Marie Under – „Mureliku suuga“ Anna-Liisa Skeber 11A Marie Under (1883-1980) • Friedrich ja Leena Under • Alustas luuletamist 13-aastaselt, esmalt saksa keeles • Cornelia Niclaseni Erakool 1893-1898 • Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest • Läbinud Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas Eraelu • 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga • Kolisid Kutšinosse, sündis esimene tütar Dagmar
Mats Traat Koostas: Martin Laid 9d Elulugu Sündis 23. novembril 1936. aastal Tartumaal. 1964. aastal lõpetas Gorki Kirjandusinstituudi. 1965-1969. aastatel toimetaja Tallinnfilmis. Siiamaani töötab kirjanikuna. Looming Alustas luuletamist külaelu argiprobleemidest. 1962. aastal ilmus esikluulekogu "Kandilised laulud". Edaspidises loomingus avardas üha oma ainevalda. Looming Teoste keskne teema on maaelu olevik ja minevik. Romaanides kujutab eestlaste lugu. Inimese teisenemine muutuvas ajas. Looming "Traat on oma romaanides kirjutanud eestlaste lugu, aidanud taastada meie vaimset identiteeti ning eneseväärikust. Eepiliste suurteoste kõrval on Traat
1882 halvenes tema tervis, viimastel aastatel põdes ta vähki. Koidula suri 11. augustil 1886. Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale oma poja kõrvale. 1946 toodi tema põrm Tallinna Metsakalmistule. On avaldatud arvamust, kas oli ikka õige ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. Pärnus on Koidula mälestussammas. Noore Koidula vaimset arngut mõjutasid kaks erinevat kultuurikeskkonda. Hariduse sai ta saksa keeles ja nii sai talle saksa kultuur ja kirjandus omaseks. Ka luuletamist alustas Koidula saksa keeles. Ent samal ajal puutus Ta kokku eesti talupojakultuuriga, omandas isalt ja isapoolselt vanaemalt rahvapärase eesti keele, tutvus rahvajuttudega ja talupoegade eluoluga. Tartus puutus ta kokku selle aja oluliste kultuuritegelastega, tutvus Kreutzwaldi ja Jakobsoniga, oli nendega kirjavahetuses. Jakobsonilt sai ta oma kirjanikunime (1866 ja 1867 ilmusid anonüümselt kaks Koidula luulekogu, need ei levinud laialt, kuid Jakobson avaldas valiku tema luuletusi
1882 halvenes tema tervis, viimastel aastatel põdes ta vähki. Koidula suri 11. augustil 1886. Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale oma poja kõrvale. 1946 toodi tema põrm Tallinna Metsakalmistule. On avaldatud arvamust, kas oli ikka õige ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. Pärnus on Koidula mälestussammas. Luule moodustab Lydia Koidula loomingu kõige tähtsama osa. Koidula oli esimene eesti naisluuletaja, kes kirjutas kunstiküpset romantilist loodus- ja isamaaluulet. Eesti keeles luuletamist alustas ta Pärnus, kuid esialgu olid tema luuletused vagatsevad ja sentimentaalsed. Alles Tartu vaimses õhkkonnas avaldus tema tõeline luuleanne. Esimesed luuletused avaldas 1865 Eesti Postimehes. 1866 ilmus anonüümselt tema esimene luuletuskogu "Vainulilled". Sisaldab varasemaid, ka Pärnus kirjutatud luuletusi. Valdavalt olid need tõlked ja mugandused saksa keelest. Valitseb moraliseeriv ja õpetav, paiguti usuline kallak. Kõige populaarsemaks on saanud luuletused
Följetonist Üks "Siuru" loojaid Teosed Följetonikogu ,,Klounid ja faunid" (1919) Följeton ,,Sinises tualetis daam" ,,Saatana karusell" (1917) ,,Rändavad rüütlid" (1919) ,,August Gailiti surm" (1919) Loomingu omapära Eemaldumine tavalisest realismist Dramaatilisus ja dünaamika Igatsus jumalikuma poole Romantiline liialdus Marie Under ehk Printsess (1883 1980) Õppis 4-aastaselt soravalt lugema 14-aastaselt alustas luuletamist Eesti luuletaja Maetud Rootsi Looming Luulekogu ,,Sonetid" Luulekogu ,,Eelõitseng" Luulekogu ,,Sinine puri" Loomingu omapära Naiselik, kasutab lõhnu, värve Armastusluule rõõmsam Looduspitide kujutamisel kasutas emotsioone Johannes Semper ehk Asm (1892 - 1970) Luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist, poliitik On õppinud Pärnu Gümnaasiumis, Peterburi Ülikoolis, Riia
1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB. Looming Under alustas luuletamist saksa keeles, esimene eestikeelne luuletus ilmus pseudonüümiga Mutti 1904. aasta "Postimehes" Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid lugejaid oma julge sõnaseade ning üllatava mõttevabadusega. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Tema kujundimaailm on barokselt dekoratiivne ja buduaarlik üleküllastatud
ARTUR ALLIKSAAR *Eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. *sündis Tartus 15. Aprill 1923 ja suri 12.august 1966. (43) *kuni 1936 aastani kandis nime Artur Alnek. *õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja hiljem Tartu Ülikoolis õigusteadust. *Luuletamist alustas juba gümnaasiumis, mil olid talle eeskujuks Marie Under, aga ka Sergei Jessénin ja Rainer Maria Rilke, kelle luulet ta ka hiljem tõlkis. Alliksaare looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, oma loomingus kasutas ta tihti sõnu: surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv vesi. *Alliksaare tuntuimaks luulekoguks on ,,Päikesepillaja", mis on koostatud Toomas Tõnissoni poolt ning on välja antud 1977. aastal. Lisaks on veel Paul- Eerik
. . Samuti on elo kirjutanud proosat, nimelt tal on ilmunud proosa valdkonnas sellised teosed nagu ,,Ingelheim" ja ,,püha maama" Elo juttude keskseks teemaks on naise mõtted ja tunded ning temale esitatavate ootuste ja tegelike unistuste vastuolu. Autori luulele omased sõnavahedus, sarkasm ja iroonia võimenduvad tema proosas ja muudavad Viidingu jutud läbilõikavateks ja kaasahaaravateks detailitäpseteks pildistusteks. Elo meelest peetakse luuletamist liiga kergeks, ega üldse peetagi tööks, kuid kahtlemata on see töö iseendaga maailmade ja mõttega, ning inimene, kes kirjutab, mõtleb ja tunneb samal ajal, kui ta kirjutab, ta väljendab ennast luulekeele kaudu. Tema kui naisluuletaja teeb oma tööd öösiti, kui ta abikaasa magab... Mõtted tulevad paremini pähe hilisematel kellaaegadel, kõik on siis rahulik ja vaikne. ,,Isikuvabadusest" Ma võin teha, mida ma tahan, Istuda,kuhu tahan, lennata, kuhu iganes,
