Kõhutants Termini "kõhutants" teke · 1889. aastal Pariisi maailmanäitus · Rõhk oli folkloori tõepärasel edasiandmisel · danse du ventre ehk kõhutants · Sol Bloom, Pariisi maailmanäitust väisanud ameeriklane · Korsettideta naised mõjusid sokeerivalt · belly dance ehk kõhutants · On mõeldud meeste meelelahutuseks · Läbi ajaloo kasutatud ka viljakusrituaalide vältel või pidudel · Treenib hästi luustikku ja lihaskonda · Tavaliselt esitatakse paljajalu · Palju ühiseid jooni, kuid samas ka palju erinevaid stiile · Improvisatsiooniline tants · Lõbus ja loominguline, aitab lõdvestuda · "tants teeb naisest naise"
1. Rase naine ei tohi tegeleda füüsilise aktiivsusega MÜÜT: Mõned tervislikud seisundid (nt preeklampsia, neeruhaigused, nurisünnituse oht, üle- või alakaal, jne) seavad piiranguid füüsilisele aktiivsusele, kuid kui naise tervislik seisund võimaldab tegeleda spordiga, siis seda peaks ka tegema. Tuleks vältida lööke, põrutusi, hüppeid ning jälgida enesetunnet. Tegelikult on füüsiline aktiivsus raseduse ajal väga oluline, sest valmistab ette südame- veresoonkonda, luustikku, lihastikku raseduseks ning sünnituseks. Treenides õpitakse teadlikku käitumist, ning lisaks füüsiline aktiivsusega saavutatakse emotsionaalne tasakaal, sest treenides vabaneb oksütotsiin ehk õnnehormoon mis aitab kohaneda stressiga. 2. Kõhu kuju järgi saab ennustada lapse sugu MÜÜT: räägitakse, et väga madala kõhuga rasedus viitab poisslapse sünnile, kõrge kõht aga tütarlapsele. Tegelikult kõhu kuju ja suurus sõltub raseda naise keha eripäradest, kõhulihastest
· Tähtis on valguline mitmekesisus o Kasvamine paljunemine · Valgud on organismi jaoks tähtsad 6 funtsiooni tõttu Vitamiinid · Reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdab haigustele vastupanu · Vitamiinidega üledoseerimist pole karta · A-vitamiin - loomne ja tekib taimsest toidust · B-vitamiin immuunsüsteemi kontrolliv · C-vitamiin ainevahetust konrolliv · D-vitamiin luustikku kontrolliv · E-vitamiin reprodutseerimist kontrolliv Mineraalained · Na regueerib ainevahetust · Ca luustiku tugevus · K südameregulaator · P luustikutugevdaja · Fe vere koostiselement · S valkuda ja kudede ehituseks · Mg närvisüsteemi regulaator · I kilpnäärmetegevuse regulaator · Ülejäänud elemendid on mikroelemendid, mida on vähem vaja. Tehistoiduained
seda settekivimites olevate mineraalide koostises, näiteks kaltsiidis, dolomiidis ja kipsis. Samuti leidub kaltsiumi süva- ja moondekivimites, eeskätt silikaatset mineraalides: plagioklassides, amfi- boolides, pürokseenides ja granaatides. Kaltsiumi tähtsus Kaltsiumit on meie kehas mineraalidest kõige enam. See moodustab 2% meie keha massist ja 40% keha mineraalainetest. 99% kaltsiumist on meie luudes see aitab meie luustikku ja hambaid heas konditsioonis hoida. Lisaks aitab kaltsium kaasa kudede ainevahetusele, verehüübimisele, kolesteroolitaseme reguleerimisele, neerude funktsioneerimisele ja närviimpulsside edasikandumisele. Kaltsium eritub luudest une ajal ja lamades, seismine hoiab teda luudes kinni. Hammastes püsib kaltsium paremini siis, kui sööme rohkem närimist nõudvat toitu. Kaltsiumipuuduse peamiseks tunnuseks on osteoporoos
Kaubi külakalmistul juunis 1998", Tartu, 1998). 1.4. Matuste säilivus. Pärast luude avastamist rääkisid kohalikud elanikud, et olid ära ajanud kalmelt poisikesi, kes olid tulnud otsima pealuid. Teetööliste jutu järgi olid karjäärist väljatulnud pealuud kähku kadunud - enne päästekaevamiste algust. See selgitaks ka osade luustike halba või osalist säilivust. Kokku leiti kalmest 89 terviklikult või osaliselt säilinud luustikku. Tingimused luustike säilimiseks kalmes olid halvad, kuna tegemist oli liivase pinnasega. Leitud luud, olid lagunenud (õhemad sageli täiesti kõdunenud). Kuna luud on halvasti säilinud, on maetute soo ja vanuse määramine raske. Leitud luustikke säilitatakse Tartu Ülikooli arheoloogia kabinetis. Säilitatavate luustike puhul ilmnes, et neljal juhul oli ühe numbri all säilitatavas kogumis kaks luustikku koos (näiteks lapse lõualuu ja täiskasvanu luud). Samuti neljal
· südamelihaskude Närvikude Ehitus: · koosneb närvirakkudest funktsioon: · ärrituste, erutuste vastuvõtmine ja edasijuht. · Sünaps- võimalik erutuse ülekonna · Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime ELUNDID Katteelundkond Funktsioon: * nakh katab ja kaitseb organismi *nahaalune rasvkude pehmendab lööke *nahk toodab pigmenti e melaniini, mis kaitseb UV kiirg.eest *UV toimel sünteerib nahk D-vitamiini, mis tug. Luustikku *talitleb hingamiselundkonda *termoregulatsioon Tugi ja liikumiselundkond · kehale toeks · annab kehale kuju · tagab liikumise · lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri · lameluudes toimub vereloome · kollases luuüdis talletuvad rasvad, lihastes glükogeen · miimilised lihased võimaldavad väljendada emotsioone vereringeelundkond · tagab pideva ainevahetuse organismis · võimaldab hapniku, toitainete ja hormoonide transtporti
Taimede üleväetamine võib pikendada taime kasvuperioodi, põhjustada lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist ja keskkonna reostust. Raskemetallid Elavhõbe (Hg), kaadmium (Cd), plii (Pb), tsink (Zn), nikkel (Ni), kroom (Cr), vask (Cu). Raskemetallid tekivad 1) metallide tootmisel, 2) keemiatööstuses, 3) prügi põletamisel. Raskmetallid ladestuvad aeglaselt keskkonnas ja nendega kokkupuutuvates organismides. Organismis ladestuvad raskmetallid põhiliselt luustikku, neerudesse ja maksa ning põhjustavad kroonilisi haigusi (mürgistusi). Lahustumisprotsess Mis juhtub lahustumisel aineosakestega? Vee molekulid on polaarsed. Hapniku aatomil on vee molekulis kovalentne side kummagi vesiniku aatomiga. Hapniku aatom tõmbab ühiseid elektronpaare tugevamini. Kui aine lahustub, siis vee molekulid avaldavad aine ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja
