Lõhavere Linnamägi Lõhavere linnamägi on muinaseesti linnamägi Viljandimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel. Eesti muinasvanema Lembitu linnuseks peetud Lõhavere on ühtlasi ka üks põhjalikumaid uuritud linnamägesid Eestis. Ka Läti Hendriku kroonikas mainitakse Sakala vanema Lembitu linnust "Castrum Leole" nime all. Lõhavere linnuse avastajaks oli 1880. aasta suvel kooliõpetaja, arheoloog Jaan Jung, kes teostas seal ka esimesed kaevamised. Tema oli ka esimene, kes pidas linnust Lembitule kuuluvaks, mida hilisemad uurimused ka kinnitasid. Põhjalikumalt on linnust arheoloogiliselt uuritud Harri Moora juhtimisel
Lõhavere linnus Lõhavere linnust peetakse üheks käige põhjalikumalt uuritud linnuseks Eestis. See asub Viljanimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel, praegusest Lõhavere asulast 2km eemal. See avastati 1880. aasta suvel õpetaja ja arheoloogi Jaan Jungi poolt. Ta teostas ka esimesed kaevamised. Samuti pidas Jaan jung linnust Lembitule kuuluvaks, seda kinnitasid ka hilisemad uuringud. Arvatakse, et ta Lembitu oli ka Lõhavere, toonase Leole, vanem. Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13- saj, siis kannatas see ka kahel korral tulekahju käes. Esimest korda hävis linnus ilmselt 1211. aastal, kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus. Lõhavere linnuse õuel oli palju väiksemaid hooneid ning üks suurem. Samuti oli ka seal kaks kaevu.
Sürgavere küla. Kõige lähedasem vald mulle Eestis on just Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald on pindalalt (748,8 km²) Viljandi maakonna suurim omavalitsusüksus ja rahvaarvult edestavad Suure-Jaani valda vaid Viljandi linn ja vald. Vallas asub Eesti suurima pindalaga Sandra küla (ca 173 km²), mille territooriumist suure osa hõlmab Valgeraba. Vallas on 46 küla. Küladest väärivad minu jaoks kõige enam nimetamist, Lõhavere, Metsküla ja Reegoldi, mis on kõige lähem küla Olustverele. Valla majanduseelus on kesksel kohal põllumajanduslik tootmine, oluline koht on ka puidu töötlemisel. Olulisemad äriühingud on Eesti Höövelliist OÜ, Sürgavere Põllumajandusühistu, Paala OÜ, Sakala Saeveski AS, Suure-Jaani Haldus AS, Suure-Jaani Vorstitööstus OÜ, Vingi suurtalu OÜ. Suure-Jaani linnas on võimalik saada gümnaasiumiharidust, Olustvere alevikus tegutseb
ehitis. Üks leitud kaev asus linnuse jalamil ja teine õues. . Arheoloogidele oli kaev tähtis aga teisel põhjusel siit saadi vaid harukordadel leitavaid muinsusesemeid. Kaevu avamisel ilmnesid kaks kuusepakust hitsmeatra, puust vakake, niinekiududest kahekeermeline köiejupp, kadakast ja tammest odavarsi, poolik kadakane vibu jms. Nimetatud esemed on hoiul Ajaloo Instituudis. Lõhavere (Leole) linnus asus tänasest Lõhavere asulast 2 km ida pool. Leole puhul on tegemist ainsa muinaslinnusega, mis on seostatav konkreetse ajaloolise isikuga. Selleks oli Põhja-Sakala vanem Lembitu, kes langes 21. septembril 1217 Madisepäeva lahingus. Kaarma maalinn on linnamägi Saare maakonnas Kaarma vallas Kaarma külas, kirikust kirdes. Nagu selgub Liivimaa vanema riimkroonika järgi oli Kaarma maalinn (Hag Carmele) 1250. 1261. aastatel toimunud ülestõusu ajal saarlaste väe kogunemiskohaks, kui siia tuldi varju
KOOL Nimi Klass RAM & METSATÖLL Retsensioon Koht, aasta 20.juuni 2007 toimus Lõhavere linnuses Metsatöllu ja Eesti Rahvusmeeskoori kontsert. Kollektiivide ajalugu Metsatöll alustas 1990. aastate lõpus eepilist heavy-metal'it mängiva triona (Rabapagan, Factor ja Andrus). Selles koosseisus anti välja esimene album "Terast mis hangund me hinge". 2000. aastal liitus bändiga Lauri Õunapuu, tuues bändi teise kitarri, traditsioonilised muusikariistad ja omapärase häälematerjali. Karmikoelisele heavy metal'ile lisandusid eesti rahvamuusika sugemed. Mõne aja pärast vahetas
seda rängalt. harjulaste ja Läänemaale. piiskopkonna vaimu · Teine ristisõdijate vägi ristitud sakslastega · Saarlased tegid like poolt Eestimaa tungis Sakala rüüstamata piiras Otepää omapoolse põhjaosas põhjaossa ja piiras sisse linnuse. rüüsteretke võiduristimine. vnaem Lembitu Lõhavere · Neil tuli toidu- ja ristisõdijatele · Sakslased linnuse. veepuudus ning valdustesse, korraldasid uue · Lõhavere linnus rüüstati pidid Otepää Metsepoles ja sõjakäik Harjumaa ning kaitsjad ristiti. jätma. Ldurgas. vastu. · Toimus sõjakäik Riiga · 1219. aastal tegid