(kirjandus)organisatsioonide auliige. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna aastatel 19241925 Tartus, edaspidi Tallinnas. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis jm. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. aasta septembris Rootsi, elas aastast 1945 Stockholmis ja töötas arhiivitöölisena Drottningholmi teatrimuuseumis aastani 1957. Suri Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Under alustas luuletamist saksa keeles, esimene eestikeelne luuletus ilmus pseudonüümiga Mutti 1904. aasta "Postimehes". "Siuru" kirjastusel jõudsid trükki kolm esimest lüürikakogu: "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" (1918) ja "Sinine puri" (1918). Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid lugejaid oma julge sõnaseade ning üllatava mõttevabadusega. Tema kujundimaailm on barokselt
§ 1949 arreteeriti, süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises § 19491957 oli sundasumisel § Esialgu oli Alliksaar vangis Narvas, hiljem Mordva vanglas § Pärast vangistust ei saanud luba Eestisse tulla ja elas Vologda oblastis § 1958 tuli salaja Tartusse, kus töötas õllevabrikus, ehitustöödel ja raudteel § Suri vähktõppe (12.08.1966) ning on maetud Tartu Ropka kalmistule Loomingu tee § Alustas luuletamist gümnaasiumiõpilasena, toetudes M. Underi ja R. M. Rilke eeskujudele § Teda mõjutas ka 1920. aastate vene luule, eriti S. Jessenin § Ta luuletusi hakkas avaldama Postimees 1943 § 1960. aastate luuleuuenduses kujunes julgeks eksperimenteerijaks, virgutades oma luulega Tartu noori autoreid § Alliksaar ise ei pääsenud aga eluajal ühegi koguga trükki Loomingu olemus § Ülistab oma luules kunsti §
*"ülistan inimese mina" mehed ja naised on võrdsed * ,,kuulen laulmas Ameerikat"- rõõmus ja muretu elu. *"laul iseendast" *"Ülistan ihu, elektrilist" *"Kui õitsesid sirelid viimati õues" Vladimir Majakovski 1893 1930. Sündis Gruusias, õpingud algasid sealses Kutaisi gümn-s. Isa surma järel 1906 kolis perekond Moskvasse, kus M õpingud jätkusid. 15a-lt astus bolsevike parteisse. Sattus korduvalt poliitilistel põhjustel vanglasse, kus 1909a-l alustas luuletamist. Parteitööst loobumise järel süvenes kunstiõpingutesse. Liitus futuristide kirjandusliku rühmitusega. Futuristid korraldasid 1913 1914 turnee Venemaa suuremates keskustes. Nende esinemised olid skandaalsed. M-le tähendas futurism eelkõige protesti vana ühisk. vastu ning uue vormi otsinguid, kõige linliku, industriaalse ülistamist. Poeem ,,Pilv pükstes" (1915). Maeterlincki elu ja looming. 1862 1949. Sündis Belgias Genti linnas, kus lõpetas ülikoolis 1885 õigusteaduskonna
Looming (1) · Kõik tema loomeviljad (11 proosaraamatut ja 7 luulekogu) ilmusid paguluses ning jõudsid Eestisse vaevaliselt ja hilinemisega. · Teemad: Teine maailmasõda, pagulaselu, metsavendlus, armastus, piin ja valu. · Peamine oli rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda. · Ta on eriti pikalt ja üksiksasjalikult kirjeldanud selle ajajärgu piinamisi ja hirmutegusid. Looming (2) · Arved Viirlaid on pidanud luuletamist naudinguks, proosas kirjutamist aga raskeks tööks. · Vormiliselt küljest on ta ebaühtlane. · Viirlaidu on võrreldud Hemingwayga. 7 luulekogu · On avaldanud 7 luulekogu: · "Hulkuri evangeelium" (1948) · "Üks suveõhtune naeratus" (1949) · "Jäätunud peegel" (1962) · "Hõllalaulud" (1967) · "Käsikäes" (1978) · "Igaviku silmapilgutus" (1982) · "Valgus rahnude all" (1990) Romaanid · "Tormiaastad" ja osa (1949) · "Ristideta hauad" (1952)
1. Kirjeldus Villu Tamme on sündinud 2. novembril 1963. aastal ja on hetkel 51-aastane. Ta on välimuselt silmapaistev oma punkarliku stiili pärast. Värvilised juuksed, räsitud habe ja üldiselt korrapäratu välimus. Iseloomu kohta ütleb ta, et vanasti oli ta konkreetsem ja ütles välja, kõik mis arvas. Praegu väldib ta otsest kritiseerimist ja ütleb, et on lausa häbelik. Tema huvideks võib nimetada nii maalikunsti, muusikatööstust kui ka kirjutamist, luuletamist. Maalikunsti viljeleb ta siiski vaid hobikorras. Tamme on ansambli J.M.K.E. asutajaliige ja kunstiline juht. Perekonnast käib ta läbi vaid venna ja kaugemate sugulastega, ise on punkar poissmees. 2. Analüüs Villu Tammel on nagu punkluuletajatel ikka, alati pessimistlik ja negatiivne vaade kõigele, millest luuletab. Luuletuste teemasid on seinast-seina, kuid esile tõuseb siiski näiteks tollase vene võimu naeruvääristamine ja tihtipeale ka niiöelda elu
Hando Runneli looming Hando Runnel on sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit perest. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesed luuletused tegi ta algkoolis, tõsisemalt võttis ta luuletamise ette 1950ndate lõpupoole. Luuleraamatut on ta andnud korduvalt ja jätkab ka siiamaani luuletamist. Lastele mõeldud luulekogusid on ta teinud 4, paljusid ülejäänusid nimetatakse sihtgrupituks ehk sobivad kõigile. Luulekogudest ei puudu ka võrukeelseid luuletusi. TAKUST TEHTI TAEVAREDEL, kanepine köis, üles-alla vallarahvas seda mööda käis, vaatas kuidas valla vaevast priiskas sakste mõis, pilve piirilt sinna poole tühjaks tehti põis Hando Runnel kirjutab väga oskuslikust eestlaste probleemidest. Antud
kes hukkab oma vastsündinud, põhjused-sotsiaalne hukkamõist. Vallasema tunneb pärast suurt süütunnet,uputab ka enda meelte segaduses. Eesmärk oli näidata, et vallasemasid ei tohiks jätta üksikuna,välja tõugata, hukka mõista, ballaadikogu "Õnne varjutus". Luulekogu "Mureliku suuga"-muretseb kodumaa,selle saatuse pärast,tunneb kaasa küüditatutele. Under kirjutas oma hilisemas luules masendusest, ängistusest,kirjutas ka elurõõmsaid luuletusi. Jätkas luuletamist eesti keeles ka Rootsis, luulele lisandus koduigatsus.