KARASTUSJOOGID JA NENDE MÕJU KARASTUSJOOKIDEST Karastusjookide mullid on tekitatud fosforhappest ja süsinikdioksiidist. Kihinas sisalduv fosforiühend paiskab segamini keha kaltsiumi ja fosfori tasakaalu ning viib kaltsiumi luudest ja hammastest välja, nõrgestades luustikku ning olles osteoporoosi üheks põhjuseks. Keskmine klaas karastusjooki sisaldab 4 grammi süsihappegaasi, dieetjoogid veel rohkem. KARASTUSJOOKIDEST Bensoaadid tekitavad allergiat. Koolajoogid võivad põhjustada migreeni. Klaasitäis karastusjooki sisaldab kuni 11 teelusikatäit suhkrut. Ühesainsas klaasitäies karastusjoogis sisalduv suhkur võib pärssida immuunsüsteemi kuueks tunniks! Suhkur annab energiat, millele järgneb väsimus,
fotokemikaalid, happed, alused jms.) mürkkemikaalid (putuka ja taimemürgid) Tallinnas tehtud olmejäätmete uuringu alusel on olmejäätmetes 0,77% ohtlikke jäätmeid e kodumajapidamistes tekib 1,61 kg ohtlikke jäätmeid inimese kohta aastas. Asbest Tulekaitse Torude isoleeraines Elektriseadmetes Katuse ja põrandakivides Kantserogeenne Akud ja patareid Kaadium, elavhõbe, plii Elavhõbe kahjustab kesknärvisüsteemi Kaadium kahjustab neerusid, maksa ning hõrendab luustikku 2005. aastal lasti Eesti turule aastaga 480 tonni patareisid ja 4680 tonni akusid. Kokku koguti 2391 tonni patareisid ja akusid. Ravimid Võivad sattuda veeringesse Võivad mürgitada loomi Võivad sattuda laste või uimastitarbijate kätte Vanaelektroonika telerid, arvutid, trükiplaadid pesumasinad, nõudepesumasinad, pliidid, külmikud soojapuhurid, föönid, tolmuimejad elektrilised ja akuga tööriistad telefonid jpt kodumasinaid ja elektroonikaseadmeid Mida teha jäätmetega?
Kuna varaneoliitilised asulad on tihti seotud varasema asustusega, võiks arvata, et vana mesoliitiline rahvastik püsis vähemalt osaliselt edasi. III ja II aastatuhandetel e.Kr. levis Eestis nn. venekirveste kultuur, mida iseloomustavad kaunilt lihvitud vene(paadi)kujulised, silmaga kirved ning väikesed nöörijälgedega savinõud. See rahvas mattis oma surnuid madalatesse maahaudadesse. Üks tuntumaid on Sope kalmistu, kust on ühtekokku leitud 9 luustikku. Teine sarnane matmiskoht paiknes Koogu mõisa lähedal. Venekirveste kultuuri asulatest on leitud suhteliselt nõrku jälgi: nöörkeraamikat esineb mõnede varem tekkinud asulate (Narva, Riigiküla) kultuurkihis, aga ka Jäbara kivikalme all ning Jõuga kääbaskalmistu alal. Kiviaja üliminek pronksiajale on väga pikaajaline. Eestis veel pika aja kasutatakse kivist tehtud tööristu. Pronksiaja asulaid on praegu vähe teada. Ida-Virumaal on pronksiaja algusesse
piirkonnas, siis on tegemist sundliigutustega. Näiteks kui töötaja teeb käsitsi labidaga kaevetööd, sorteerib köögivilja, istutab istikuid jne. Sundasendiks loetakse füsioloogiliselt ebaloomulikke kehaasendeid ja käte asendeid - näiteks kui töötaja peab töötama pidevalt põlvili või kükakil, töötama käed kõrgemal õlavöötmest, toetuma seistes peamiselt ühele jalale jne. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Niiskus, tuuletõmbus, madal temperatuur ja suur temperatuuride kõikumine (mittesobiv sisekliima tootmisruumides), samuti vibratsioon, süvendavad sundasendist ja sundliigutustest põhjustatud liigeste, lihaste ja luude kahjustusi. Ülekoormuse tekitatud haigused. Füsioloogilised ohutegurid võivad põhjustada ülekoormushaigusi, mis võivad väljenduda järgmiste tervisekahjustustena: pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest;
Suvise koolivaheaja jooksul kehaline areng kiireneb, vaimne aeglustub. Liikumine on füüsiline töö ning võime öelda, et see on terve keha alus. Lihaste jõud suureneb kehaliste harjutuste ja kehalise töö mõjul seetõttu, et töötavasse lihasesse voolab rohkem verd, mis toob kaasa rohkem toitaineid. Lihasekiud saavad kasvada ja tugevneda. Uusi lihasekiude tekib juurde. Silmaga võib näha, kuidas lihased treeningu mõjul suurenevad. Lihaste arenemine arendab ka luustikku. Sellepärast kehaliselt treenitud inimese kehaehitus ja kehahoiak ongi meeldivad. Ta liigutused on kiired, sujuvad, osavad ja täpsed. Ta on vastupidav ja karastatud. Peale lihaste ja luude arendab kehakultuur ka kõiki teisi elundeid. Lihaste kokkutõmbumine soodustab vere voolamist veresoontesse. Paraneb kogu verevarustus, kõik rakud saavad rohkem toitu ja hapnikku. Kehalisel tegevusel tugevneb ka südamelihas. Paraneb kopsude tegevus. Kogu keha saab rohkem hapnikku
Happesus ei sõltu mitte toidu maitsest, vaid kaaliumi- kaltsiumi-magneesiumi ja muude mineraalide ja fosfori vahekorrast. Lahustatud kaltsiumiühendid kogunevad arterites, veenides, nahakudedes ja siseorganites, mõjutades omakorda neerude talitlust (sellest ka neerukivid). Karastusjookide mullid on tekitatud fosforhappest ja süsinikdioksiidist. Kihinas sisalduv fosforiühend paiskab segamini keha kaltsiumi ja fosfori tasakaalu ning viib kaltsiumi luudest ja hammastest välja nõrgestades luustikku ning olles osteoporoosi üheks põhjuseks. Fosfor ei sobi ka maos sisalduva soolhappega, nõrgestades selle mõju. See protsess leiab väljenduse seederikketes ning puhituses. Karastusjookide tarbimine toidu kõrvale võib põhjustada ka kõrvetisi. Süsihappegaas on jääkaine, millest keha välja hingamise teel lahti üritab saada. Karastusjookidel puudub igasugune toiteväärtus (vitamiine ja mineraale silmas pidades). Lisaks kõrgele suhkrusisaldusele ja
Õpetajad peavad arvestama laste liikumisvajadusega ja võimaldama neile päeva jooksul piisavalt palju liikumist. Oleks huvitav ja praktiline, kui liikumise abil saaks õppetunde mitmekesisemaks muuta. (Karvonen, 2003). Olen sellega väga nõus. Läbisin ise liikumismängude koolituse ja korraldan lastele päeva jooksul kas siis õues või saalis mõned mängud. Lastele see väga meeldib. Vale oleks arvata, et kehaline tegevus mõjutab ainult lihaseid ja luustikku. Nende mõju inimorganismile on palju mitmekülgsem. Kehalise tegevuse tulemusel täiustub inimese organismis rida füsioloogilisi, biokeemilisi, psüühilisi jt. protsesse. Need omakorda kutsuvad esile vastavad muutused motoorses ja vegetatiivses sfääris. Reeglipärane füüsiline tegevus täiustab kõiki organeid ja süsteeme, arendab tahet, tundeid, intellekti, meeleorganite ja üldse kogu peaaju talitlust, kehalisi võimeid ja tugevdab tervist. (Isop, 1993).