informatsiooni selle kohta? Kirjalik allikas Läti Henriku kroonika Milles olid esimesed olulised kirjalikud teated eluoludest Arheoloogia Haldus: maakonnad-kihelkonnad (L. Henriku kroonika alusel) Ühiskonna kihistumine Vanemad, orjad Linnuse tüübid Mägilinnus- Otepää, Lõhavere (küngas) (Pilt 1) Neemiklinnused- Rõuge, Loone (küngas+jõgi) (Pilt 2) Kalevipoja säng-tüüpi linnus- Alatskivi (lambine ala, piklikud) (Pilt 3) Ringvall e maalinnus- saartel, Valjala, Varbola (tühi maa- ala, ümber kivid jne) (Pilt 4) 10. Pilt 1
2002. aastal sai meie festivali esimest korda passiga külastada - soodus võimalus põhiliselt just muusikahuvilisele kohalikule inimesele. Kui festival alustas kontsertidega vaid kirikus ja laululaval, siis hakkas ajapikku lisanduma ka esinemiskohti: 2001 tuletõrjetorn ja jahimaja terrass, 2002 kohvik Arturi Juures ja selle välilava, 2003 Hüpassaare rabasaar, 2004 õigeusu kirik, 2005 Lõhavere linnamägi. Kõik toredad leiud, millest rappa minekust sai järgnevateks aastateks festivali magnet väga paljude jaoks. Rappa ei mindud lihtsalt niisama, see käik võeti ette öösel ning kontserdi viimane pala algas koos päikesetõusuga. Sellisel ajal on väga vähesed rappa sattunud ning seetõttu on avastamist palju. Neid, kes tahavad imelisest looduse ja inimese loomingu koosmõjust osa saada, on jagunud ka
Theoderich- Piiskop Meinhardi abilisena tuntud olnud munk Berthold- Piiskop, kel oli liivlastega erimeelsused, mistõttu ta Saksamaale tagasi pöördus Albert- Breemeni toomhärra, kes pühitseti pärast Bertholdi piiskopiks, oli vallutussõja peamine juht ning rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna Neitsi Maarja- Algupäraselt Jeesuse ema, kelle järgi hakati vallutatud Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks Kaupo- oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses Lembitu- Lõhavere linnuse vanem, keda on mainitud Läti Hendriku kroonikas, kus ta peamiselt paistis silma sõjaretkedel. Vürst Vladimir- vürst, kes Ugandi ristimise pärast tegi 1216. Aasta sügisel sinna rüüsteretke Voldemar 2- taanlaste kuningas, kes juhtis 1219. Aastal taanlaste laevastikku Tallinna sadamasse Johan- rootslaste noor kuningas, kes tungis oma väega 1220. Aasta suvel Läänemaale
korraldajad. Põhilise infoallikana oli nimetatud Henriku Liivimaa kroonikat. (Arold, I. jt., 2013). Muistsetel eestlastel olid paiksest eluviisist, vara ja väärtuste kaitsmise vajadusest kasvanud välja linnused. Neid ründasid algul lähemad naabrid liivlased ja lätlased, hiljem liitusid nendega sakslased (Mõõgavendade Ordu). Taanlased, rootslased ründasid Eesti mandriosa ja Saaremaad üksi. (Kuum, J. 2001). Muinaseestlaste tuntumad linnused olid Viljandi, Lõhavere (Lembitu kants), Tartu, Otepää, Lihula, Varbola, Saaremaal Muhu ja Valjala. Vallutusretkede tulemusena rüüstati neid mitmel korral ja põletati maha. Eestlaste visadus ja kindel tahe oma maad ja vabadust kaitsta aitasid need jälle taastada. Ajalooõpikutes on muistne vabadusvõitlus jagatud kolme perioodi: I 1208 - 1212 1208 tungis Mõõgavendade Ordu koos liivlase ja lätlastega Ugandisse ning rüüstas seda, pani põlema Otepää linnuse. Eestlased tegid vasturetke latkalite maadele
käsitöölistena sepad ja laevaehitajad. Eesti jagunes maakondadeks, nagu Saaremaa, Sakala, Virumaa, Ugandi, Harjuma ja need omakorda kihelkondadeks. 13. sajandi alguses hakkasid Eestisse tungima ristiusu toojad sakslased, taanlased ja teised. Ümera lahingus 1210. aastal õnnestus eestlaste maleval neid võita, kuid hiljem jäädi siiski relvastusest ülekaalukatele vaenlastele alla. Eestklaste kindlustuseks olid mullast, puust ja 9osaliselt kivist linnused nagu Otepää, Lõhavere, Varbola, Viljandi, Tallinn. Viimast mainis esmakordselt kaardil Araabia geograaf Idrisi 1154. aastal. Saksa kaupmehi huvitas Eesti põhiliselt Venemaale kulgeva kaubateena Gotlandi saarelt või Lüübekist Pihkvasse või Novgorodi. Enne ristiusku valitsenud maalusu jumal oli Turapita ja metsasalusid ehk hiisi.