kohtunikku. Kodanike hulka ei kuulunud: naised, orjad, Ateenas alustati poiste harimisega 7.aastaselt, rikkamates võõramaalased. Orjanduslik ühiskond. peredes oli koduõpe, pedagoogi käe all,vaesemad pered saatsid Sparta polis: Asub Lõuna-Kreekas. Elanikud jagunesid pojad kooli, kus õpetati lugemist ja kirjutamist, muusikat ning kolmeks: 1) spartiaadid(tavakodanikkond) 2) perioidid luuletamist. Jõukamad jätkasid sofisti käe all, haridus puudutas (Lakoonika asukad,vabad ja poliitiliste õigustega.) 3) heloodid ainult poisse. Spartas said tüdrukud ka kehalistes treeningutes (spartiaatide maaorjad.) käia, muidu õppisid kodus kõike emalt. Valitsemine: 2 kuningat (sõjaväepealikud) neile allus sõjavägi, 6 Kreeka filosoofi ja nende põhimõtted: 1) Thales Maailm kuningad kuulusid vanemate nõukokku e
(tänapäeva teater- ei loobita toiduga, ei kanta maske ega koturne, toimuvad etendused vabas õhus, lava asub ees keskel ja pealtvaatajate kohad lähevad aste astmelt kõrgemale.) 13.Iseloomusta Kreeka kooliharidust. V:Hariduse eest hoolitsesid linnriigid, Ateenas alustati poiste harimisega 7.aastaselt, rikkamates peredes oli koduõpe, pedagoogi käe all,vaesemad pered saatsid pojad kooli kus õpetati lugemist ja kirjutamist, muusikat ning luuletamist. Jõukamad jätkasid sofisti käe all, haridus puudutas ainult poisse, Spartas said tüdrukud ka kehalistes treeningutes käia, muidu õppisid kodus kõike emalt. 14.Nimeta 6 Kreeka filosoofi ja nende põhimõtted. V:1) Thales Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. 2) Anaximandros filosoof, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 3)Demokritos Maailm koosnes tühjusest ja selles liikuvatest omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest-aatomitest
Näiteks karjusid Normandia rüütlid oma kreeklastest vastastele, et need alla annaks, kuna lapsepõlves pidev krihvli ja tahvliga õppimise tõttu ei oskavat nad õigesti oda ega mõõka käes hoida. Kui rüütlid lasid endale midagi ette lugeda, pidid nad usaldama nii ettelugejat kui ka iseend. Rüütel pidi oskama seitset rüütlivoorust: ratsutamist, ujumist, vehklemist, oda ja vibu käsitsemist, ujumist, vehklemist, oda ja vibu käsitsemist, maadlemist, kabemängu ning luuletamist. Seega ei saa öelda, et tema elu lihtne oleks olnud. Rüütel pidi olema vapper, hirm ja raskused olid tema igapäevaelu lahutamatuks osaks. Sadulas tuli olla iga ilmaga. Rüütlina võitlemine oli tegelikult pidev hirmu allasurumine. Nad olid võideldes tihti mitmeid päevi korralikult söömata-joomata ning kui oligi midagi süüa, näiteks liha, söödi vahel lihtsalt seda toorena, kuna polnud aega ega tingimusi selle söögikõlblikumaks muutmiseks
jälle oma kujutelmade küüsi. Kirjanik tundis vimma pere vastu, sest isa ja vend olid käinud vallalt haige ülalpidamiseks toetust palumas. Teadmine oma vallavaese seisundist tekitas Liivile palju meelehärmi. Kõigi nende aastate jooksul polnud Liivil mingit kontakti kirjanduslike ringkondadega. Mõnel poolpeeti teda koguni surnuks. Ometi ei soikunud Liivi vaimne elu täielikult. Ta luges ajalehte ning mõlgutas mõtteid poliitilise ja kirjandusliku elu kohta. Veel enam Liiv jätkas ka luuletamist. Nii kandis kirjanik 1896 aasta suvel, kui ta elas oma lelle juures Pujanil, kaasas käsikirjapakk, mis sisaldas peamiselt värsse. Oma hilisemates üleskirjutustes on ta 1890-ndate aastate teise poolega dateerinud hulga luuletusi. 1902 aastal avastas Juhan Liivi Ojal ülikooli närvikliiniku assistent Juhan Luiga, kes kogus Põhja-Tartumaal andmeid vaimuhaiguste leviku kohta. Kohe märkas arst, et Liiv polnud ühiskondliku ja kirjandusliku elu vastu täiesti tuimaks muutunud
imevärklikud ... jutud ja teud" (1857), mille puhul samuti tegu mugandusega. Siin pilkas autor kaasaegsele eesti elule omaseid nähtusi. Kreutzwaldi proosaloomingu tippteoseks on "Eesti rahva ennemuistsed jutud" I, II, III, mis valmisid 1850-te lõpul, ilmusid vihikutena (1860, 1864) ja lõpuks Soome Kirjanduse Seltsi toetusel raamatuna 1866. "Ennemuistse jutud" olid eesti algupärase kirjanduse seni kõige mahukaimaks teoseks, sellest ilmus kordustrükke ja tõlge saksa keelde. Luuletamist alustas Kreutzwald noorukina 1820-tel saksa keeles, 1840- tel avaldas üksikuid luuletusi baltisaksa nädalalehes "Das Inland". Hilisemates raamatutes põimub originaallooming mugandustega. Luule-loomingu rikkusega paistis Kreutzwaldi elus silma 1850-te esimene pool. Esimeseks muganduseks oli ballaad "Leonora" (1851), romantiline lugu sõdurimõrsjast. 1852 avaldas Kreutzwald eestikeelse tervitusluuletuse Tartu ülikooli 50. aastapäeva puhul "Tartu Alma
