Hans Christian Andersen (1)

Pirita Majandusgümnaasium
Hans Christian Andersen
Referaat
Tallinn 2013
SISUKORD
SISSEJUHATUS………………………………………………………………….…………..3
ELULUGU……………………………………………………………………….…………...4
TSITAADID……………………………………………………………….…………….…....5
KOKKUVÕTE…………………………………………………………………………….….6
KASUTATUD KIRJANDUS……………………………………………………...…………7
SISSEJUHATUS
Minu referaadi teemaks on taani kirjanik Hans Christian Andersen ning oma töös käsitlen kirjaniku karjääri erinevaid etappe , elulugu ning toon välja tema tuntuimad teosed. Andersen on üsna tuntud kirjanik ning seetõttu enne täiendava informatsiooni otsimist oskasin juba üsna mitu tema teost nimetada, näiteks „Inetu pardipoeg ”, „Pöial-Liisi”, „ Merineitsi ”, „ Vankumatu tinasõdur” ning „Lumekuninganna”. Kindlasti olin seda nime eelnevalt kuulnud , aga võib-olla ei osanud autori nime ja teoste pealkirju kokku viia.
Hans Christian Andersen keskendus peamiselt muinasjuttude kirjutamisele, kuid on avaldanud ka mõne romaani ning luuletuse . Ma arvan, et tema muinasjutud on suunatud pigem väiksematele, kuid teisalt on need väga huvitavalt ja hästi kirjutatud, et paeluvad ka vanemaid lugejaid. Üks oluline aspekt oleks kindlasti ka see, et kõigis tema muinasjuttudes oli alati olemas puänt , iga lugu lõppes mingisuguse õpetussõna või elutarkusega. Arvan, et see on lastele suunatud muinasjuttude puhul hästi oluline, sest kindlasti jääb raamat lapsele paremini meelde, kui ta on sealt saanud midagi, mida oma edasises elus kasutada või märgata osata.
Olen ise lugenud mitmeid Hans Christian Anderseni muinasjutte ja oma lemmikuks pean lugu pealkirjaga „Inetu pardipoeg”. See lugu on eelkõige õpetlik , elus ei ole kõik nii must-valge ja kõik ei sõltu kunagi ainult väljanägemisest. Igas olukorras on kaks poolt ning neid tuleb vaadata koos ja võrdselt. Muinasjutt õpetas lustakas ja lapselikus võtmes elu põhiväärtusi ning jättis mulle väga hea mulje. Lisaks oli muinasjutt ka väga südamlik, autor oskas lugejaid endaga kaasa haarata ja huvi tekitada. Arvan, et tahaksin seda raamatut kindlasti vähemalt ühe korra veel lugeda. Sain teada ka seda, et New Yorgis Central Park’is on Anderseni auks püstitatud ausammas „The Ugly Duckling”.
Minu arvates on sellise autori, nagu seda on Hans Christian Andersen, ära märkimine üsna oluline. Tema muinasjutud on väga-väga kuulsad ning arvan, et iga täiskasvanu on vähemalt ühte neist oma lapsepõlves lugenud. Ütleks võib-olla isegi nii, et Anderseni muinasjutud kuuluvad klassikute hulka.
Töö probleemiks on see, et inimesed küll teavad Anderseni muinasjuttude pealkirju ja on kursis ka nende sisuga, aga üleüldine teave on üsna väike.
Töö eesmärk olekski tutvustada autorit ja tema elulugu lähemalt ja ise mõningaid uusi ja huvitavaid fakte autorist teada saada.
ELULUGU
Hans Christin Andersen sündis 2. aprillil  1805  Taanis . Suri 4. Augustil 1875 Kopenhaagenis, Taanis.Aastatel 1845-1864 elas ta Kopenhaagenis kuhu on püstitatud ka tema mälestusmärk . Hans Christian oli taani kirjanik, kes elas lihtsas perekonnas, Odense linnakeses. Hans Christian oli peres ainuke laps. King Frederick IV usk temasse oli niivõrd suur, et maksis tema õpingute/hariduse eest nii palju kui vaja oli. Andersen õppis koolis, mis oli mõeldud lastele, kes olid pärit madalama klassi perekondadest, seal omanas ta oma põhikoolihariduse. Hans Christian sundis ennast töötama kuduja õpipoisina, hiljem aga rätsepana. Kuni 14-aastaseks saamiseni oli tal võimalus minna Kopenhaagenisse näitlejaks, ta võttis selle pakkumise vastu, ilma et oleks kordagi kahelnud. Kuna tal oli suurepärane hääl ning ta suutis ilma probleemideta laulda soprani, võeti ta vastu Royal Danish’i teatrisse, mis oli tema eas erakordne kogemus. Kahjuks tema hääl muutus peagi, mille tõttu teatris