fotostopp Kohtutänava vaateplatvormil tuur lõppeb Raekoja platsil - tuur on mõeldud nii sise- kui välisturistile igas vanuses - Jah, avalduvad: Kohtu tänava vaateplatvorm, Lauluväljak - Jah - Jah - 2) Kultuuriturismi näide: Mulgi- ja Põltsamaa - koosneb: bussisõidust, giidi-reisisaatja teenusest, Põltsamaa roosiaia ja veinikeldri külastamine, Olustvere mõis, Lõhavere linnamägi, Suure-Jaani giidituur (Kappide elu, tegevuspaigad, huvikorral Vabadussõjas võdelnute sammas) Heimtali viinaköök, Koduloomuuseum, Viljandi vana hansalinn ja lossimäed - reis on sobilik igas vanuses kliendile, nii sise- kui välisturistile - jah, avaldub: roosiaia, Lõhavere linnamäe, koduloomuuseumi, lossimägede näol - Jah - Jah
Ümera lahing – jätk võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad taganema. Võitlused aastal 1215-1221:1215 alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Ridalasse. Toreida vaherahu rikkumist õigustati sellega, et vaherahus olevat osalenud vaid Ugandi ja Sakala. Toimus armutu tapmine ja rüüstamine.Sama aasta kevadel rüüstati Sakalat ja sunniti Lõhavere vanem Lembitu alla andma. Lembitu vabastati pärast poegade pantvangi andmisega .1219 aasta suvel saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Retke juhtis Kuningas Valdemar ise. Asuti eestlastele kuulunud linnustesse, ilma et neid oleks takistatud. Allajäämise põhjused: Vabadusvõistluse lõppjärk: 1) vastaste sõjamehed olid hea varustusega, hea väljaõppe ja kogemustega, neid oli ka palju
eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti ning naised ja lapsed viidi vangi. Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. 1215 alistasid sakslased Sakala ja Ugandi ning vallutasid Lembitu linnuse Lõhavere. Sakala vanem Lembitu kogus kokku mandrieestlaste ühendatud maleva (6000) meest. 21. septembril 1917. a. leidis Paala jõe ääres aset muistse vabadusvõitluse otsustav lahing, mida nimetatakse Madisepäeva lahinguks. See määras eestlaste saatuse järgnevaks seitsmeks sajandiks seitse sajandit orjapõlve. Läti sõjasulane Veiko tappis Lembitu selja tagant sõjakirvega (tapper). Lembitu püüdis aastatel 1212-1217 kõiki eestlasi liita, et ühiselt võidelda sakslaste ja venelaste vastu
Vabadusvõitlus) 1210.a Võnnu piiramine Mõõgavendade tähtsaim tugipunkt piirasid linnuse, põgenensid Ümera lahing-võit 1211.a Viljandi piiramine kasutati sakslaste poolt kiviheitemasinat vaherahu, lubati ära ristida Eestlaste vastuplaan Toreida linnus-taandusid Hakkas leivma katk Toreida vaherahu-3 aastat 1212.a 1215.a Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse vaherahu rikkumine Lembitu Lõhavere linnus- põletati Kolme maleva manööver-saarlased väina jõe suudme piiramine, läänlased toreida liivlaste ründamine, sakalased ja ugalased latgalite ahistamine plaanis jäi väheseks inimesi Merelahing sakslased hakkasid koju minema, aga tuli torm ja nad randusid saaremaal ja saarlased said teada ja püüdisd neid takistada. 1215.a suvi Ugandi ja Sakala alistuvad lotusetus, Riias rahu palumas, ristimine, vana nõudmine(lõpuks loobuti)
Oli edasise ristisõja peorganisaator. Tema juhtimisel alistati Eesti. 1201 – Albert purjetas Väina jõe suudmesse ja rajas Riia linna. 1202 – rajati Mõõgavendade ordu. 1208 – sai alguse sissetung Eestisse. Ajendiks sai see, et ugandlased olevat röövinud Saksa kaupmehi. 1210 – eestlased piirasid Mõõgavendade ordu peakorterit Võnnu linnust. Ümera lahing. 1212-1215 – Toreida vaherahu. 1215 – sakslaste sõjakäik Ridalasse. Sama aasta kevadel Lõhavere piiramine, mis lõppes eestlaste ristimisega. 1215 – Merelahing Uues Sadamas. Sakslased sattusid tormi varju Saaremaale, saarlased avastasid ja blokeerisid. Sakslased kergendasid oma laevasid, õnnestus põgeneda. 1215 – Ugala ja Sakala alistusid. 1217 – tähtsad sündmused Otepää all. Sakslased kandsid raskeid kaotusi. 1217 september – suur sõjakäik Riia vastu. Madisepäeva lahing 21.09.1217. Eestlased kaotasid, Lembitu sai surma. 1219 – Tallinna saabus Taani kuningas Valdermar II
Minu kodukoha turism Viljandimaa Viljandi paistab silma eelkõige oma rahuliku oleku, kauni looduse ja huvitavate arhitektuuriväärtuste poolest. Linna iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Viljandimaa monumendid: Johann Köleri monument Johann Köleri monument paigaldati Linnaväljakule 1976.a mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva. Johann Köler sündis Viljandimaal, Suure- Jaani kihelkonnas. August Kitzbergi monument Vilandimaal Laatre vallas sündinud kirjamehele püstitati Karksi ürgoru servale 1990.a. mälestusmärk ümberkaudsete ettevõtete ja majandite finantseerimisel. August Kitzberg on üks oma aja tuntuimaid näitekirjanikke. Carl Robert Jakobsoni monument Carl Robert Jakobsoni monument,...
MUINASAEG Jääaja eelsest asustusest ei ole midagi teada Asustuse ajalugu algab Eestis pärast viimase jääaja mandrijää taandumist 10500 eKr (12500 aastat tagasi) Baltimaadest teada esimesed jäljed asustusest 11600 eKr, Leedust ja Kesk-Lätist Eesti vanimad asustusjäljed Pulli asulast, 9600-8850 eKr, arvatavasti hooajaline kalapüügikoht. Mesoliitikum Kasutatakse nimetust Kunda kultuur, sest palju leiumaterjali Kunda lähedalt Lammasmäelt KUNDA KULTUURI ASUSTUSE ISELOOMUSTUS Asulakohad paiknevad veekogude ääres (arvestada tuleb tolleaegset jääajajärgset tänasest tunduvalt laialdasemat vetevõrku, tulenevalt toiudvarumisest ja liikumisteedest. Asulad ilmselt hooajalised kasutuses Asulakohti teada alla 100 koha. Tihedamalt Võrtsjärve joone, kus tolleaegne vetevõrk tänapäevasest ulatuslikum. Kesk-Eesti leiuala võib seostuda kohaliku tulekivi levikuga. Juhuleide üle Eesti Leiud ei peegelda ilmselt kogu asustuse levikut, sest kiviaegses...
EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS PERIOOD ja PÕHISISU VÕITLUSE TÄHTSAMAD TÄHTSAMAD JÄRELDUSED ALAPERIOOD OSAPOOLED SÜNDMUSED(aeg,koht) ISIKUD I 1208 -1215 *Vaenlastel puudud vastastikused Ugandi ja Sakala 1208 Otepää ja Sakala rüüstamine süstemaatiline 1.1. 1208-1210 rüüsteretked 1210 vasturünnak Võnnusse Võnnu Berthold eestlaste alistamise Liivlased, latgalid, plaan Mõõgavendade ordu 1210 Ümera lahing *Ümera võidul ...
Hiljem läks õppima geodeesiat, sest maa mõõtmine ja kaardistamine tundus talle huvitav. Peale lõpetamist patsient abiellus ning töötas mõnda aega maamõõtjana. Mees, kellega abiellus, õppis ka geodeesiat. Sünnitas 2 poega. Peale abikaasa surma jäi üksinda oma majja elama. Vananemise tõttu hakkas tervis halvenema ning ta ei saanud enam üksinda kuigi hästi hakkama. Alguses käis teda nädalas paar korda abistamas poeg, kuid siis otsustas ta maja maha müüa ning kolida Lõhavere hooldekodusse. Patsient on valikuga rahul, sest seal on tal turvalisem olla. Teda käivad tihti vaatamas pojad ning lapselapsed. R&L&T ELAMISTOIMINGUTE TABEL Elamistoiming Probleemid Jõuvarud 1.Turvalise keskkonna Tasakaal on halvenenud ning tunneb Kasutab käimisraami, võtab ravimeid säilitamine tihti nõrkust ja pearinglust, mis võib kaasneda kõrge vererõhuga 2
Referaat Sakala vanem Lembitu Tiina Trutsi 10C 2011 Lembitu(suri 21. septembril 1217 Sakalas) oli Sakala vanem. Lembitut on mainitud ainult temasse vaenulikult suhtuva Henriku Liivimaa kroonikas, seal sisalduval infol põhinevad kõik oletused tema isiku, positsiooni ja tegevuse kohta. Lembitu nime peeti Eesti ärkamisajal, Vabadusõjas ja enne II maailmasõda Eesti Vabariigis suures aus, ta oli tärkava rahvusluse, vabadusvõitluse ja iseseisvuse sümboliks. Sakala vanema järgi on nimetatud suurtükipaat "Lembit", allveelaev "Lembitu", soo...
Eestlastele oli lahing edukas. 1212. aastal sõlmiti üldine vaherahu kolmeks aastaks. Vaherahu polnud eestlastele soodne. Leedulased korraldasid sakslaste loal röövretke Sakalasse. 1215. aasta algul tungis ristisõdijate, orduvendade, piiskopi vägede, liivlaste ja latgalite suur vägi Läänemaale ning korraldas seal tapatalgud. Enne, kui eestlased tollest hoobist jõudsid toibuda, tormas teine vaenuvägi Sakala seni veel rüüstamata põhjaossa, piirates sisse Lõhavere linnuse, mis kuulus Lembitule (silmapaistev vanem). Linnus alistus. Lembit ja kaitsjad ristiti. Sakslaste vastu korraldati ühendatud sõjakäik. Saarlased ründasid Riiat, läänlased Turaida liivlasi ja sakalased ühes ugalastega latgaleid. Riia all tabas eestlasi ebaõnn. Nad pidid põgenema, sest ristisõdijaid tuli kogedega juurde. Latgalite maa rüüstamine oli edukam, kuid tagajärjeks oli tasuretkede laviin Ugandisse. Ugalased ristiti.
Bütsants - Maaalused linnad - liivakivisse kaevatud käigus (8 korrust) sahtid õhu saamiseks, loomad ülemistes kihtidest. - Hagia sophia 1 maailma võimsamaid ja suuremaid kirikuid. 6 saj. Esimest korda kandilise ruumi peal ümmargune kuppel. Tänapäeval muuseum. - Tsentraalehitis võrdkülgne ehitis (ruut, rist, 6nurk) ja kuppel keskel. - Tsistern ehk kollektor maaalune tohutu suur ruum, tohutute sammastega, seal hoitakse vee varusid. Vana-Vene - Vene rahvakunst ja bütsants saavad kokku - Sibul kuppel kirik ilma ühegi naelata, puu punnidega. Tänapäeval väga haruldased. Enim asub kizi saarel. - 1 kuppel jeesus kristus - 5 kuplit jeesus ja 4 evangelisti - 7 kuplit 7 päevaga loodi maailm - 13 kuplit kristus ja 12 jüngrit - Vene rist vennist. Üks ots näitab põrgu poole, teine taeva poole. - ...
Lahmuse mõis Tuule Põldsaar 2011/2012 Lahmuse mõis Aadress: Lahmuse park, Lahmuse küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond |Näita kaardil Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall. 1926.aastas tegutseb peahoones kool. Ja mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt.