Juuliust. Peale vestlust Annaga tekkis tal uuesti igatsus nende vanade asjade järele. Pealegi kohtas Juulius oma vana pinginaabrit August Sagritsat, kes oli kunagi vastupidiselt Juuliusele silma paistanud reaalainetes. Ka Sagrits küsis Juuliuselt nagu Annagi, et mis tast saanud on, oli ta ju kunagi lootustandev kuju nende koolis. Kas ta mõtlebki ainult koolmeistriks jääda või on tal ka mingid suuremad plaanid? Juulius hakkas seepeale uuesti luuletamist proovima. Sellega polnud ta peale luulekogu avaldamist peaaegu üldse tegelenud. Juuliust hakkas tüütama argipäeva hallus, ta arvab, et on loodud millekski rohkemaks, kui koolmeistriks ning tahab Sagritsa eeskujul minna ülikooli õppima. Emmi hakkab kartma, et Juulius muutub talle veel kaugemaks, kuid samas ei taha takistada mehe pürgimisi. Emmi tajub, et Juuliuse ja Anna vahele on tekkinud mingi side mis võib viia selleni et mees ta juures lahkub
laskma vibust ja ammust, tabama ja paiskama vastast sadulast, võitlema relvaga ja kilbiga kaitsma, rusikatega võitlema, vehklema mõlema käega, kergelt hüppama. Oma tulevaseks kutseks valmistus rüütel lapsest peale. Teenimine 10-12 aastasena senjööri juures, oli rüütlile praktiliseks kooliks. Peale paaziaja edukat läbimist toimus rüütlikslöömine. Rüütel pidi valdama seitset rüütlioskust: ratsutamist, ujumist, vibulaskmist, rusikavõitlust, pistrikujahti, malemängu ja luuletamist. Rüütlile vajalikke oskusi lihviti turniiridel. 3.1 TURNIIRID Rüütliturniirid olid kõrgema seltskonna armastatud ajaviide, kus rüütlid oma võimeid näitasid. Neid peeti mõne feodaallossi läheduses ning sinna kogunes tuhandeid pealtvaatajaid. Rüütlite jõuproovid kestsid tavaliselt mitu päeva: esimesel võideldi ratsa, teisel jalgsi ja kolmandal grupikaupa. Kahevõitluses tähendas sadulast mahapaiskamine teise poole kaotust, kaotaja pidi
Hans Christian sundis ennast töötama kuduja õpipoisina, hiljem aga rätsepana. Kuni 14- aastaseks saamiseni oli tal võimalus minna Kopenhaagenisse näitlejaks, ta võttis selle pakkumise vastu, ilma et oleks kordagi kahelnud. Kuna tal oli suurepärane hääl ning ta suutis ilma probleemideta laulda soprani, võeti ta vastu Royal Danish’i teatrisse, mis oli tema eas erakordne kogemus. Kahjuks tema hääl muutus peagi, mille tõttu teatris olnud kolleegid soovitasid tal proovida luuletamist ning kirjaniku ametit.Võttes tõsiselt kuulda kolleegide soovitusi, keskenduski Andersen kirjutamisele ning luuletamisele. Jonas Collin, kes oli juba varasemast ajast soovinud Anderseniga kohtuda, kiindus koheselt tema andesse ja saatis ta viivitamatult huminitaargümnaasiumisse ning oli nõus maksma tema hariduse eest. Kui Andersen sai 22-aastaseks avaldas ta ka oma esimese raamatu, milleks oli „The Ghost at Palnatoke's Grave”
poliitiline ja paljuski dekabristidega seotud 2.lembelüürika (mõlemas on vabaduse teemat). Hilisem luule on eelkõige filosoofiline. Rõhutas humanismi. Keskne motiiv inimese õigus õnnele, sõltumatusele, vabadusele. Surma sai duellil (naise pärast). Lermontov- ohvitseri peres, kurb lapsepõlv(ema sureb, suguvõsa ei soosi ja vanaema paneb näkku). Tundlik, raske iseloomuga. Varakult hakkas luuletama. Tundis romantikute luulet, kujunes oma stiil. Ülikoolis kästi luuletamist varjata. Varasema luule teema üksildus ja eraldatus. Armastus tähendab truudusetust, sõprus petmist ja unistus illusiooni. Tuntuim luuletus on "Puri" ühendab priiuse ja vangipõlve, mässumeele ja sunnitud rahu. . Teenis tsaari kaardiväes, oli aktiivne seltskonnaelus. "Maskeraad" tegevus 30ndate keskel Peterburis- tsensuur keelas ära(5korda:D). Puskini surm suur löök ja kirjutas luuletuse "Poeedi surm"-raevukas aga ülistav. Saadeti Kaukaasiasse sõdima. "Valelik" mägilastele
KONSPEKT Marcell Proust 10 juuni 1871- 18 november 1922. Pärit rikkast perest. Õppis Sorgonnis. Elas suurlinna elu. Avaldas kunsti ja kirjandus kriitikat. Katsetas luuletamist. 35-aastasena loobus astma pärast ühiskondlikust elust ja pühendus romaani kirjutamisele. Kavatses kirjutada 7osalise romaani, 16 köidet: ,, Kadunud aega otsimas" . Teoseid iseloomustas süvapsühholoogiline analüüs. Tekst on üles ehitatud jutustaja mälestusele Prantsusmaa peenemast seltskonnast, kellesse ta ise suhtus irooniliselt. 1912 valmis 1.osa, mille pidi avaldama oma raha eest. 1913 ,,Svanni armastus" , ,,Soodam ja Gomorra". Seda nimetatakse impressionismiks.