A-vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, piimas, võis, munakollases. Karotiini sisaldavad rohelised, kollakaspunased ja kollased köögiviljad, nagu spinat, kapsas, porgand, tomat, magus punane pipar, kukeseened, liivapuravikud, kibuvitsamarjad, ploomid jt. D-vitamiin on samuti rasvas lahustuv vitamiin. Ta mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. D- vitamiini soodustab vajalikul hulgal kaltsiumi ja fosfori kogunemist luustikku ja hammastesse. D-vitamiin tekib ka inimese nahas ultraviolettkiirte toimel. Inimese nahas leidub vähesel määral ergosterooli, mis ultraviolettkiirte toimel muutub aktiivseks vitamiiniks. D-vitamiini puudusel ei toimu luustiku ja hammaste areng normaalselt, kehakasv on häiritud, lastel areneb rahhiit, nõrgeneb vastupanuvõime haiguste suhtes. D-vitamiini saadakse kalamaksaõlist, eriti tursamaksasõlist, kaladest, munakollasest, võist,
Võimaluse korral tuleb eemaldada vähi algkolle ja kõik metastaasid kirurgiliselt. (Haagedoorn jt 1996: 257). Ewingi sarkoomi korral rakendatakse keemiaravi koos lokaalse raviga. Esmavõimalusena püütakse lokaalne ravi teha kirurgiliselt, aga kui peaks juhtuma et see pole kasvaja ulatuse tõttu võimalik, siis tuleb rakendada lisaks keemiaravile ka kiiritusravi. (Padrik jt 2013: 92). Lisa Luumetastaasid või metastaatiline luukahjustus on põhjustatud vähi siirete levimisest luustikku. Rinna-, eesnäärme- ja kopsuvähk ja ka müeloom põhjustavad ülemäärast luukoe lagundamist ning häirunud luu ainevahetust, kus luud lammutatakse rohkem ära kui üles ehitada jõutakse. Luumetastaase esineb umbes 80%'l kaugelearenenud rinna- ja eesnäärmevähiga patsientidest ning kuni 60%'l kaugelearenenud kopsuvähiga patsientidest ja on väga sage hulgimüeloomi korral. Metastaatilist luukahjustust esineb kõige sagedamini
ÖELDA, ET REFERAADI TEEMA ON VÄGA OLULINE JA AKTUAALNE. VANEMAD/HOOLDAJAD HOOLITSEVAD VÄGA OMA LASTE EEST NING TIHTI EI LASE NENDEL TEHA, MIDA NAD SOOVIVAD, SEST SEE VÕIB OSUTUDA KATASTROOFILISELT TERVISELE. LAPSED PEAVAD LIIKUMA, SEST MUIDU NENDE ORGANISMISÜSTEEMID EI ARENE HÄSTI VÄLJA, NEID TULEB LASTA VÄLJA JOOKSMA JA MÄNGIMA, KUID MÕISTUSE PIIRES. TERVISE SEISUKOHAST ON OLULINE NII TUGI-LIIKUMISELUNDKONDA KUI KA VASTUPIDAVUST TREENIV LIIKUMINE, MIS TUGEVDAB LASTEL LUUSTIKKU. SOOVITATAV ON 2 LASTEGA TEGELEDA IGAPÄEVASELT NING ERINEVAL VIISIL, ET ENNETADA RASKEID HAIGUSI NING ÜLEKAALULISUST..................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................11 FOGELHOLM, M.,KANNUS, P., KUKKONEN-HARJULA, K., LUOTO, R., NUPPONEN, R., OJA, P., PARKKARI, J., PARONEN, O
piirkonnas, siis on tegemist sundliigutustega. Kui töötaja viibib tööajast vähemalt 50 % mingis kindlas asendis nt seisvas või mmargil asendis, siis loetakse seda sundasendiks. Samuti loetakse sundasenditeks füsioloogiliselt ebaloomulikke kehaasendeid ja käte asendeid - näiteks kui töötaja peab töötama pidevalt põlvili või kükakil asendis. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Töötaja ei tohiks sundasendis töötada üle ettenähtud tööajanormi ja tuleks teha puhkepause. Tuleks vältida raskuste teisaldamist kummargil asendis. Oluline on ka võimlemine ja massaaz, sest see aitab lihastel lõdvestuda ja paraneb verevarustus. Kutsehaigus Kutsehaigus on haigus, mis on põhjustatud tööst. Kutsehaigusi võivad põhjustada nii füsioloogilised, füüsikalised kui ka keemilised ohutegurid. Kutsehaigestumisse ennetamiseks tuleb:
piirkonnas, siis on tegemist sundliigutustega. Näiteks kui töötaja teeb käsitsi labidaga kaevetööd, sorteerib köögivilja, istutab istikuid jne. Sundasendiks loetakse füsioloogiliselt ebaloomulikke kehaasendeid ja käte asendeid - näiteks kui töötaja peab töötama pidevalt põlvili või kükakil, töötama käed kõrgemal õlavöötmest, toetuma seistes peamiselt ühele jalale jne. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Niiskus, tuuletõmbus, madal temperatuur ja suur temperatuuride kõikumine (mittesobiv sisekliima tootmisruumides), samuti vibratsioon, süvendavad sundasendist ja sundliigutustest põhjustatud liigeste, lihaste ja luude kahjustusi. Füsioloogilised ohutegurid võivad põhjustada ülekoormushaigusi, mis võivad väljenduda järgmiste tervisekahjustustena: pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest; kaela-, õla-, seljalihaste valud;
üksikisiku ja perekonna tasandil. Alumiiniumi Inimene saab Võib kahjustada Riigitasandil Alumii- kasutatakse nõude, alumiiniumi: luustikku, saab määrata nium pakke- ja ehitus- Arstimitest, toidu- hingamiselundeid, piirnormid, kui materjalide, kosmeetika lisanditest, kesknärvisüsteemi ja palju teatud ja ravimite valmistami- kosmeetikatoode- põhjustada ühendeid võib sel ning toidulisandina. test, joogiveest, dementsust. olla tootes ja elu-
50 102 119 128 55 99 116 124 60 96 112 120 5 Jõutreening Lihaste treenimine parandab lihaste jõudu, kiirendab ainevahetust, aitab organismil ära kasutada suuremat energiahulka, suurendab organismi insuliinitundlikkust, vähendab liigese- ja seljavalusid ning tugevdab luustikku. Lihaseid saab treenida vastupanuharjutustega. Selleks sobivad jõusaaliseadmed, kummilint, pallid või teised vahendid ning teatud võimlemisharjutused ja -treeningud, nt ringtreening, Pilates, Body Pump, Body Sculpt jt. Jõutreeninguid tuleks alustada professionaali käe all. Jõutreeninguga tuleb alustada kerge koormusega, tehes igat harjutust 8-15 korda, 1-2 seeriana. Seeriate vahel on oluline teha pause 15-60 sekundit.
