirja eestvedajad vennad Adam ja Peeter Petersonid arreteeriti sakslaste survel. Teist laadi aktsioonile panid aluse Paistu- Tarvastu (taas Viljandimaal!) taluperemehed, kes kavatsesid asutada eestikeelse keskastme kooli Aleksandrikooli (nimetus tuleneb tsaar Aleksander II nimest). Rahvusliku liikumise algust seostatakse tihti JOHAN VOLDEMAR JANNSENI
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