Tegemist oli individuaalsete, mitmes suhtes erinevate, oma teed otsivate noorte autoritega. 3 Heiti Talvik Heiti Talvik(1904-1947) pühendus täiesti oma luuletajakutsumusele, niipea kui oli selles selgusele jõudnud. 1924. aasta oktoobris saatsi Heiti ,,Loomingu" toimetusele luuletuse kaaskirjaga, millest võis lugeda, et ta oli aasta tagasi alustanud teadlikult ja andunult luuletamist, ohverdades selle kõrval kõik muu. Samas kirjas väljendus küll ka enesekriitiline suhtumine saavutatusse. Need jooned- andumus ja enesekriitika- iseloomustavad Talviku kogu lühikeseks jäänud elu-ja loometeed. Küllaltki omapärasest haritlasperest pärit- isa arst, ema klaverikunstnik-, Pärnus ja Tartus elanud ning koolis käinud, Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust õppinud Talvik elas kirjanduse, luuletamise ja vaimuinimeste maailmas
Liikuda sai jõgesid mööda. Ehin leidis sealt ka oma esimese abikaasa, kes oli komitar. 1965.-1966. aastal töötas Andres Ehin toimetajana ajakirjas Küsimused ja Vastused, 1966.-1969. aastal ajalehe Sirp ja Vasar peatoimetajana, 1969.-1972. aastal ajakirja Kultuur ja Elu osakonnajuhatajana, 1972.-1974. aastal Eesti Nõukogude Entsüklopeedia peatoimetuses, aastast 1974 kutselise kirjanikuna ning aastast 1992 ajakirja Mana Eesti-poolse toimetajana. Luuletamist alustas Ehin 1958. aastal, olles Tartu Ülikoolis esimesel kursusel. Enda sattumist sürrealismi juurde kirjeldab ta aga nii: "Mulle on meeldinud lapsest peale igasugu asju välja mõelda,". Eriti head inspiratsiooni 2 pakkusid ülikooli tollaste ideoloogiaõpetajate loengud ja seminarid. Näiteks tavatses üks õppejõud, legendaarne kummikäsi Reimann, esitada üsna sürrealistliku maiguga küsimusi. Näiteks: "Kuhu tekkis (1917. aastal) mõra?"
3 1. ISLAMI AJALUGU Enne islami perioodi elasid rändava eluviisiga araablased ehk ka beduiinid vähenõudlikku elu. Kõik eluks vajalik valmistati ise. Neil olid oma välja kujunenud kasvatamise ja õpetamise traditsioonid. Kõrbes kaameli või hobuse seljas ratsutades anti neid teadmisi noorematele edasi. Järeltulijad õppisid vibu laskma, ujuma ning ratsutama. Lisaks õpiti kirjutamist ja lugemist ning ka luuletamist. Nende kõlblusideaale võib võrrelda keskaja Euroopa rüütlikasvatusega, kus suure au sees on vaprus, järjekindlus, mehisus, lugupidamine teiste rahvaste traditsioonide vastu, heldus ning rüütellik käitumine endast nõrgemate suhtes. Islam kui usk tekkis 7.sajandil, kui prohvet Muhamed sai ilmutusi Allahilt ehk Jumalalt. Tema ilmutused muutsid tugevasti varakeskaegset maailma ja panid aluse uuele ajaarvamisele. Moslemid, islamiusu järgijad, loevad aega 662
Ma ei ole ka keelefanaatik ses mõttes, et üksikute sõnade kallal nokitsemine või metafooride imetlemine mulle väga suurt huvi pakuks - võin ka julgelt öelda, et huvitav luulekeel on minu jaoks midagi muud kui lihtsalt hästitõlgitud luuletus. Eeldatakse ju ka, et luuletaja suhe keelde on kuidagi erilisem kui tavainimesel, ning et luule keel on ikkagi midagi muud, koguni midagi võõrast või teistsugust kui tavakeel. Ehk võib see nii ollagi. Kui alustasin n-ö teadlikku luuletamist, millega oli ühtlasi seotud teatav soov keelt rohkem ja paremini valitseda, siis tundus ka mulle luuletamine olevat midagi paremat või õilsamat kui tavakeeles väljendumine... Kindlasti ei ole luuletamine tavaline, kapitalistlik töö ja kasu sellest tööst on veidi teistsugune, kuid kahtlemata on see töö iseendaga, maailmade ja mõttega, ning inimene, kes kirjutab, mõtleb ja tunneb samal ajal, kui ta kirjutab, väljendab ennast luulekeele kaudu. Nii nagu luule on
kogudes. Välja on antud ka mõned suuremad ja väiksemad valikkogud tema luulest. Alveri kui tõlkija suursaavutus on Puskini ,,Jevgeni Onegin" (1956-1963). Karl Ristikivi on Vetti Alverit nii oma 1954.aastal ilmunud ,,Eesti kirjanduse loos" kui ka mitukümmend aastat hiljem nimetanud akrobaadiks, kes kõige kaelamurdvamad keelelised numbrid sooritab mängleva kergusega. Võrdluses akrobaadiga peegeldus see, mis luulekaugele inimesele tabamatuks jääb ja miks luuletamist sageli üldse mingiks tööks ei peeta. Ükski akrobaatiline number ei sünni niisama, selleks on vaja tööd ja harjutamist ja kaalumist ja vaagimist. Betti Alveri luule on meie hamletlike poeetide omast võrratult rikkam ja elujaatavam, väidab Tartu Ülikooli kirjandusõppejõud Ele Süvalep. Betti Alver on ise öelnud: ,,Täielikum elu on minu meelest elu võimaluste piiril. Ma pole kunagi tahtnud, et miski tuleks mulle kergelt kätte, ei elus, ei loomingus, ei armastuses
vibust ja ammust, tabama ja paiskama vastast sadulast, võitlema relvaga ja kilbiga kaitsma, rusikatega võitlema, vehklema mõlema käega ja kergelt hüppama. Oma tulevaseks kutseks valmistus rüütel lapsest peale. Teenimine 10-12 aastasena senjööri juures oli rüütlile praktiliseks kooliks. Peale paaziaja edukat läbimist toimus rüütlikslöömine. Rüütel pidi valdama seitset rüütlioskust: ratsutamist, ujumist, vibulaskmist, rusikavõitlust, pistrikujahti, malemängu ja luuletamist. Rüütlile vajalikke oskusi lihviti turniiridel. Need olid näitlikud lahingud, mis olid väljaõppes väga tähtsal kohal. Esialgu võideldi turniiril nüride odadega, seejärel odadega, millel oli otsas ketas, et tera liiga sügavale ei läheks ja vastast liiga rängalt ei vigastaks. Viimaks võideldi ka lahingurelvadega.Turniirid ei olnud ainult sõjalise väljaõppe kohad vaid sealt võis saada ka suurt materjaalset kasu, kuna võitja sai omale kaotaja relvad ja
Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946 õpetaja (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Venelased arreteerisid ta ning saatsid GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal on ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. Jaan Krossi abikaasa on luuletaja ja lastekirjanik Ellen Niit. Jaan Kross Kalju lepiku eakaaslane alustas luuletamist Tallinna Westholmi gümnaasiumi õpilasena 1938. aastal ja tõenäoliselt jätkas seda Tartu Ülikoolis, kus õppis juurat. Temagi kirjanduslik debüüt takerdus okupatsioonida ja sõdade tõttu ja oma niinimetatud eelõitsengusse kuuluvad luuletused avaldas ta alles viiekümnesena oma seni ainukeses valikkogus "Voog ja kolmpii" (1971). tsükkel "Eilne mees väljas" on ilmselt arbujate mõjuline, demonstreerides
Lermontov Sündis Moskvas. Kurb lapsepõlv(suguvõsa ei soosi, ema sureb, vanaema ostab isalt). Naiste seas populaarne, kuigi polnud ilus. Tundlik, raske iseloomuga. Varakult hakkas luuletama. Tundis romantikute luulet, kujunes oma stiil. Ülikoolis kästi luuletamist varjata. Varasema luule teema üksildus ja eraldatus. Armastus tähendab truudusetust, sõprus petmist ja unistus illusiooni. Ei loobu võitlemisest, kuigi näeb, et see on võimatu. Keskne tegelane deemon-langenud ingel, mäss Jumala vastu, mõistetakse hukka, aga jääb endale kindlaks. Varase luule tegelane on kahepalgeline-hing püüdleb vabaduse poole, elu hooiab orjaahelais. Tuntuim luuletus on "Puri" ühendab priiuse ja vangipõlve, mässumeele ja sunnitud rahu. Sel
paljudel meestel, kes ju ei osanud lugeda ega kirjutada. Oma mäletamisvõimet hoidsid nad vormis sellele konkreetselt mõtlemata, pideva harjutamisega, laulmisega, retsiteermisega, miimikaga, kuuldu kordamisega.2 Suurt rolli mängisid rüütlikasvatuses losside peremehed, kuid ega ka perenaised varju ei jäänud. Viimaste ülesandeks oli eelkõige hoolitseda rüütliks pürgijate vaimsete võimete eest. Nii õpetati neile kombeid, luuletamist ja muusikariistal mängimist.3 Siinkohal tekib juba esimene vastuolu rüütlikultuuris. Ühelt poolt ütleb üks autor, et rüütlite puhul ei tähtsustatud lugemisoskust ega ka kirjaoskust, kuid siis ütleb teine autor, et neile õpetati värsside koostamist ja prantuse keelt. Siiski tuleks järeldada, et kindlasti oskasid rüütlid minimaalsel määral lugeda ja kirjutada ent suurem rõhk oli siiski pandud mälu treenimisele, et hiljem kuuldut õiges kontekstis taas kasutada.
Muusika vimaldab kuulajal enda tundeid defineerida, neist aru saada ja seeläbi oma probleemidele lahendusi leida. · Muusikateraapia vorm ja meetodid Muusikateraapia vorm ja meetodid sltuvad terapeudi teoreetilisest taustast. Nii esineb muusikateraapia praktikas psühhoanalüütilist, kognitiivset, humanistlik-eksistentsialistlikku ja teisi lähenemisviise. Muusikateraapias kasutatakse ka teisi loovaid väljendusvimalusi nagu liikumist, joonistamist, luuletamist jm. Muusika teraapilist mju käsitledes on oluline eristada: * muusikateraapiat - süstemaatiline sekkumisprotsess muusikaväliste eesmärkide saavutamiseks, mille teostajaks on proffessionaalne muusikaterapeut * muusika terapeutilisest kasutamisest - muusika lisamine phiravile, mida teostavad arstid, meditsiinied, psühholoogid jms. personal · Muusikaterapeutiks saab olla vaid muusik/muusikapedagoog, kes omab erialaseid teadmisi ja oskusi
Veske ja Ado Reinvald, kelle luuletused aastapäevale pühendatud antoloogia ,,Eesti innustasid rahvast võitlema vabaduse eest ning Luuletused". Ado Grenzstein-Piirikivi . Ado äratasid kodumaa-armastust. Nende luuletustest on Grenzstein sündis 5. veebruaril1849 Viljandi- heliloojad loonud palju rahvalikke koorilaule. maal Tarvastus talurentniku pojana. 1881. aastal Lydia Koidula Luuletamist alustas saksa keeles. asutas Grenzstein uue ajalehe «Olevik». Ta Isalt ja vanaemalt omandas rahvapärase eesti keele avaldas ajalehes omaenda luuletusi, samuti .Esikkogu Vainulilled 1866 tõlked või ilmusid kogud «Laulud ja salmid» ning mugandused saksa luulest .Emajõe ööbik 1867 «Mõttesalmid». A. Grenzstein luuletajana - suur edasiareng sisult ja vormilt; ülekaalus kogud ,,A. Piirikivi Esimesed luuletused" originaalluuletused
Keskaja inimene enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need olid kloostrite ja kirikute juures. Lugeda oskasid paljud, aga see oskus oli algeline. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal. Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma. Rüütlile õpetati eelkõige võitluskunste. Rüütlidaamile käsitööd, usuõpetust, ladina keelt, laulmist, tantsimist, luuletamist ja muusikariistadel mängimist. Tagasihoidlikkust ja kõlblust õpetati nii tüdrukutele kui ka poistele. Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naistetöid ja tarkusi õppides. Poiste elu oli karmim nemad pidid meeste käe all välioludes, tallis ja hoovis võitluskunsti omandama. Kui isaga midagi juhtus, pidi poeg vastutuse perekonna eest enda peale võtma. Aaskeetlik kasvatus Karm kasvatus ja füüsiline karistamine, võõrasse peresse saatmine.