Vabariigi Valitsuse moodustaja Eestis enne taasiseseisvumist. Mart Laar-on Eesti poliitik ja ajaloolane. Oli Eesti peaminister. Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Trivimi Velliste-on Eesti poliitik, oli Eesti Kristliku Liidu liige. Kuulub erakonda Isamaa ja Res Publica Liit. Kaupo-oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13.saj. alguses. Läti Henrik- oli ristiusu preester ja kroonik. Lembitu-oli tõenäoliselt hilisema Lõhavere vanem. August Wilhelm Hupel Oli Äksi pastor aastail 1760-1764, kodu-uurija ja literaat, Põltsamaa pastor aastatel 1764- 1804. Piiskop Meinhard-oli esimene Liivimaa piiskop. Piiskop Berthold-oli Ikskile piiskop. Piiskop Albert-oli Riia piiskop Aastaarvud 9000 ekr-vanimad teadaolevad inimasutuste jäljed Eestis 9000-5000 ekr-keskmine kiviaeg e mesoliitikum 1030-Jaroslav Tark tegi sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas Tartusse tugipunkti. Mille ta nimetas Jurjeviks.
Paul Kondas 31. märts 1900 7. august 1985 192123 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust Sai 1924. a Valga kursustel pedagoogikutse Hakkas 1920-ndatest a-test tegelema maalimisega, algul viljeles akvarelli ja guassi, hiljem õlimaali Teda tutvustab 1984. a Londonis välja antud Maailma Naivistliku Kunsti Entsüklopeedia. Suure-Jaani vaatamisväärsused Lahmuse mõis Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemajaesise väljaku. Mõisakompleksis töötab Lahmuse Kool . Lehola-Lembitu linnamägi Lembitu linnamägi asub Suure-Jaani linnast paari kilomeetri kaugusel kirdes. Linnus oli 13. sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembit. Linnusest on säilinud kõrge muldkeha. Linnamäel avati 1969. aasta Madisepäeval (21
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultu...
Palju kaotusi jne -> Turaida vaherahu. Kasulik pigem ristisõdijatele - > lisajõud, Polotsk mängu tagasi, surus maha liivlaste ja latgalite ülestõusu. Pm tugevdasid ennast sõjaliselt kui ka diplomaatiliselt. Lembitu pani põlema Pihkva linnuse Venelased piirasid sisse Varbola linnuse Eesti ja Läti aladel katk o 1215 Lõhavere linnuse alistumine. Ugala ja Sakala alistumine ning nende ristimine II periood 1216 - 1222 o 1217 vastu, Otepää linnus saadi tagasi, sakslased Venelaste sekkumine lahkusid ugandist. muistsesse vvsse. Madisepäeva lahing Novgorodlaste-pihkvalaste vägi piiras Lembitu eestvedamisel,
(1208-1218) 1211 - Mõõgavennad liitlastega piirasid sisse Viljandi linnuse, mis oli Sakala tähsaim keskus. Rünnak löödi tagasi. Kuna oli eestlaste poolel ka palju haavatuid, sõlmiti kuuendal päeval rahu. Üritati hävitada saksa kolooniat. Piirati sisse Turaida linnus saarlaste, läänlaste ja harjulaste poolt. Eestlased said raske kaotuse. 1212 - kolmeks aastaks sõlmiti vaherahu. Toreida rahu. 1215 - Tapatalgud Läänemaal. Piirati sisse Lõhavere linnus, mis kuulus vanemale Lembitule. Ristiti linnuse kaitsjad ja Lembitu. Korraldati uusi ühendatud sõjakäike. Riia all oli ebaõnn. Ugalased ristiti. Polotski vürst- saarlased leppisid kokku temaga, et ta aitaks Saksa kolooniat hävitada. Ta tahtis oma mõjumõimu Väinal suurendada. Suri ootamatult. 1217 - Suur novogorodlaste - pihkvalaste vägi asus piirama Otepääd. Piiramine oli edukas. 21. september 1217 - Madisepäeva lahing. Eestlased põgenesid, langesid Lembitu ja liivlaste
aastani ja hävis eestlaste sõjakäigu ajal. Linnuse territooriumil läbiviidud arheoloogilised kaevamised on näidanud, et alguses ei olnud linnus tugevasti kindlustatud: ta oli ümbritsetud madala valliga, mida sissekäigu juurest tugevdas müür. Järgmistel sajanditel muudeti pidevalt linnuse müüre tugevamaks ja püstitati uusi kaitseehitisi. Arheoloog Trummali arvates on linnus teinud läbi neli ehitusjärku, kuni ta lõpuks 1224.a. ristirüütlite poolt lõplikult hävitati. Pildil Lõhavere linnuse rekonstruktsioon. Tarbatu võis ka umbes selline välja näha. Tartu Jaani kirik Keskaegse arhitektuuri kõige väärtuslikum ja väärikam esindaja, Ristija Johannesele pühendatud Jaani kirik, on kogu Baltikumis ja Põhja-Euroopas ainulaadne oma arvukate terrakotaskulptuuride tõttu. Ilmselt kohalike meistrite loodud terrakottaskulptuurid kujutavad viimsepäevakohut. Teistest kõrgemal asub kohtumõistjana Kristus, temast ühel pool
TEEMA 4. Eestlased muinasaja lõpul 1. Suhted naabritega: idaslaavlased, balti hõimud, viikingid. Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt ei esinenud. Esimesed märgid sõjaohu kasvust pärinevad pronksiaja 9.- 6. sajandist eKr, kui Lääne-Eestis ja Saaremaal hakati asulaid kindlustama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga (Asva kultuur) Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks, mida tõendavad järgmised asjaolud: · Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku u 120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid nelja tüüpi mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused · Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja leitud relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena...