olnud kolleegid soovitasid tal proovida luuletamist ning kirjaniku ametit.Võttes tõsiselt kuulda kolleegide soovitusi, keskenduski Andersen kirjutamisele ning luuletamisele. Jonas Collin , kes oli juba varasemast ajast soovinud Anderseniga kohtuda , kiindus koheselt tema andesse ja saatis ta viivitamatult huminitaargümnaasiumisse ning oli nõus maksma tema hariduse eest. Kui Andersen sai 22-aastaseks avaldas ta ka oma esimese raamatu, milleks oli „The Ghost at Palnatoke's Grave ”. Kuna Andersen ei olnud just kõige nutikam õpilane, käis ta ka viis aastat Elsinore koolis. Ta lõpetas selle kooli aastal 1827. Anderseni arvates oli koolis käimise aeg tema elus üks tumedaim ning jubedust tekitavaim periood üldse. Ta elas oma klassikaaslaste juures. Seal osutus ta üsna tihti kiusamise ohvriks ja talle öeldi mitmel korral, et ta peaks parandama enda käitumist ning iseloomu. Sellega rikuti peamiselt tema julgus kirjutada ja neid teoseid avaldada, kuna selline kohtlemine põhjustas Andersenis deperessiooni.
Anderseni muinasjutt nimega „The Tallow Candle” avaldati Taani arhiivis aastal 2012, kuid kirjutatud oli see juba tunduvalt varem, aastal 1820. Andersen kirjutas selle siis, kui ta alles koolis õppis. Andersen saavutas märkimisväärse edu kirjutades lühijutustuse raamatust „A Journey on Foot from Holmen's Canal to the East Point of Amager”. Anderseni edu jätkus teatrietendustega. Aastal 1834 käis Andersen Roomas ning romaan, mille ta pärast seda kirjutas, peegeldab tema kogemusi Roomas kohapeal olles. Romaani nimi on  „The Improvisatore”, mis avaldati aastal 1835 ning see sai üsna märkimisväärse tähelepanu osaliseks , küll aga lühiajaliselt .
Anderseni esialgsed muinasjutud pärinesid tema lapsepõlves kuuldud lugudest. Andersen tõi huviorbiiti tagasi sellist laadi muinasjutud, mis põhinesid autori lapsepõlves kuuldud lugudel ning kirjutas sellist sorti muinasjutte seeriatena. Esialgu oli nendest raske aru saaada, sest tõlkimine oli keeruline ning huumorist ja tõsidusest võis erinevalt aru saada.
1835. aasata jooksul avaldas Andersen esimese järjejutu oma aegumatust muinasjutukogumikust .Enamik järgmistest jutudest avaldati aastatel 1836 ja 1837 . Kogumik koosnes üheksast muinasjutust, mille seas olid ka: „Tuleraud”, „Printsess herneteral”, „Pöial-Liisi”, „Väike merineitsi” ja „Keisri uued rõivad”. Nende muinasjuttude väärtus oli teadmata, seega müüdi need odavalt. Peale seda kui ta 1837. aastal Rootsit külastas, sai ta inspiratsiooni Skandinaaviamaadest, mis pani teda kirjutama luuletusi, mis näitaksid tema seotust rootslaste, taanlaste ja norrakatega. 1839. aasta juulis kui ta külastas Funen’i saart , kus kirjutas ta enda esimese luuletuse, mille pealkirjaks oli „Ma olen skandinaavlane”.
1838. aasatal naases ta tagasi oma muinasjuttude juurde uue kollektsiooniga, milles olid muinasjutud lastele ning mille seas olid ka „Vankumatu tinasõdur „ ja „Metsikud luiged ”.
1847. aastal külastas ta esmakordselt Suurbritanniat ning ta võeti seal kõigi poolt väga soojalt vastu. Ühel peol kohtus ta esmakordselt Charles Dickens ’iga, see tähendas Andersen’i jaoks väga palju, sest Dickens oli tema tolleaja kõige suurem iidol . 10 aastat hiljem külastas ta Suurbritanniat uuesti, põhiliselt sellepärast et kohtuda Dickens’iga uuesti. Ta jäi peatuma Dickens’ite juurde viieks nädalaks, mis vihastas perekonna välja ning Charles Dickens peatas kogu kirjavahetuse Anderseniga.
1872. aasta kevadel Andesren kukkus oma voodist nii õnnetult, et saadud vigastused ei paranenud kunagi täielikult. Üsna kohe peale seda hakkasid ka ilmnema märgid, mis viitasid maksavähile. Oma surma ajal oli ta rahvusvaheliselt väga armastatud ja Taani valitsus toetas teda ka stipendiumiga, mida nimetati „ rahvuslikuks aardeks”.
TSITAADID