Keskaja inimene enamasti kirjaoskamatu. Koole oli vähe, need olid kloostrite ja kirikute juures. Lugeda oskasid paljud, aga see oskus oli algeline. Keskaja inimene oli eelkõige ja alati usklik. Hirm Jumala kohtu ees saatis teda kõikjal. Hariduse eesmärk oli täiesti teine võrreldes antiiksega. See tähendas eelkõige õpetada hirmu tundma. Rüütlile õpetati eelkõige võitluskunste. Rüütlidaamile käsitööd, usuõpetust, ladina keelt, laulmist, tantsimist, luuletamist ja muusikariistadel mängimist. Tagasihoidlikkust ja kõlblust õpetati nii tüdrukutele kui ka poistele. Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naistetöid ja tarkusi õppides. Poiste elu oli karmim – nemad pidid meeste käe all välioludes, tallis ja hoovis võitluskunsti omandama. Kui isaga midagi juhtus, pidi poeg vastutuse perekonna eest enda peale võtma. Aaskeetlik kasvatus Karm kasvatus ja füüsiline karistamine, võõrasse peresse saatmine
Nüüd süvenesid isa range kontrolli all kehalised ja relvaharjutused. 10 aastaselt saadeti poiss kodust ära, mõne silmapaistva ja tunnustatud rüütli, aga veel tavalisemalt isa senjööri lossi, näidates seega oma truudust, kus poisike alustas oma rüütliks saamist paazina teenides. Kui paazil olid kõik pere- mehega seotud ülesanded täidetud, pidi ta minema naistepoolele ja olema seal perenaise käsu-tuses. Seal õpetati poistele kombeid, lugemist-kirjutamist, luuletamist, mõnel muusikariistal mängimist, seltskondlikke tantse ja galantset käitumist naistega. Paaziaeg kestis tavaliselt 15-16 aasta vanuseni. Tuli aeg ja isand nimetas nad oma relvakandjateks. Relvakandjad pidid olema head hobusetundjad. Noormeeste treeningud jätkusid. Relvakandja pidi õppima täies lahinguvarustuses ilma ratsmete abita hobuse selga hüppama, ühe vasaralöögiga suurt kivi purustama, ronima ainult käte abil ükskõik kui kõrge redeli otsa,
Nüüd süvenesid isa range kontrolli all kehalised ja relvaharjutused. 10 aastaselt saadeti poiss kodust ära, mõne silmapaistva ja tunnustatud rüütli, aga veel tavalisemalt isa senjööri lossi, näidates seega oma truudust, kus poisike alustas oma rüütliks saamist paazina teenides. Kui paazil olid kõik pere- mehega seotud ülesanded täidetud, pidi ta minema naistepoolele ja olema seal perenaise käsu-tuses. Seal õpetati poistele kombeid, lugemist-kirjutamist, luuletamist, mõnel muusikariistal mängimist, seltskondlikke tantse ja galantset käitumist naistega. Paaziaeg kestis tavaliselt 15-16 aasta vanuseni. Tuli aeg ja isand nimetas nad oma relvakandjateks. Relvakandjad pidid olema head hobusetundjad. Noormeeste treeningud jätkusid. Relvakandja pidi õppima täies lahinguvarustuses ilma ratsmete abita hobuse selga hüppama, ühe vasaralöögiga suurt kivi purustama, ronima ainult käte abil ükskõik kui kõrge redeli otsa,
NL loogika seisukohalt on saklastega võidelnud mehed kahtlased. Kross jõuab isegi ülikooli lõpetada ja ülikoolis töötada. Ta vangistatakse uuesti, saadetakse vangilaagrisse tööle. Pärast vangilaagrit välja saadetud. Hakkab tõlkima ja omaloomingut kirjutama. 57-60 on Noorte autorite koondise esimees. 58. aastast on Kross kirjanike liidu pärisliige. Rahvusvaheline tuntus 70ndatel. Kross läbi aegade kõige tõlgtum autor üldse. Kross alustab sisuliselt 30ndate lõpul luuletamist, 40-50ndatel luuletab aktiivselt. See on järelarbujalik stiil, mida ta kirjutab. Sinna tulevad tagantjärele tarkuse valguses krossilikud jooned. Õrn iroonia, teatav intellektuaalne külmus. On noore iniese ajaloohuvi näha, tulevad antiigi viited sisse, kasutab romantismi motiive ära. Literatuurne, mingil moel kaugesse minevikku pööratud pilk, näha antiigist ka lemmikkangelased mässaja kujud. Luulel avaldamislootusi pole. 50ndate keskel Kross Tallinnasse
tema tervis, viimastel aastatel põdes ta vähki. Koidula suri 11. augustil 1886. Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale oma poja kõrvale. 1946 toodi tema põrm Tallinna Metsakalmistule. On avaldatud arvamust, kas oli ikka õige ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. Pärnus on Koidula mälestussammas. Noore Koidula vaimset arngut mõjutasid kaks erinevat kultuurikeskkonda. Hariduse sai ta saksa keeles ja nii sai talle saksa kultuur ja kirjandus omaseks. Ka luuletamist alustas Koidula saksa keeles. Ent samal ajal puutus Ta kokku eesti talupojakultuuriga, omandas isalt ja isapoolselt vanaemalt rahvapärase eesti keele, tutvus rahvajuttudega ja talupoegade eluoluga. Tartus puutus ta kokku selle aja oluliste kultuuritegelastega, tutvus Kreutzwaldi ja Jakobsoniga, oli nendega kirjavahetuses. Jakobsonilt sai ta oma kirjanikunime (1866 ja 1867 ilmusid anonüümselt kaks
rahunemine. 4. Armastuse ja eksistentsi teemat annab lahendada mitut moodi üks on see, millest just juttu, aga tegelikult Hirv ei jää seda teemat lahendades ainult sellesse kirjutamislaadi pidama, vaid selle kõrval varjatumalt ja avalikumalt kasutab ta ka madalamat lähenemisnurka. Hirve üks eesmärk on näidata armastust kui vaimset nähtust, kuid armastuse puhul on II pool seotud maise ja kehalise armastusega. See tähendab luuletamist kehalisusest ja osutusi seksuaalsusele. Hirve tekstides võib kohata siin ka robustsemat väljenduslaadi ja selles kontekstis väljendub veel eriti maskullinsus. Selle madalastiilsuse puhul on nähtud ka eeskujusid, mis on seotud eesti underground luulega a la Matti Moguci. Nii, et Hirv on teatud mõttes ka selle sama 80ndate alternatiivse kirjandusvooluga seotud. Hirv harrastanud ka peldikupoeesiat.