Pea ja koon on suures plaanis enamvähem sama pikkused. Nina on neil must ja otsaesine selgepiiriline. Silmad on kuldstele tumepruunid, asetsevad lahus ja silmaääred on tumedad. Kõrvad on keskmise suurusega ja nad asetsevad silmade kõrgusel. Kuldste retriiverite suu on täisulik, neil on korrapärane hambumus see tähendab, et alalõua esihambad puudutavad kergesti ülalõua esihammaste tagapinda. Kael on neil kuiv, lihaseline ja pikk. Keha Kuldsed omavad jõulist luustikku, pikka ja hästi tahapoole hoiduvat õlga, pikka õlavart ja sirgeid esijalgu. Neil on tugev nimmeosa, hea nurga all lihaseliste reitega tagajalad. Madalal astesevad kannad, tagant vaadetes on paralleelesed, mitte sisse ega väljapoole kaardus. Käpad on ümarad, tugevad ja sarnased kassikäppadele. Turjakõrgus isastel koertel on 56-61 cm ja emastel koertel 51-56 cm. Saba Saba ulatub kuni kannaotsteni, kinntub seljajoone kõrgusel ja koer tavalisel hoiab oma saba sirgelt seljajoonega
olmekeemia jäägid ja nende pakendid (puhastusvahendid jms) mürkkemikaalid (putukaja taimemürgid) Jt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Patareid ja akud Tuntumad ained patareides: kaadmium, elavhõbe ja plii. Kaadmium kahjustab inimorganismis neerusid ja maksa ning hõrendab luustikku elavhõbe mõjub kahjulikult kesknärvisüsteemile. Kogused ja prognoos 2004.a. tekkis Narvas aastas ligikaudu 35 tonni patareisid ja akusid. 2007. aastal ligikaudu 37 tonni Prognoos : 2013 a. tekib Narva linnas hinnanguliselt ligikaudu 200 t akusid ja patareisid. Asbesti sisaldavad jäätmed Asbesti sisaldavad jäätmed tekivad ehitiste lammutamise käigus tekkiva ehitusprahi osana, mis sisaldab ka asbesti (eterniiti).
soojust tagasi. Kasvuhoonegaasid on CO2, CO, CH4, H2O, NO, O3 Väetiste liigtarvitamine- väetiste liigtarvitamisel satub väetis veega(põhjavesi, ojad, sademed) veekogudesse. Selle tagajärjel suureneb toitainete kogus vees, mis põhjustab taimede kiiremat ning tugevamat kasvamist, mis omakorda viib veekogu kinnikasvamiseni. Raskmetallid-raskmetallid on äärmiselt mürgised. Need ladestuvad aeglaselt keskkonnas ja kokkupuutes organismidega ladestuvad luustikku, maksa ja neerudesse. See põhjustab kroonilisi haiguseid. Raskmetalle leidub merevees ja veepõhjas, need satuvad sinna metallide kaevandamisega, jäätmete ümbertöötlemisega, liiklusega, metsapõlengutega ja (vulkaanilise) tolmuga. Raskmetallid on Hg, Cd, Pb, Zn, Ni, Cr ja Cu Vee karedus- vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad. Karedas vees seep ei vahuta, seebi reageerimisel ioonidega tekib vette rasvhapete sooladest sade
Happesus ei sõltu mitte toidu maitsest, vaid kaaliumi-kaltsiumi-magneesiumi ja muude mineraalide ning fosfori vahekorrast. Lahustatud kaltsiumiühendid kogunevad arterites, veenides, nahakudedes ja siseorganites, mõjutades omakorda neerude talitlust (sellest ka neerukivid). Karastusjookide mullid on tekitatud fosforhappest ja süsinikdioksiidist. Kihinas sisalduv fosforiühend paiskab segamini keha kaltsiumi ja fosfori tasakaalu ning viib kaltsiumi luudest ja hammastest välja, nõrgestades luustikku ning olles osteoporoosi üheks põhjuseks. Fosfor ei sobi ka maos sisalduva soolhappega, vaid nõrgestab selle mõju. See protsess leiab väljenduse seederiketes ning puhituses. Karastusjookide tarbimine toidu kõrvale võib põhjustada ka kõrvetisi. Süsihappegaas on jääkaine, millest keha väljahingamise teel lahti üritab saada. Miks peaksime vabatahtlikult sööma sisse ainet, millest keha vabaneda püüab? Delhi ülikoolis toimus kokakoola joomise
Meie kehakuju loovad skelett, lihased ja rasvkude. Muutes lihas-ja rasvkoe omavahelist suhet ning arendades lihaseid proportsonaalselt, saab kehakuju teadlikult muuta. Nii on võimalik soovi korral vormida kitsaid õlgu laiemaks ja laiu puusi peenemaks. Ühegi treeninguga ei saa mõjutada lihaseid soovitud kehapiirkonnas nii tõhusalt kui jõusaalitreeninguga. Muutuse läbiviimiseks vajalikud seadmeid võib leida jõusaalis. Lihastreening lisab jõudu ja vastupidavust, tugevdab luustikku, aitab võidelda osteoporoosi vastu, vormib keha ja parandab rühti ja kehatunnetust, kiirendab ainevahetust või takistab selle aeglustumist ning väldib ja leevendab seljavalusid. Jõutreening on efektiivne taastusravi meetod mitmesuguste vigastuste korral. Kellaaeg Hea aeg harjutamiseks on ajavahemikus kell 16-19, kuid sobiv aeg on ka hommikul kella 8-10 vahemikus. Lihastreeningu mõju Lihastreeningu toime lihastele tuleneb korduste arvust ja raskustest. Kuna viimased
võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Sundasendis olles peavad lihased töötama staatiliselt ehk ilma võimaluseta vahepeal lõtvuda. See aga põhjustab nende kiiret väsimist ning ülepinge tekkimist. Kui samad sundasendid korduvad päevast päeva, ning midagi ei võeta ette nende kahjuliku toime vähendamiseks ja korvamiseks, siis lihaste ülepingeseisund süveneb ning lõpuks tekivad valu ja muud vaevused. Sundasendite ja Sundliigutustega koormame skeletilihaseid, liigeseid ja luustikku. Pidev töö jalgadel põhjustab nii jalaveenide, -liigeste kui ka -lihaste kahjustusi. Tekivad jalgade verevarustuse häired. Pidev ülakeha pööramine ning raskuste tõstmine koormab selgroo kaela-, rinna- ja nimmepiirkonda, mistõttu töötajatel on tihti nendes piirkondades krooniline valusündroom. Sundasenditest ja korduvliigutustest põhjustatud kutsehaigust nimetatakse ülekoormushaiguseks. Sagedasemad sümptomid ülekoormushaiguse korral on: · kaela-, õla-, seljalihaste valud;
maapinnale sadestumisena. SO2 tähtsaim saasteaine. Reageerivad veega ja tekivad happed. Kahjulikkus: kahjustavad loodust, eriti okaspuid kahjustavad ehitisi ja skulptuure RASKMETALLID: elavhõbe Hg kaadmium Cd plii Pb tsink Zn nikkel Ni kroom Cr Vask Cu Ladestuvad aeglaselt keskkonda ja nendega kokkupuutuvates organismides, väga mürgised. Kahjulikkus: ladestuvad põhiliselt luustikku, neerudesse ja maksa ning pühjustavad kroonilisi haigusi. Vee karedus Vesi on väga hea lahusti. Vees lahustuvad paljud looduses leiduvad ained. Kõige puhtam looduslik vesi on vihmavesi, mis peaaegu ei sisalda lahustunud soolasid. VEES LAHUSTUNUD KALTSIUMI-JA MAGNEESIUMSOOLAD PÕHJUSTAVAD VEE KAREDUST. Et vähendada vee kareduse kahjulikku toimet, on paljudel juhtudel vaja vett pehmendada, see tähendab vähendada kaltsiumi-ja magneesiumisoolade sisaldust vees
ÜL:keha kaitsmine,keha jahutamine ja jääkainete kõrvaldamine,piima tootmine ja rasu ja higi tootmine. b)Sidekude c)Lihaskude - liigutamiseks,jaguneb kaheks:silelihaskude(siseelundites) ja vöötlihaskude mis jaguneb omakorda kaheks:skeletilihased ja südamelihased. d)Närvikude - Ülesandeks on info vastuvõtmine,selle töötlemine ja reageerimine.Sünaps on närviühendus,mille kaudu info liigub ühest rakust teise. Ajuripats - toodab kasvuhormooni - soodustab kasvu,mõjub eriti luustikku ja lihaste kasvule.Kui on liiga vähe kasvuhormooni,tekib nanism ehk kääbuskasv. Türoksiin -Reguleerib kasvu ja arengut ning põhiainevahetust. Kõhunääre ehk pankreas - toodab kahte erinevat hormooni,millest üks on insuliin,mille ülesanne on vähendada veresuhkru taset viies üleliigse glükoosi veresoontest maksa ja lihastesse. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: · koguda informatsiooni meeleelundite abil. · töödelda informatsiooni
aastal. Mõne kuu pärast leiti sealtsamast ka täielikult säilinud luustik sulestiku jäljenditega. Ta sai nimeks Archaeopteryks ehk ürglind. Kui poleks olnud märke sulestiku kohta, siis luustiku järgi oleks ta arvatud sisalikuks. Tal olid sisalikelt päritud 20 lüliga saba ning tiibade otstes paiknevad küünised. Nokk puudus ning nagu kõigil sisalikel, olid tal ka hambad. Lennulihased olid nõrgad ja nüüdisaja lindudega võrreldes lendas ta üsna halvasti. Ühegi linnu luustikku peale ürglinnu oma pole Juura ladestust leitud. Joonis 6. Pterosaurus ehk tiibsisalik. Kes olid dinosaurused? Pole olemas eraldi liiki või perekonda nagu dinosaurused. See on üldine nimetus hiidroomajatele, mille võttis kasutusele inglise paleontoloog Richard Owen 1842. aastal. Tänapäeval on selge, et kõik dinosaurused polnud nii massiivsed nagu ette kujutatakse. Paljud olid väiksemad kui 1 meeter. Dinosaurusi on kujutatud kogukate,
leidumine toidus just seedimise korrashoiu mttes Valgud Taimsed ja loomsed 20 aminohappest koosnevad 8 on asendamatut aminohapet, mida saab lihatoidust Thtis on valguline mitmekesisus Valgud on organismi jaoks thtsad 6 funktsiooni tttu Vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdab haigustele vastupanu Vitamiinidega ledoseerimist pole karta A-vitamiin loomne ja tekib taimsest toidust B- vitamiin immuunsusteemi kontrolliv C- vitamiin ainevahetust kontrolliv D-vitamiin luustikku kontrolliv E-Vitamiin - reprodutseerimist kontrolliv MINERAALAINED Na- ainevahetuse regulaator Ca- luustiku tugevdaja K- Sdameregulaator P- luustikutugevdaja, energiavahetuses Fe- vere koostiselement S-valkude ja kudede ehituseks Mg- nrvissteemi regulaator J- kilpnrmetegevuse regulaator lejnud elemendid on mikroelemendid
Liikumiselundkond 91. Liikumiselundkonna struktuur Inimese keha ja selle osade liikumist võimaldab tugi-liikumiselundkonna, mis hõlmab luustikku ja listikku.Luustik on tugi-liikumselundkonna passivne, lihastik aktiivne osa. 92. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 93.Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. On üks mõõde oluliselt suurem kui kaks ülejäänut. Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja
Mõnikord on võimalik saavutada ainult patsiendi raskete sümptomite vähenemine ja seda tulemust saab hoida korduvate raviseanssidega. Ravi edukust on sellisel juhul võimalik hinnata patsiendi rahulolu muutustega. [3] Refleksoloogi prioriteediks peaks niisiis olema patsiendi hea vaimse seisundi taastamine. [3] Kui võrrelda üldmassaazi ja refleksoloogiat, siis üldmassaaz stimuleerib lihaseid ja närvipunkte ning parandab vereringet. Refleksoloogia mõjutab kogu organismi tervikuna, sh luustikku, lihseid, veresooni, kõiki siseorganeid ning seede-, vereringe-, närvi, hormonaal- ja lümfisüsteemi. [5] Refleksoloogia eesmärgid · Suureneb vere- ja lümfiringvool (st süsinikdioksiidid, lämmastikujäägid ja vesi eemaldatakse ja uued toitained ning värske hapnik saavad rakkudesse tulla). · Eemaldab blokeeringud energiakanalitest. 3