• „Elu iseenesest on kõige ilusam muinasjutt”
  
• „Elu on nagu ilus meloodia , ainult sõnad on segamini aetud ”
  
• „Kus sõnad ei toimi, räägib muusika ”
  
• „Iga mehe elu on nagu muinasjutt, mis on kirjutatud Jumala poolt”
  
• „Mehe jaoks ei ole mitte miski võimatu, aga ta peab selle poole püüdlema kindla meele ja hoolivusega”
  
• „Ainuke võimalus olla õnnelik, on olla osake maailmast”
  
• „Elu on üks imede jada, aga me ei oska seda märgata ning seetõttu peame kõike, mis juhtub tavaliseks”
  
• „Kõik, mida näed võib muutuda muinasjutuks, aga kõik mida puutud on kui jutt omaette ”
  
• „Et oma elu täiel rinnal nautida, tuleb reisida ”
  
• „Naudi oma elu. On küllaga aega surnud olemiseks”
  
• „Merineitsi ei vala kunagi pisaraid, järelikult on tema kannatus oluliselt suurem”
  
• „Lihtsalt elada ei ole piisav. Vajad veel päiksekiirt, vabadust ja väikest lilleõit”
  
• „Mu elu on kui armastusfilm, täidetud õnne ja sündmustega”
  
• „Sünd partide õuel on oluline vaid siis, kui sa oled koorunud luige munast”
  
• „Enamik nendest, kes mulle järgnevad saavad olema lapsed, seega valige rütm nii et ka väiksed suudaksid järge pidada”
  

KOKKUVÕTE
Ma arvan, et selle referaadiga sain oluliselt targemaks ja oskan nüüd leida seoseid autori elu ja loomingu vahel. Samuti sain teada ka seda, et Andersen oli kirjanik, kes tõesti kogu oma elu ja aja pühendas sellele, et lastel oleks midagi lugeda, mis oleks tõesti hea.
Hans Christian Andersen on kirjanik, kes väärib väga nimetamist ning ma arvan, et talle võiks rohkem tähelepanu pöörata. Tema teosed on väga kuulsad ja seda just sellepärast, et neis on midagi, mis paelub lugejaid. Igaüks ei oska nii kirjutada.
Minu jaoks oli huvitav see, et aastast 1967 tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana. Polnud sellest enne kuulnud, aga arvan, et see on tore viis nii kuulsa mehe meeles pidamiseks.
Selle tööga saavutasin oma eesmärgi, sain kirjaniku kohta palju uut teada ja kindlasti oli see kõik huvitav. Eriti meeldisid mulle tema kirjutatud tsitaadid, need on hästi lihtsad, aga samas on neil sügav mõte ja tõsi taga. Kõige rohkem jäi meelde just see tsitaat: „Enamik nendest, kes mulle järgnevad saavad olema lapsed, seega valige rütm nii et ka väiksed suudaksid järge pidada”. Siin tuleb täpselt välja autori põhieesmärk ja loomus, igal sammul pidas ta lapsi meeles ning arvestas nendega kogu oma elu vältel.
Sain teada ka seda, et Anderseni mälestuseks on püstitatud mitmeid mälestussambaid, oma töös nimetasin küll vaid ühte, aga tahaksin seda kindlasti ka oma silmaga näha.
Valin Hans Christian Andersen’i loomingust ühe muinasjutu ja toon välja ühe lause, mis mulle kõige enam meeldis.
„Küll maailm on ikka suur! Küll maailm on ikka suur”, imestasid väikesed pardipojad, sest tõepoolest oli neil nüüd rohkem ruumi, kui munas olles.”
KASUTATUD KIRJANDUS
http://en.wikipedia.org/wiki/Hans_christian_andersen
http://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Christian_Andersen
http://www.quoteoasis.com/authors/a/hans_christian_andersen_quotes.html
http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/hans_christian_andersen
(Andersen, Hans Christian 1843. „Inetu pardipoeg” C.A. Reitzel)