1) Viimane suur jäätumine lõppes Euroopas 10 000-15 000 aastat tagasi. 4) Põhiperioodid: Mesoliitikum (9000-5000 eKr), neoliitikum (5000-1800 eKr), pronksiaeg (1800-1100 eKr ja 1100-500 eKr), rauaaeg (500 eKr- 50 pKr, 50-450 pKr, 450-800 pKr, 1050-1200 pKr) 5) Teadaolevalt 11 000 aasta vanused. 6) Pulli küla/asula (9 a.tuh eKr), Lammasmägi 7) Elatusalad: jahtimine, hulgepüük, korilus ja kalapüük; eluolu: koduloomaks koer, elati 15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 perekonda), eluviis rändlev (püügiaegade ja korjeperioodidele vastavalt), elati püstkodades 8) Kammkeraamika- Elatusalad: kalapüük, küttimine, püügimajandus; eluolu: asulad paiknesid veekogude ääres, isegi saartel, kodade kõrvale püstitati ka neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid, jahi-ja tööriistade valmistamise oskus suurenes, esimene kultuur, kes mattis surnuid (maeti asulate maakondadesse selili siruli asendisse mõningate panustega) 9) Nöörkeraamika- Elatusalad: ...
Billingeni katastroof- enam kui 8000 a.eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk- Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20- 30 meetri võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal at. eKr. soojenes kliima siinmail tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad jne. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev in. peatuspaik Eestis. Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi ehk kiviaja asulad kuuluvad sellesse kult. Kunda kult. oli levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna- Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kalapüük ja vee äärde jooma tulnud loomade küttimine ning pakkusid järved ja jõed paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad raskestiläbitavad metsad. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Kunda kult. elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest val...
Väravast üritasid sissetungijad sisse pole nii ümar. Tagumine vall saada (redelitega vallile ronides). Värava kõrgus võis olla 2,5 m. enamvähem sirge, lõpust Varbola väravakäigu juures on pikem teelõik, mis on kindlustatud kergelt kaarduv müüriga käänak tingitud tahtest rakendada väravast sisenemist LÕHAVERE LINNUS kaevandite põhiplaan: linnusetorn asub vahetult enne linnuse väravat (värava kohal asumine poleks praktiline). Lõhavere linnusehooned ~4x5m, ainult üks hoone on 8x8m, mis asus otse väravakäigu vastas. Lõhavere linnuse lahtikaevatud väravakäik sarnaneb teistele linnustele (suured palgid väravas, paekivid) · Aare Lõhavere linnuselt sõrmused, ripatsid, kaelaehted, kuldbrokaaditükid (kuldniidid ümber siidiniitide) pronksehete ümber 1. hüpotees Läti Hendriku järgi lõi Lembit ühe preestri maha ja võttis riided endale 2. hüpotees saadud kaubitsemise käigus
sakalaseks, harjulaseks, ugalaseks jne. Elanike üldarv oli XIII sajandi alguseks ligikaudu 150 000 inimest. Elati külades ja asulates, iga suurema küla lähedal oli kaitseehitisena linnus. Tähtsamate kaubateede ristumiskohtadesse tekkisid suured linnused, näiteks Tartu, Tallinn, Otepää, Varbola. Oli ka väiksemaid linnuseid mis kuulusid jõukamatele üksikperedele. Oli tekkinud varanduslik ebavõrdsus. Säärame linnus oli näiteks Lõhavere linnus Lehola maavanema Lembitu kants Suure Jaani lähedal. Kui elu oli rahulik elati külades. Külatänavate ristumiskohal oli väljak, külavainu, kuhu külarahvas kogunes, et nõu pidada. Sinna aeti ka tavaliselt kokku külakari, et see koos karjamaale ajad. Väljaku ääres oli ühine külakaev ja seal asus suur puukiik. Küla keskmine suurus oli 5 10 peret, kuid viljarikkamates paikades võis elada külas kuni 50 peret. Oli kujunenud elamu põhitüüp rehielamu.