lõdvestust Lihaspinge suureneb minimaalselt Lihaspinge pidev suurenemine Vere vajadus lihases on võrdne selle Lihaskoe varustatus hapnikurikka verega juurdevooluga halveneb Lihaskude on varustatud hapnikurikka Vere vajadus lihases on suurem kui verega juurdevool. Sundasendis ja sundliigutustega töötamine koormab lihaseid, liigeseid ja luustikku. Kutsehaigust, mis on põhjustatud luu-, lihas- ja liigessüsteemi kahjustusest, nimetatakse ülekoormushaiguseks. Võib väljenduda järgmiste tervishäiretega: - pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest - kaela-, õla-, seljalihaste valud - käte ja jalgade tuimusetunne, suremine - kaela-, rinna-, nimme- ristluupiirkonna radikuliit - selgroolülide ja diskide põletik Psühholoogilised ohutegurid
tulemus sõltub 70% ulatuses indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis mõjutab vastupidavusnäitajaid, on psühholoogiline häälestatus: motivatsioon, tahtejõud ja võidu soov. Vastupidavus treeningutel on kehale väga suured plussid ka lihtsalt tervisesportlasele, kuna treening: parandab töövõimet, annab igapäevatoimetusteks rohkem energiat tugevdab südant tõhustab vereringeelundkonna tööd, alandab vererõhku tugevdab luustikku kiirendab ainevahetust põletab rasva leevendab stressi, parandab meeleolu vähendab diabeedi tekkimise ohtu Vastupidavustreening tagab samuti korraliku taastumise; tõstab psüühilist taluvusastet; aitab langetada stressi; aitab ära hoidu hirmutunnet; vähendab depressiooni; aitab unehäirete vastu; parandab peaaju verevarustust; parandab kontsentratsioonivõimet; parandab mäluomadusi;
kitsam lõug. - kasutasid keerukaid tööriistu, kombineerisid kuni 3 eri materjali (Moustier' kultuur) - preverbaalsed, kuid suutsid tööriistade loomise oskust edasi anda - nende tööriistadel on ka mittefunktsionaalseid osasid, kasutasid värve märgid kultuurist - matsid oma surnud grupi liikmeid - harrastasid kannibalismi. Neandertaallased 2 Leiud pärinevad peamiselt Euroopast (La Chapelle-auxSaints, La Ferrassie, Le Moustier koljud Prantsusmaalt), Lähis-Idast (10 luustikku Shanidari koopast Iraagis), Aasiast. Allajäämine H. sapiens'ile: Kadusid Euroopast ~ 41 000 39 000 a tagasi - tõrjuti kaasaegsete inimeste poolt välja kliima külmenes, jäid ilma tavalisest toidusest. - elualadele liikunud H. sapiens tõi kaasa uued haigused, mille vastu neandertaallastel polnud immuunsust. - assimileerusid kaasaegsete inimestega. Homo floresiensis 2003 a Florese saarelt avastatud kääbusinimlaste liik, - esimesed leiud 50 000 a tagasi, - surid välja
rühi. See on aga omakorda väga oluline vajalike lihaste kujundamiseks ja arendamiseks. Eelkooli- ja nooremas koolieas aitab kehaline aktiivsus vabandeda ja vältida X ja O jalgade tekket. Samuti aitab kehaline aktiivsus kaasa normaalsete pöiavõlvide kujunemisele, mis omakorda on tegelikult ravi ja ennetamine lampjalgusele. Kehaline aktiivsus koos jõuharjutustega ning samuti piisav kaltsiumi kogus, mis saadakse toidust aitavad luua normaalset ja tugevad luustikku. Kui kehalise aktiivsusega tegeleda mõõdukalt, siis aitab see soodustada luude kasvamist pikusesse. Kui aga tegelda väga intensiivselt ja tihti jõuharjutustega, võib see põhjustada luude kasvamist laiusesse ja pikkuskasv võib sootuks pidurduda. Üks väga tähtis osa kehalise aktiivsuse mõju juures on meeleolu parandamine. Seda sai juba eespool mainitud, aga on tõestatud, et see toimib ka noorte peal. Ka noortel inimestel esineb stressi ja kurvameelsust
Tal on täita tähtis roll sidekoe struktuuris. Madal räni tase organismis viitab sidekoe nõrkusele ja kõrgenenud juuste-, küünte-, naha-, bronhide- ja kopsu-, veresoonte- ja liigeste haiguste tekkeriskile. Ka haavad ning luumurrud kasvavad halvasti kinni. Räni defitsiidi korral langeb organismi mittespetsiifiline vastupanuvõime haigustele, sealhulgas ka uusmoodustiste tekkele (kasvajad) . Räni on vajalik lastele kuna soodustab nende kiiremat kasvu, aitab „ehitada” luustikku ja initsieerib mineralisatsiooniprotsesse. Murdunud luude taastumisprotsessis tõuseb neis räni tase kuni 50 korda. Enam võib räni leida tüüpiliste polüvitamiinide komplekside koostisest. Enamus dietoloogidest on arvamusel, et normaalselt toitudes on räni vajadus täielikult rahuldatud. Kõik aga pole seda meelt, sest organism vajab seda mikroelementi 20 – 30 mg ööpäevas. Toidu ja joogiveega saame seda 3,5 mg ja õhust 15 mg. Inimese organism
mineraalainetega. Mineraalainete puudulikkuse tagajärg on aga terviseprobleemid. Koobalt on B12 terviklik osa ja parandab hemoglobiini tootmist. Kaltsium ja fosfor on olulised õige luustiku arenguks. Mõlema mineraali piisav varustatus õiges ratsiooonis 1,2-2,0 osa kaltsiumit 1 osa fosfori kohta. Kui toidus on fosfori tase kõrgem kui kaltsiumi oma, siis võib see esile kutsude luustiku valet arengut. Nende kahe tähtsa mineraali puudulikkus võib põhjustada nõrka luustikku ja skeleti deformatsiooni. Kui neid on aga liiga palju, siis ka see võib ebasoodsalt mõjutada luustiku kasvu ja arengut. Allikateks on kanafilee, piim, läätsed, munarebu, pähklid ja juust. Kaltsiumi vajalikkus organismis: Kuni 10-aastased lapsed 600-900 mg päevas Üle 10-aastased ja noorukid 1000-1200 mg päevas Lapsepõlves ja noorukieas ehitatakse toidust saadava kaltsiumi abil üles luustik ning sellel ajal on kaltsiumi suhteline vajadus kõige suurem. Luude kasv peatub 15-18
muhu mänd - pügalristi rahvuslik erikuju. Lipp Valla lipuks on ristkülikukujuline vapilipp. Pikkuse ja laiuse suhe on 7:9 2 AJALUGU Muhu saar hakkas merest välja paistma umbes 8000 aastat tagasi. Esimeste inimeste kohta on esimesed tunnistused pärit umbes 5000 aastat tagasi elanud inimese matuse näol. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses leiti Pöitse küla lähedalt 2 inimese luustikku. Teise luustiku juures oli kivikirves, mis näitab, et surnud olid maetud siis, kui rauda veel ei kasutatud. Esimene metall, millest inimesed õppisid tööriistu valmistama, oli pronks. Muhust on leitud ka Eestis kõige vanem pronksese - odaots. Muhus elas juba meie ajaarvamise alguses palju inimesi. Sellest annavad tunnistust rohked muinaskalmed. Üks selline kalme on ajalooteadlaste - arheoloogide poolt läbi uuritud. See
Drakunkuloos- seedeknali kaudu sissetungiv uss. Veega seotud putukad: Malaaria, niitustõbi, kollapalavik, denge-palavik JOOGIVEES SISALDUVATE AINETE PÄRITOLUST JA TERVISEKAHJULIKKUSEST Alumiinium_ Esineb looduslikult maapõues. Inimene omandab toidu ja veega 6-7 mg/ööpäevas. Tervisekahjustusi dialüüsipatsientidel, ka neuroloogia haiguste puhul (kõnehäired, varinad, lihastõmblemised, epilepsiahood)_ Võib kahjustada luustikku, põhjustada dementsust. Ammoonium -Lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete laguprodukt, väetised, reoveed, joogivee kloorimisel. Omandatakse toidu kaudu Mürgituse oht vägaväike, võib oksüdeeruda nitritiks ja nitraadiks Arseen- Mürgine element, satub vette vaserikastustehastes, fossiilsetest kütustest, mõnedest puiduimmitusainetest. Akuutse, surmava mürgituse põhjustab 70-180 mg annus. Pikaajaline ekspositsioon 2-5 mg ööpäevas põhjustab mürgistussümptomeid:
haiguste tõttu. MINERAALSETE AINETE TÄHTSUS TOITUMISES Ratsionaalses toitumises mineraalsed ained omavad sama suurt tähtsust, nagu valgud, rasvad, süsivesikud või vitamiinid. Samamoodi, nagu peamiste toitainete või vitamiinide puudujäägil, ka mineraalsete ainete puhul inimorganismis tekkivad spetsiifilised probleemid, mis viivad tüüpiliste haigusteni. Fosfori ja kaltsiumi soolad on tähtsaimad luustikku osad, fosfor on ka närvikiudude osa. Parimad kaltsiumi allikad on piim, juust. Fosfor sattub organismi taimsete ja loomsete toitainetega ning hästi imbub soolestikus. Kusjuures fosforiühendeid, mis on saadud loomsete toitainetega (munad, liha), kasutatakse paremini ning nad mõjuvad närvisüsteemile hästi, eriti raske mõttelise töö korral. Magneesiumi ja kaltsiumi soolad omavad suure tähenduse korrektse südametöö jaoks. Magneesiumi soolade allikaks on tangud ja kliid
põhiainevahetuseks- südame, aju, kopsude ja teiste elundite tööks. Kehaline aktiivsus on tegevused, mis mõjutavad kogu organismi. Kehalise tegevuse tagajärjel muutub keha tugevamaks ja elujõulisemaks. Tegevuseta organism jääb loiuks, lõdvaks ja nõrgaks(Maiste, 1999). Regulaarsete kehaliste harjutustega on võimalik ennetada paljusid kroonilisi haigusi, näiteks südame-veresoonkonnahaigusi, suhkruhaigust ning isegi mõningaid vähivorme. Kehaline liikumine tugevdab luustikku ja parandab naha verevarustust, soodustab sirgete jalgade kujunemist ja normaalsete pöiavõlvide kujunemist (Harro, 2001). Kehaline aktiivsus vähendab depressiooni, kurvameelsust, stressi ja ärevust, parandab mälu ja tähelepanuvõimet. Lapsed, kes on kehaliselt aktiivsed, on suure tõenäosusega kõrgema enesehinnangu ja parema minapildiga. On leitud, et kehaline aktiivsus on seotud parema õppeedukusega. Kui lapsel on juba varases eas
II tüübi diabeedi ja südame isheemiatõve riski vähendamine on efektiivsem, kui liigud piisavalt ehk kulutad energiat 2000 kcal nädalas.(www.kliinikum.ee/attachments/107_tervislik_liikumine-_alustada_on_kerge.pdf) 2.2. Erinevad treeningud Jõutreening on lihaste treenimine, mis parandab lihaste jõudu, kiirendab ainevahetust, aitab organismil ära kasutada suuremat energiahulka, suurendab organismi insuliinitundlikkust, vähendab liigese- ja seljavalusid ning tugevdab luustikku. Lihasetreening mõjub ainult treenitavale piirkonnale. Harjutusi tuleks teha järgmistele lihasegruppidele: kaela- ja seljalihased, kõhulihased, rinnalihased, õlavöötmelihased, reie- ja tuharalihased. Õige hingamine on tähtis igasuguse treenimise ja nii ka jõuharjutuste juures. Koos pingutusega toimub väljahingamine. Venitustreening on vajalik kudede paremaks verevarustuseks ja lihaste lõõgastunud olekuks.
Kokkuvõte Kalad on vee-eluks kohastunud loomad. Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Neid jaotatakse luukaladeks, sõõrsuudeks ja kõhrkaladeks. Lisaks jaotatakse kalu veel toitumise ja elupaiga järgi. Vees liikumist hõlbustavad: küljejoon, ujupõis, soomused, uimed, voolujooneline ja libe keha. Ujupõie abil reguleerib kala oma veesügavust. Hingamiseks on lõpused, kus verd rikastatakse hapnikuga. Süda koosneb kojast ja vatsakesest ning vereringe on suletud. Luustikku kuuluva: koljuluud, selgroog, roided ja uimeluud. Neil on selgmine närvisüsteem nagu kõikidel selgroogsetel. Kalad on lahksugulised loomad. Viljastamine on kehaväline. (Kokkuvõte) 15 Kasutatud kirjandus: (Galileo) http://kanal2.ee/pluss/video/?id=16078 (Kala hingab lõpustega) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 92
reguleerimine, Põhjamuda eemaldamine, Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada. 66. Nimeta vähemalt 3 joogivees reguleerivat ainet ning kirjelda nende mõju tervisele - Alumiinium - Esineb looduslikult maapõues. Inimene omandab toidu ja veega 6-7 mg/ööpäevas. Tervisekahjustusi dialüüsipatsientidel, ka neuroloogia haiguste puhul (kõnehäired, varinad, lihastõmblemised, epilepsiahood). Võib kahjustada luustikku, põhjustada dementsust. Ammoonium - Lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete laguprodukt, väetised, reoveed, joogivee kloorimisel. Omandatakse toidu kaudu. Mürgituse oht väga väike, võib oksüdeeruda nitritiks ja nitraadiks. Kaadmium - Mürgine raskmetall, looduslikes veekogudes väike sisaldus. Tööstusreoveed, väetised, kütuse põletamine. Koguneb neerudesse ja maksa, luustiku kahjustused. Kroom -
Taimsed ja loomsed. 20 aminohappest koosnevad. 8 on asendamatut aminohapet, mida saab lihatoidust. Tähtis on valguline mitmekesisus. Valgud on organismi jaoks tähtsad 6 funktsiooni tõttu. VITAMIINID Reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning tugevdab haigustele vastupanu. Vitamiinidega üledoseerimist pole karta. A vitamiin loomne ja tekib taimsest toidust. B vitamiin imuunsüsteemi kontrolliv. C vitamiin ainevahetust kontrolliv. D vitamiin luustikku kontrolliv. E vitamiin reprodutseerimist kontrolliv. KORDAMINE Teemade järgi, mis tulevad 2. vahearvestuses: Ehitusmaterjalide liigitus ja kasutus (tehis ja looduslikud) Süsteemne maja. Olmematerjalid, nende liigitus ja kasutusvaldkonnad. Koduhooldusprotsessid. Toitainete liigitus. Tervisliku toitumise reeglid (kalorsus). Referaadid. Kütteviiside tööpõhimõtted (päikeseküte, maaküte, õhk-õhk küte).
Immuunsus nõrgeneb ning organism on vastuvõtlik külmetushaigustele. Mineraalide ainevahetus: Kaltsiumi ainevahetus muutub, tõuseb luude käive ja uuesti moodustamine. Ema vere kaltsiumi sisaldus langeb nii loote suurenenud vajaduste kui rasedusest tingitud normaalse lahjendusefekti tõttu. D vitamiin suurendab hormoonide tootmist, mis muudab teise trimestri lõpus kaltsiumi imendumise sooles kahekordseks, mis katab nii loote vajaduse kui kaitseb ema luustikku. Rauapuudusaneemia – on kõige tavalisem ja laialtlevinud toitumishäire kogu maailmas. Eesti sünniregistri andmetel oli 26,6%-l 2010 a sünnitanud naistest raseduse ajal aneemia. Rauapuudusaneemia on olukord, kus organismis napib rauda, et moodustada piisavas hulgas piisava suuruse ja rauasisaldusega punaseid vereliblesid. Rauda sisaldava hemoglobiini ülesanne on aga kanda organismis hapnikku laiali.
Mõningates haudadest on saadud ka tulekivist tööriistu, see viitab abstraktsele mõtlemisele, arvati, et on olemas hauatagune elu. Saksamaal on Drachenlochi koobas, kus tagapool väikestes käikudes seinaorvades on avastatud karupea, see viitab kindlate uskumiste olemasolusse. Esimene homo sapiens avastati Euroopas 1868. a, kui prantsuse arheoloog De Cro leidis ühest koopast luustiku. See oli kromanjoon ehk homo sapiens. Esimene leid on umbes 30 000 a vanad. Leiti 7 luustikku, keskmine pikkus oli 187 cm. Kromanjoonid olid pikad, püstised, saleda joonega, europiidse rassi esindajad. Umbes samal ajal sai tuntuks ka Aurinagnaci koobas, kust leiti 17 luustikku, kuid kohalik kirkikuõpetaja mattis nad kohalikku surnuaeda. Koopasse jäi alles suur kultuurkiht, see koobas andis nime paloliitikumi Aurignaci kultuuri perioodile. Kromanjoonlasi on üha enam leitud. Esimesed leitud luustikud oli küllalt suure koljuga
On olnud ka liikumisvõimetuid (vigastatud) neandertaallasi, kelle eest hoolitseti kuni nad terveks said. Saksamaal Drachenlochi koopas elasid ka neandertaallased. Selle koopa käikudes olid mitmed seinaorvad, millesse oli karupäid pandud. See viitab mingite kindlate uskumuste olemasolule. Esimene homo sapiens leiti 1868 Abri de Cromagnoni koopast. Selle järgi nimetati ta kromanjoonlaseks. Avastaja oli Louis Cartet. Leiti 7 luustikku ja nende keskmine pikkus oli 187cm. Nad olid pikad, saledad ja ilusti püstised. Umbes samal ajal Cromagnoniga sai kuulsaks ka Aurignaci koobas. Seal oli 17 luustikku. Kirik mattis sealt leitud luustikud surnuaeda. Koopas oli päris paks kultuurikiht Aurignaci kultuur. Esimeste leitud kromanjoonlaste ajumaht oli suur 1600-1900cm3. Neandertaallaste juurest leiti 3-4 erinevat tööriista, kromanjoonlaste juurest 10. Neandertaallased surid Euroopas välja üsna pea
annaabi.ee 