Johannes" oli Liivi suhtes satiiriline). Mõnda aega õppis Liiv ka Treffneris, kuid tervise tõttu katkestas õpingud. Tema haigushood süvenevad veelgi ning ta ei saa jätkata ka ajalehetoimetuses. Tal olid nii füüsilised probleemid (tuberkuloos) kui ka tugev närvihaigus, skisofreenia. Tema haigusest ei saa võitu ka spetsialistid ning mehest saab n-ö vallasant. Sellest hoolimata jätkab Liiv luuletamist (suur osa loomingust on loodud just haiguse ajal). Luuletajal ei ole võimalik aga püsivalt töötada ning tema käitumine muutub üha absurdsemaks. Mees kujutab ette, et on Poola troonipärija ning astub rongile, kust ta aga minema saadetakse. Seejärel halveneb aga tema tervis ning mõne nädala pärast sureb Liiv kopsupõletikku. Hiljem on välja antud Liivi luulepreemiat. Liivi looming jõuab lugejateni tänu ,,Noor-Eesti" tööle. Liivi autobiograafiline luule on väga sünge
feodaalse korra vastu. Õukond ei ole koht, kus luuletaja võiks tundma õppida loodust. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) ,,Antiikkunsti ajalugu", võitleb saksa kultuuri eest, võimas humanitaar. Christopher Martin Wieland, mahukas autor, kritiseerib Kreeka kunsti, kirjutas terve rea armastus ja seiklusromaane, kujutab keskaega, mitte antiiki, samuti on muinasmaailm oluline, teosed on moraaliga, tõlkija. Friedrich Gottlieb Klopstock (1724-1803) Skandinaavias oluline, mõjutanud ka Eesti luuletamist. Eesmärk luua suur eetiline suurteos Jeesus Kristusest, religioosne eepos ,,Messiad", pikemaajaline projekt (1748-1773), eeskujuks Milton (,,Paradise Lost") nt mingil määral (sarnasus väline). Pietism saksa kultuuris on väga levinud, sajandi teisel poolel väga sentimentaalne, nõretav. Järgib evangeeliumi teksti, kuid mitte ainult sündmusi. Eriti kuulsaks sai esimene salm. Sellega seoses oli ka vastuolusid. 50ndatel viibis pikalt Skandinaavias. Olulisem on lüürika tema pärandis
keeltes. On tegutsenud tõlkijana, on ühtlasi aktiivne ühiskonnategelane: ta on Usbeki NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja, Aasia ja Aafrika Kirjanikega Sidemetepidamise Nõukogu Komitee liige. 1953 aastast on ta Usbeki naisteajakirja "Saodat" toimetaja. (1953-80) Pärast seda, kui abikaasa 1944 autoõnnetutses hukkus, pühendas end vaid ühiskondlikule tääle ja luuletamisele. Alustas luuletamist 15-aastaselt, esimene luulekogu ilmus 1932. PärTuntud kogu maailmas. Poetessi on autasustatud rahvusvahelise kirjanduspreemiaga "Lootos" ning J. Nehru nimelise India Kirjanduspreemiaga. Usbeki rahvaluuletaja 1965. Zulfija luulelooming on traditsioonipäraselt vormikindel. Eesti keeles on ilmunud L. Seppel-Ehini tõlkes tema luulevalimik. Kirgiisi kirjandus Poeesia. Algul prevaleeris akõnnipoeesia
W. Masingi kirjad“ (I-IV, 1883 – 86). Pilet 14 1. M. Lermontovi elu ja looming, ,,Meie aja kangelane” 1814-41. Raske lapsepõlv. Vanaema kasvatab ta üles(isa pole jõukas ja ema suri tuberkuloosi). Kuna L põdes rahhiiti(kõverad jalad), viiakse ta tervisevetele lõunasse. Palgatakse mängukaaslased ja parimad õpetajad. Väga labiilne oli. Palju lugenud. Kirjutab juba ise luuletusi. 1827 viib vanaema ta Moskvasse. 1828 hakkab õppima seal. Jätkab luuletamist(humanitaarne kool). 23.03.1830 L protestib ja lahkub koolist(tsaari tervitab ainult 1 poiss, teised ei tea ja siis tsaar karjus nende peale – tsaar jääb meelde karjuvana). August 1830 astub Moskva ülikooli, õp moraalseid teadusi. Siis ta seal luuletab, 1830 trükiti ta esimene luuletus(nimeta). 1832 visatakse ülikoolist välja, läheb Peterburgi vanaemaga. On seal 1832-37. Oli õigus olla kaardiväe polgus (au). Sai selle polgu husaar. 1832-34 õppis sõjakoolis
hoolimatult (novell ,,Ristsed"). Veel paremaks näiteks on lihtsast talupoja elust ,,Simoni isa" (räägib ühest poisist, kellel pole isa, keda mõnitatakse seepärast koolis). Sünd Normandias (prm). Vanast aadlisuguvõsast- jäi emaga (lahutus). Ema- haritud, käis läbi loomein. Guy- merd sõita, matkata, füüs akt. Õppis vaimulikus seminaris-> arvati välja-> lõpetas kolledzi. Pr ja Preisi sõda- perek laostus-> palgatööl-> ametnik, samal ajal harrastas luuletamist, kirjutamise + veesport=> näi lihtsama rahva elu. 7 a Flaubert'i õpilaseks. Ül: Normandia ranniku kirjeldamine, lasi lugeda teatmeteoseid, et rikastada sõnavara ja teadmisi. Kirjeldada nähtud episoode ja seiku. Flaubert suri ja tulu Turgenev. "Rsavarull"- Maup I novell + 16 novelli, reisikirjeldused, ajakirjanduses. Oli selteskonnas hinnatud, kuid loomult tagasihoidlik (tema eraelu ei kuulu lugejatele)- kij: armastus, sõda (alatus, müüdavus, rumalus). Armastas reisida. Kaldus
valelik ja tema ei armasta muud kui kulda, aga seda armastab ta juba kõigest südamest. Sellepärast teab juut, mis on armastus, ja me peame uskuma valelikku juuti, kui ta ütleb Saalomoni suu läbi: Kõik on tühi, paljas ja tühi, kui pole armastust..." Niisugune oli härra Mauruse enese arvamus luule tumedusest ja sügavusest. Kuigi selle üle naerdi ja naljatati, hoopis ilma mõjuta ei pääsenud need sõnad siiski õpilaste kõrvust mööda. Ei jätnud küll Vellemaa vene keeles luuletamist, ei jätnud ka Tigapuu oma pooldajatega riimidelükkimist, aga nende kõrvale asus uus trobikond, kes kukkusid taguma salmidesse igasugust armastust. Hea meelega oleksid nad uputanud kas või kogu maailma oma armumulinasse ja ühes maailmaga oleks siis hukkunud ka härra Mauruse esimese järgu asutis. Õnneks jäi aga terveks niihästi maailm kui ka asutis, kus vulises armukatel. Indrek ei kuulunud luuletajate kilda. Aga härra Mauruse sõnade üle mõtles ta siiski järele. ,,Nii et
annaabi.ee 