kantsi (näiteks Lõhavere). Enamike Eesti linnuste paks kultuurkiht osutab, et neis elati pidevalt. Neil leidub nii meeste kui ka naistega seotud esemeid, samuti mänguasju, mis viitab nö normaalsele elanikkonnale, mitte üksnes sõjaväelisele kaitsemeeskonnale. Mitmetest linnustest on kaevatud välja eluhooneid. Enamasti on need suhteliselt väikesed ning enam-vähem ühe suurusega. Lõhavere linnus Kaarma linnus Soontagana linnus Suhted lähinaabritega Suhted naabritega muutusid alles tõsisemaks siis, kui naabermaades nagu Venemaal, Rootsis ja Taanis tekkisid algelised riigid. Aeg-ajalt puhkes meie esivanematel tülisid lõunanaabritega. Latgalid ehk lätlaste esivanemad olid vahepeal sõjakate eestlastega lausa hädas. Teiste läänemeresoome rahvastega ehk lähimate
Ümera lahing 1210-saavutati võit,mis andis jõudu edaspidiseks.Viljandi piiramine1211-sakslased rüüstasid kaua linnust, eestlased pidasid vastu, lõpukstehti rahu. Eestlaste pealetungid- tegid mitmeid ründeid, lõpuks tulid vastastele abiväed ja eestlased pidid taganema, katku tõttu oli kõigil vaja puhkust ja asuti läbi rääkima. Sõlmiti Toreida vaherahu 3 aastaks.Suhted venkudega olid halvad . 2periood-rüüsteretked ridalasse ja sakalasse, sakslased rikkusid rahu. Tungiti Lõhavere linnusesse,mis kuulus Lembitule, sakslased alistasid nad,pääseti ristimisest tänu rüüstajatele. Kolme maleva manööver-koostati kava:saksa koloonia täielik hävitamine.Kukkus läbi,sest jõude jäi väheks. Merelahing-eestlased tungisid kallale,lõpuks sakslased põgenesid avamerele.Ugandi ja Sakala alistuvad-nõustuti ristimisega,kuid mitte täielikult.Võit Otepää all-venelased ühinesid eestlastega ,sakslased kaotasid ja pidid lahkuma Eestist
liiki kalu, sealhulgas haug, koha, latikas. Angerja looduslikku populatsiooni on järves igal aastal püütud tillukeste klaasangerjate vettelaskmisega täiendada, tänu millele on Võrtsjärv kuulus ka kui Euroopa suurim looduslik angerjakasvandus. AJALUGU 13. sajandil asusid praeguse Viljandimaa territooriumil muistsed maakonnad Sakala ja Nurmekund. Siin oli muinaseesti tuntuima vanema ja sõjapealiku Lembitu kants, Lõhavere linnus, mis on vaieldamatult eestlaste ajaloo üks tähtsamaid mälestisi ja muistse vabadusvõitluse sümboleid. Viljandimaa on olnud Poola, Leedu, Saksa, Rootsi ja Vene võimu all ning maakonda on räsinud mitmed sõjad. Viljandimaa mõisa-ajaloost pajatavad mõisa-kompleksid, milledest on tänaseni säilinud üle 20, neist kõige täiuslikumalt Olustvere mõis kauni härrastemaja, kõrvalhoonete ja liigirikka pargiga. 19
võrreldes teistega. 6. Muistsete maakondade kaart 7. Liivimaa ristisõda (muistne vabadusvõitlus) – oskad kirjeldada 5-7 sündmust. Lühikokkuvõte üleval Teras (failid MV ja MV1). 1215 – veel mõned kuud enne vaherahu lõppemist tungis suur ristisõdijate vägi Läänemaale, kus korraldati suured tapatalgud. Sellele järgnes koheselt teine rüüsteretk Sakalasse, kus sunniti alistuma Lõhavere linnuse kaitsjad eesotsas nende vanema Lembituga. 1217, 21. september – Viljandi lähistele kogunes suur eestlaste ühismalev (umbes 6000 võitlejat). Plaan oli minna Riia peale, saarlased pidid tulema otse üle mere. Sakslased said kiiresti kokku 3000 meest ja marssisid eestlaste vastu. Toimus Madisepäeva lahing, milles eestlaste vägi taganema löödi. Taganemise käigus tapeti veel suur hulk eestlasi. Langes mitmeid olulisi vanemaid, sealhulgas ka Lembitu
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
- sakslaste sõjakäigul Soontaganasse 1210 ja 1211 a vahetusel osales suur hulk Pihkva venelasi 2. Võitlused aastail 1215-1221 Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse - 1215 sakslased + abiväed Ridalasse ootamatu (Toreida rahu kestis) vaherahu rikkumine, tapmine ja röövimine 3 päeva, IV pöörduti saagiga tagasi Liivimaale - kevadel sakslased Sakalasse - kogunesid Lõhavere linnuse alla (Lembitu) II päeval süüdati põlema ründajate poolt eestlased andsid alla -vanemad ka Lembitu pantvangi (vabastati pärast poegade vastu vahetamist) Kolme maleva manööver - koostati ulatuslik vastupealetungi kava lõppeesmärgiks siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine - saarlased pidid sulgema Väina jõe suudme ja piirama sisse Riia, läänlased pidid Toreida liivlasi ründama, sakalased ja ugalased pidi
kindlustati tugevamini või ehitati uued linnused, mis olid tunduvalt tugevamad kui vanad. Hilisrauaaegsete linnuste puhul on väga tavaline, et ehitatakse igasse külge võimas vall. Linnuste kaitserajatised on väga täpselt välja mõeldud. Näiteks enne väravat on ehitatud mingi kaldtee ning enne väravat on võrdlemisi järsk käänak, et vaenalsel oleks keerulisem rammpalki värava ette tuua. Lõhavere linnus on Eesti üks olulisimaid linnuseid. Lõhavere linnuse omanik oli Lembitu. Väravakäik oli laetud paekividest, lähim paekivi leiukoht aga jääb väga kaugele. Seega on neid spetsiaalselt kohale veetud. Linnuse suurimast hoonest on välja tulnud ka kaks aaret, milles on nii hõbe kui ka pronksehteid. Selliste linnuste puhul, mis on omanud võimsaid kaitserajatisi, on veel üks oluline tegur, mida tuleb arvestada
Mattunud orgude seas on seni teada võimsaim kuni 207 m sügavune, jääaegadel setetega täitunud Abja org. Selle oru geoloogilise kaardistamise käigus puurimisega avastatud põhi asub 143m allpool nüüdisaegset merepinda. Vana, osaliselt mattunud Viljandi oru (ligi75m sügav) põhi on kuni 26 meetrit merepinnast madalam. Kõige enam on orud mattunud paksema pinnakattega kõrgustiku põhjaosas. Osaliselt on seal nõguvormina säilinud Mäeküla, Mudiste ja Lõhavere orulõigud. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219-220 Sakala kõrgustiku pinnamood Pinnamoe olulisemateks liigestajateks on need suuremad vanad orud, mis jääaegadel jäid vooluvete tugevuse tõttu täitumata ja mis koos oma külgorgudega moodustavad nüüd keerukaid orustikke. Mitmeid peaorge on avardanud neisse põhja-loodekaarest tunginud liustikukeeled, muutes need lõiguti orundilaadseteks (Halliste ja Kõpu)
metsa, kui saabusid ristrüütlid asuti vasturünnakule ja saavutati võit. Ristisõjad algasid 1096, Eesti ristiusustamise ajal oli käimas 4. ristisõda. 1212 otsustati sõlmida vaherahu, eestlaste ja ristirüütlite vahel. Toreida (Turaida) vaherahu, sest oli vaja hakati otsima uusi ristirüütleid ja sellel ajal tabas ,,Must surm" siinseid alasid. Lõppes esimene periood. 1215 algas teine periood, kui rünnati Leola e. Lõhavere linnust. Samal ajal algasid ka sõdimised venelastega. Venelased olid lahingutes nende poolt, kumb pool kasulikum oli. 1217 toimus Madisepäeva lahing (21. september) toimus Viljandimaal, Leola linnuse lähedal, aga siiani pole teada kus täpsemalt. Madisepäeva lahingut kutsutakse ka PAALA lahinguks. Eestlased kaotasid lahingu väga rängalt. Selles lahingus langes ka Lembitu (eestlaste vanem) ja Kaupo ( liivlaste vanem), kõige valusam oli eestlastele see, et hukkunud maeti maha, mida
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks. Linnamägede tüübid: Mägilinnus (Näiteks: Otepää); neemiklinnus (Näiteks: Rõuge);
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres...
