Suure-Jaani vald (0)

Suure-Jaani vald
Suure-Jaani vald asub Viljandi maakonna põhjaosas. Valla keskuse kaugus maakonna keskusest Viljandist on ligikaudu 25 km ja Tallinnast 150 km. Valla territoorium kattub suurelt osalt ajaloolise Suure-Jaani kirikukihelkonna maadega. Valla keskuseks on Suure-Jaani vallasisene linn. Suure-Jaani sai linna staatuse 1938. aastal ja muutus vallasiseseks linnaks 22. oktoobril 2005. aastal, kui Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla ühinemisel tekkis praeguste piiridega Suure-Jaani vald. Lisaks Suure-Jaani vallasisesele linnale on vallas olulised keskused Olustvere alevik, Vastemõisa küla ja Sürgavere küla. Kõige lähedasem vald mulle Eestis on just Suure-Jaani vald
Suure-Jaani vald on pindalalt (748,8 km²) Viljandi maakonna suurim omavalitsusüksus ja rahvaarvult edestavad Suure-Jaani valda vaid Viljandi linn ja vald. Vallas asub Eesti suurima pindalaga Sandra küla (ca 173 km²), mille territooriumist suure osa hõlmab Valgeraba. Vallas on 46 küla. Küladest väärivad minu jaoks kõige enam nimetamist, Lõhavere, Metsküla ja Reegoldi, mis on kõige lähem küla Olustverele.
Valla majanduseelus on kesksel kohal põllumajanduslik tootmine, oluline koht on ka puidu töötlemisel. Olulisemad äriühingud on Eesti Höövelliist OÜ, Sürgavere Põllumajandusühistu, Paala OÜ, Sakala Saeveski AS, Suure-Jaani Haldus AS, Suure-Jaani Vorstitööstus OÜ, Vingi suurtalu OÜ.
Suure-Jaani linnas on võimalik saada gümnaasiumiharidust, Olustvere alevikus tegutseb Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ning Lahmuse mõisas riigikool erivajadustega lastele. Lisaks on vallas neli põhikooli.
Loodus
Suure-Jaani vald on mitmekesise huvitava loodusega ja ulatuslike kultuuritraditsioonidega piirkond. Osa valla territooriumist hõlmab Soomaa rahvuspark . Sakala kõrgustiku põhjaosa kõrgeim punkt on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m).
Ajalugu
Valla territooriumil tegutses üks esimesi ajalooürikutes nimepidi mainitud eestlasi — Lembitu . Siin toimus Eesti ajalookulgu oluliselt määranud Madisepäeva lahing. Lõhavere linnamäel asus Muinas-Eesti tähtis linnus. Olustverel on oluline koht Eesti Aleksandrikooli ajalool.
Suure-Jaani vallas on elanud ja töötanud helilooja Mart Saar ning heliloojate Kappide dünastia . Nende viimane puhkepaik asub Suure-Jaani kalmistul , kus puhkab ka Eesti kunsti suurmees Johann Köler. Suure- Jaanis töötas naivistlik kunstnik Paul Kondas.
Vallal on pikaajalised puhkpillimuusika (aastast 1871) ja koorilaulu traditsioonid. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali. Suure-Jaani Järvepidu peetakse iga aasta augustikuu esimesel laupäeval alates aastast 1961.
Vallavanemad
Suure-Jaani vallavanemad on olnud Ain Olesk (1992-2002) ja Maie Käba (2002-2009). Alates 2009.aastast on vallavanem Tõnu Aavasalu.
Vaatamisväärsused
Suure-Jaani linna esindusvaade Suure-Jaani paisjärvele ja Ristija Johannese kirikule. Rahvapärimuse järgi leitud Suure-Jaani kirik ennevanasti suure metsa seest sambla alt, kust ainult torni ots välja paistnud.
Olustvere mõis on üks Eesti paremini säilinud mõisakomplekse, kuhu kuulub 29 hoonet. Inglise stiilis härrastemaja, mida kutsutakse ka Olustvere lossiks, valmis 1903.aastal. 1920 kolis sellesse Eesti Aleksandri Puutöökeskkool, praegune Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool. Tänapäeval asuvad majas ka turismikeskus ning kooli ajaloo, vana mööbli ja linnutopiste ekspositsioon.
Suure-Jaani Muusikafestivali Päikesetõusukontsert toimub alates 1998 iga aasta 23.juunil päikesetõusu ajal kell kolm öösel helilooja Mart Saare Hüpassaare rabasaarel, kuhu viib laudtee.
Hüpassaare matkarada viib läbi Kuresoo raba , mida kaunistavad selgeveelised laukad (sobivad ujumiseks ) Ühes neist, mille juurde viib praegu laudtee, olla helilooja Mart Saar ujumas käinud.
Rahvuvahelisele Artur Kappi ’i Ühingule kuuluv maja Suure-Jaanis Johann Köleri tänaval. Igal aastal jaanipäeva eel alates aastast 1998 Suure-Jaanis toimuva muusikafestivali ajal asub siin festivali infopunkt ja saab vaadata fotonäitust eelmisest festivalist.
Lõhavere linnamägi asub Suure-Jaani linnast paari kilomeetri kaugusel Olustvere poole. Linnus oli 13.sajandil orduvastases võitluses eestlaste tugevaim kindlus, siin elas Sakala vanem Lembitu. Linnusest on säilinud kõrge muldkeha ning paljud seda ei tea, kuid kõrvalasuvad metsas on päris mitu ohvrikivi.. Kes otsib, see leiab ;)
Paar kilomeetrit Olustverest Viljandi poole asub ühe külamehe poolt ülesehitatud tähetorn. Tähetornis on võimalik hea ilma korral vaadata tähti teleskoobiga ja koha omanik vii läbi ka erinevaid füüsika katseid.
Kuna interneti vahendusel pole võimalik seda voldikut muulviisil näidata, siis lisatud link :
http://web.suure-jaani.ee/failid/turism/Suure-Jaani-vald_A4.pdf