11.- 12. sajandi ajalugu (0)

• Sakslaste liikumist itta õhtuas Lüübecki linna rajamine 1143.a.
  
• mis sa lähtepunktiks järgmistele sündmustele..
  
• Peale Meinhardi surma määrati uueks piiskopiks Berthold.
  
• 1096 said Euroopas alguse ristisõjad .
  
• 1186 määrati ametisse esimene Liivimaa piiskop Meinhard
  
• 1196 Berthold, tõi kohale esimesed saksa rüütilid.
  
• 1201 Asutati Väina jõe suudmesse ristisõdijate tugipunkt Riia.
  
• 1202 Organiseeriti eraldi ühendus siinsete alade alistamiseks
  – Mõõgavendade Ordu. Erinevad pooled – Sakslased – sõjakad, hästi relvastatud, treenitud , olid kavalad, Rooma paavsti toetus. Paganad – rahumeelsed, halvasti relvastatud, treenimatus, ei olnud toetajaid.
  

Ugandi lahing – 1208 Sakslaste esimene sihipärane retk. Põletati maha otepää linnnus, Eestlased tegid omakorda vasturetke latkalite maale. Võnnu piiramine – 1210 a. Eeslaste järjekordne vasturetk. Eestlased kuuldes, et sakslastele tuleb abiväge põgenesid ja sakslased ootamata ära abiväge asusid jälitama ja said lüüa. Ümera lahing – jätk võnnu lahingule. Eestlased tungisid Sakslastele kallale ja sundisid nad taganema. Võitlused aastal 1215-1221:1215 alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Ridalasse. Toreida vaherahu rikkumist õigustati sellega, et vaherahus olevat osalenud vaid Ugandi ja Sakala. Toimus armutu tapmine ja rüüstamine .Sama aasta kevadel rüüstati Sakalat ja sunniti Lõhavere vanem Lembitu alla andma. Lembitu vabastati pärast poegade pantvangi andmisega .1219 aasta suvel saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Retke juhtis Kuningas Valdemar ise. Asuti eestlastele kuulunud linnustesse, ilma et neid oleks takistatud.
Allajäämise põhjused: Vabadusvõistluse lõppjärk: 1) vastaste sõjamehed olid hea varustusega, hea väljaõppe ja kogemustega, neid oli ka palju
Vallutajad olid head diplomaadid, oskasid õhutada baltilaste omavahelist vaenu
Eestlaste ühistegevus oli vähese organiseerimisega ning sõjaväe korraldus oli
orienteeritud vaid üksikute sõjakäikude jaoks
puudus ühtne riik ja maakondadevahelised sidemed olid nõrgad
Venelased olid kord tõsiseks ohuks , kord ebausaldusväärsed liitlased.
Pikk sõda kurnas maa majanduslikult välja
1222 maavus Taani vägi Saaremaal, kus hakati ehitama kivilinnust.
1223 suvel piirasid sakslased 8000 mehega Viljandi linnust. Piiramine oli äge , kaitsmine samavõrra.
Linnust vallutada ei suudetud.
1227 jaan asus u 20000 sakslast üle jää Saaremaa poole teele. Kõigepealt jõuti muhu
linnuse alla. Nii suur vägi kohutas muhulasi ja sooviti alla andmist ning ristmist.