päeva Otepää linnust. 1212. aastal tuli Mstislav Uljas taas suure väega Eestisse, suundudes seekord Järvamaale. Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse. 1215. aasta alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Põhja- Läänemaale Ridalasse. See oli eestlastele täiesti ootamatu, sest Toreida rahu pidi kestma sama aasta kevadeni. Sama aasta kevadel ilmus sakslaste ja nende liitlaste vägi Sakalasse. Rüüstama asuti siiski alles maakonna põhjaosas. Seejärel hakati kogunema Lõhavere (Leole) linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Kolme maleva manööver. Pärast Ridala retke ja Leole linnuse alistamist hakkasid eestlased otsustavalt tegutsema. Koostati laiaulatuslik vastupealetungi kava, mille lõppeesmärgiks sai siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine. Ugandi ja Sakala alistuvad. 1215. aasta suvel tegid sakslased ja eriti latgalid mitmeid laastavaid rüüsteretki Ugandisse. Sõdida lubati seni, kui eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad või
ümbritsevad vallid. Seesuguste kindlustatud asulate rajamine algas I aastatuhandel e.Kr. Vallid tehti mullast, palkidest või kividest. Valdav osa muistsete eestlaste linnuseid tekkis hoopis hiljem, enamasti meie ajaarvamise 9. - 10. sajandil. Tavaliselt olid need kogukonnale kuuluvad pelgupaigad ning alles Saksa ja Taani vallutuste eel ning ajal võib rääkima hakata rikastele perekondadele või mõjukatele vanematele kuulunud eralinnustest nagu Lõhavere linnamägi. Linnuste rajamisel püüti ära kasutada kõiki ründajaid takistavaid või eksitavaid asjaolusid, mistõttu arvestatav hulk linnuseid rajati soosaartele, kuhu viisid vaid vähestele inimestele teada olevad salajased pakkteed. Samas ei paiknenud linnused inimeste ja vara kiire pakkutoimetamise vajaduste tõttu asulatest liiga kaugel. Enamik eestlaste linnuseid paiknes looduslikul seljakul või künkal ning kandis nime linnamägi.
Ümera lahing Venelased Novgorodi ja Pihkva vürstide juhtimisel piirasid otepää linnust 1211 Sakslased piirasid Viljandi linnust Toreida linnuse piiramine eestlaste poolt 1212 Novgorodi vürst ründas Harjumaad. Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel (3-ks aastaks) · II PERIOOD (1215 1220) 1215 Ristisõdijad alustasid enne rahulepingu lõppemist rüüsteretki Ridalasse Sakslaste rüüsteretk Sakalasse Lõhavere (Leole) linnuselle. Eestlaste vanem Lembitu võeti kinni Kolme maleva manööver (eestlased ei saavutanud edu) 8 Sakslaste rüüsteretk Ugandisse 1217 Eestlaste ja venelaste ühisväed ründasid Otepää linnust (saavutasid võidu) 21. sept. Madisepäeva lahing. Hukkus Lembitu. Surmavalt haavata sai sakslaste abiline Kaupo 1219 Taani kuningas Waldemar II maabus oma laevastikuga Tallinna (Lindanise) all
hakati eesti ja läti ala Maarjamaaks kutsuma. Kaupo - oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Kaupo oli Turaida vanem ja ristiti esimese olulisema liivlaste ülikuna umbes 1191, tema ristijaks peetakse Theoderichi. Kaupo oli vähemalt Henriku kroonika järgi üks väheseid liivlasi, kes ristiusust enam ei taganenud ja jäi kuni oma surmani ristisõdijate ustavaks liitlaseks. Lembitu .- oli Lehole ehk Leole, tõenäoliselt hilisema Lõhavere vanem. Lembitut on mainitud ainult Henriku Liivimaa kroonikas, seal sisalduval infol põhinevad kõik oletused tema isiku, positsiooni ja tegevuse kohta. Lembitu on Henriku poolt enim, kaheksal korral, mainitud eestlaste vanem. Oli madisepäevalahingu juht. Langes seal. Vürst Vladimir 1216. sügisel tegi rüüsteretke Ugandisse. Kuna teda pahandas ugandi ristimine. Valdemar II - oli Taani kuningas 12021241. Ta oli alates 11. sajandist vaheaegadega 16
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
