Ohtlikud jäätmed Eestis
Ketlin Saksakulm
•
Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu
võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning
vajavad seetõttu erikäitlust.
Ohtlikud jäätmed:
patareid ja akud
vana õli ja õli sisaldavad jäätmed
päevavalgustuslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed
vananenud ravimid
külmkapid, televi sorid ja monitorid
värvid, lakid, li mid ja lahustid
saastunud pinnas
asbesti sisaldavad materjalid (nt eterni tplaat)
ohtlike ainetega reostunud taara ja materjalid (kaltsud, saepuru jms,)
kemikaalide jäägid ja nende pakendid ( puhastusvahendid ,
fotokemikaalid, happed , alused jms.)
mürkkemikaalid (putuka ja taimemürgid)
Tallinnas tehtud olmejäätmete uuringu alusel on olmejäätmetes
0,77% ohtlikke jäätmeid e kodumajapidamistes tekib 1,61 kg ohtlikke
jäätmeid inimese kohta aastas.
Asbest
Tulekaitse
Torude isoleeraines
Elektriseadmetes
Katuse ja põrandakivides
Kantserogeenne
Akud ja patareid
Kaadium, elavhõbe, plii
Elavhõbe kahjustab kesknärvisüsteemi
Ohtlikud jäätmed Eestis, nende koguste dünaamika. Ohtlike jäätmetega seotud probleemid. S Definitsioon Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale. Ohtlike jäätmete nimistu patareid ja akud elavhõbedat sisaldavad jäätmed (nt kraadiklaas) vananenud ravimid külmkapid, televiisorid ja monitorid värvid, lakid, liimid ja lahustid asbesti sisaldavad materjalid (nt eterniitplaat) olmekeemia jäägid ja nende pakendid (puhastusvahendid jms) mürkkemikaalid (putukaja taimemürgid) Jt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
13.okt Jäätmete käitlemine: biolagunevad, energeetiline kasutus 20.okt Jäätmete käitlemine: ladestamine prügilasse 27.okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded.. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel)
PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos mõistus + sphaira kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemi Instituudist, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist ja Eesti Ornitoloogiaühingust. Muuga sadamas on teostatud iga aastast merekeskkonnaseiret alates 1995
Kõik kommentaarid