Gustav Suits elulugu (0)

Gustav Suits sündis õpetajate perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu Aleksandri Gümnaasium. Gustav viibis suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910 . aastal. Aasta p’rast abiellus Suits ülikoolikaaslase, soomlannaga. Ülikooli lõpetamist töötas kaks aastat Helsingis ülikooli raamatukogus ja seejärel neli aastat Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele õpetajana. 1917. Aastal Suits saabus kodumaale . Hakkas töötama Suits Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna ( professor ) Oli õpilaste seas väga populaarne. Aastal 1944 põgenes Gustav Suits Soome kaudu Rootsi, kus töötas Nobeli Instituudi raamatukogus. Gustav Suits suri 1956. aastal pärast mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmisse. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Ta oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas.Suits saabus kodumaale, astus Eesti esseeride parteisse ning koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“. See ideekavand iseseisvast Eestist esitati. Nõukogude võim vastas Eesti omariikluse ideele terrori kehtestamisega.
Esimene luuletus " Vesiroosid " ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg".
Hoogsast luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu.
1913. aastal ilmunud kogus " Tuulemaa " kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi
I maailmasõja ja revolutsiooni sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu".
Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul"
Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse.