Keskkonnaprobleemid ja lahustumisprotsess (0)

Keskkonnaprobleemid

• Happesademed
  

Sadamed, mille pH on võreldes looduslike sademetega madalam. SO2 ja NOx paisatakse õhku (tavaliselt autode, tööstuste , elektrijaamade poolt) ja need reageerivad veega, moodustades H2SO3 ja H2SO4. Happesademed on tõsine keskkonnprobleem, mis muudab keskkonna happeliseks ning mis põhjustab suurimaid probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Eutrofeerumine – veekogude rikastumine toitainetega (peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega) ning seejärel taimestiku äkiline vohamine ja kinnikasvamine, mis toob kaasa hapnikupuuduse veekogus ja veekvaliteedi halvanemise.

• Kasvuhooneefekt
  

Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. “ kasvuhoonegaasid ” (CO2, NO2, metaan , freoonid), mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on tegelikult normaalne eluks hädavajalik nähtus ja selles pole midagi ebaloomulikku.
Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase. Need soojuskiirgust neelavad „inimtekkelised“ kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus: lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi, see aga suurendab loomulikku kasvuhooneefekti. (Inimtegevusest tekkiva lisasoojenemise ehk) suurenenud kasvuhoonefekti tulemusena tõuseb keskmine õhutemperatuur ja selle tõusu kiirus Maal. „ Inimtekkeline “ kasvuhooneefekt hakkas ilmnema alles tööstusliku arengu algusest 19. sajandil

• Üleväetamine
  

Suurel hulgal kergesti lahustuvaid lämmastikuühendeid ei suuda taimed valkudeks muundada ning nad kogunevad taimedesse. Selliste taimede viljade toiduks tarvitamine võib põhjustada tõsiseid tervisehädasid. Taimede üleväetamine võib pikendada taime kasvuperioodi, põhjustada lamandumist, saagi nitraatidesisalduse suurenemist ja keskkonna reostust.

• Raskemetallid
  

Elavhõbe (Hg), kaadmium (Cd), plii (Pb), tsink (Zn), nikkel (Ni), kroom (Cr), vask (Cu). Raskemetallid tekivad 1) metallide tootmisel, 2) keemiatööstuses, 3) prügi põletamisel. Raskmetallid ladestuvad aeglaselt keskkonnas ja nendega kokkupuutuvates organismides. Organismis ladestuvad raskmetallid põhiliselt luustikku, neerudesse ja maksa ning põhjustavad kroonilisi haigusi (mürgistusi).
Lahustumisprotsess

• Mis juhtub lahustumisel aineosakestega?
  

Vee molekulid on polaarsed. Hapniku aatomil on vee molekulis kovalentne side kummagi vesiniku aatomiga. Hapniku aatom tõmbab ühiseid elektronpaare tugevamini. Kui aine lahustub, siis vee molekulid avaldavad aine ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lähevad lahusesse, kus neid ümbritseva vee molekulid. Tekiva hüdraatunud ioonid.

• Mis on lahustumisel eralduv soojusefekt ?
  

Vee molekulid on polaarsed (, mis tähendab, et hapniku poolsel osal on negatiivne laeng ja vesiniku poolsel osal positiivne laeng). Aine lahustumisel vees, seostuvad aineosakesed vee molekulidega ehk hüdraatuvad. Selle käigus eraldub soojust → eksotermiline protsess. Nt. NaOH ,H2SO4, LEELISED, HAPPED
KUI Elõhustumine Ehüdraatumine