Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elu ja looming: Arved Viirlaid (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Elu ja looming:
Arved   Viirlaid
Sissejuhatus
• Arved Viirlaid sündis 11. 
aprillil  1922. aastal 
Harjumaal  taluniku 
pojana .
• Suri 21. juunil 2015. 
aastal Kanadas.
• Sai  tuntuks  
proosakirjanikuna.
• Nõukogude Eestis oli 
Viirlaid vähemalt kuni 
perestroikani 
pagulaskirjanikest 
„keelatuim”.
Haridustee
• Ta õppis Kloostri algkoolis ja Tallinna 
rakenduskunstikoolis trükindust. 
• Kunstikoolis  laulis  eesti laule ja lõpuks Eesti hümni, mille 
pärast Nõukogude võim ta 1941. aastal vahetult enne 
lõpueksameid koolist välja  laskis   visata
• Tegeles kirjutamisega juba koolieas.
Peale kooli
• Ühines Nõukogude 
esimese sissetungi ajal 
metsavendadega, võitles 
major Hirv laane 
vabatahtlike pataljonis. 
• Sak sa okupatsiooni ajal 
töötas Viirlaid Eesti 
Kirjastuses tehnilise 
toimeta ja abina.
•  1943-1944 võttis osa 
Jätkusõjast Soome  armee  
Eesti ük su ses.
Pagulus
• 1944. aastal õnnestus tal pa ge da Rootsi. 
• 1945-1953  viibis Inglismaal.
• 1953. aastast elas Viirlaid Kanadas.
• Kandas töötas ta  Toronto  trükikojas kuni pensionile 
minekuni.
• Alates 1950. aastate lõpust sai temast tõlgituim eesti 
pagulaskirjanik.
• Viirlaid oli  paguluses  Eesti PEN-klubi esimees.
Perekond
• Oma  perest  räägib Arved järgmises  luuletuses  „Kolm põrutatut“
Avatud  aknal  ema käte vahelt
Kukkus mu õde lapsena lillepeenrasse
Temast sai kunstnik.
Mu väiksele  vennale  kõrgelt riiulilt
Kolksatas  kuklasse  tinakapudel – 
Temast sai kõrtsmik.
Kuulates karjapoisina lojuste mäletsemist,
Lõi härg mind käpuli sõnnikusse – 
Minust  sai kirjanik.

Looming (1)
• Kõik tema loomeviljad (11 proosaraamatut ja 7 
luulekogu ) ilmusid paguluses ning jõudsid Eestisse 
vaevaliselt ja hilinemisega.
• Teemad: Teine  maailmasõda , pagulaselu, metsavendlus, 
armastus, piin ja valu.
• Peamine oli rääkida maailmale tõtt sellest, mis toimus 
Eestis Teise maailmasõja ajal ning pärast seda.
• Ta on eriti pikalt ja üksiksasjalikult kirjeldanud selle 
ajajärgu piinamisi ja hirmutegusid.
Looming (2)
• Arved Viirlaid on pidanud 
luuletamist naudinguks, 
proosas  kirjutamist aga 
raskeks tööks.
• Vormiliselt küljest on ta 
ebaühtlane. 
• Viirlaidu on võrreldud 
Hemingwayga.
7 luulekogu
• On avaldanud 7 luulekogu:
• "Hulkuri  evangeelium " (1948)
• "Üks suveõhtune naeratus" (1949)
• "Jäätunud peegel" (1962)
• "Hõllalaulud" (1967)
• "Käsikäes" (1978)
• "Igaviku silmapilgutus" (1982)
• "Valgus rahnude all" (1990)
Romaanid
• "Tormiaastad" Ι ja ΙΙ osa – (1949)
• "Ristideta hauad " (1952)
• " Seitse  kohtupäeva" – (1957, pihtimusjutustus)
• "Vaim ja ahelad" (1961)
• "Kustuvad tuled" (1965)
• "Sadu jõkke" (1965)
• "Kes tappis Erich Hormi ?" (1961)
• "Surnud ei loe" (1975)
• "Märgitud" (1980)
• "Põhjatähe pojad„
 (2009, autobiograafiline romaan)
Viirlaid ja novell
• Alustas novellikirjanikuna 70-aastaselt.
• Ainus  novellikogu  „Saatuse sõlmed“ ilmus 1993.
• Novellid on päevakajalised.
• Kodueestlased erinevad neis  novellides  täielikult 
mineviku eestlastest.
„Ristideta hauad“
• Romaan ilmus algselt Rootsis Lundis, Eestis ilmus see 
esmakordselt 1991. aastal.
• Romaan „Ristideta hauad” on tõlgitud kaheksasse 
keelde (hiina, hispaania , inglise, leedu, läti, prantsuse, 
rootsi, soome).
• Teose peategelane on soome poiss ja 
vabadussõjavõitleja Taavi  Raudoja , kelle elu Nõukogude 
vägede poolt okupeeritud Tallinnas, kodukandis ja 
põhjarannikul kujutab kirjanik suure kaasaelamisega.
• See teos näitab, kuidas sõda ja uus võim inimesi 
muudab ning muserdab.
Autasud
• 1997. aastal keeldus ta vastu võtmast  Riigivapi  III klassi 
teenetemärki ehk  ametlikku  au, mida  Lennart  Meri talle 
osutas.
•  Neljal  korral pälvis ta Visnapuu nimelise Kultuurifondi 
auhinna .
• Kahel korral sai ta  Kanada  Eesti Kunstide Keskuse 
kirjandusauhinna.
• 1991 sai Viirlaid kodumaise Virumaa Fondi 
kirjanduspreemia.
• Viirlaid on  toetanud oma isiklikest vahenditest 
rahvusvahelise kirjanike ühenduse taastamist 
kodumaal.
Kasutatud kirjanudus
• P.  Riismaa , A. Rätsep, T. Õunapuu „Eelmise sajandi eesti kirjandus“ Künnimees, 2002.
• Looming. [WWW] http://www.looming.ee/artiklid/arved-viirlaid-11-iv-1922-21-vi-2015/  (26.01. 2018 )
• Vikipeedia. [WWW] https://et.wikipedia.org/wiki/Arved_Viirlaid  (26.01.2018)
• Miksike. [WWW]  http://miksike.ee/docs/referaadid2005/viirlaid_gerdaviks.ht m (26.01.2018)
• ERR. [WWW]  https://kultuur.err.ee/306969/suri-arved-viirlaid  (26.01.2018)
• [WWW] https://sites.google.com/site/12klkirjandus/arved-viirlaid   (26.01.2018)
• [WWW] http://www.sirp.ee/archive/1998/22.05.98/Kirjand/kirjand1-2.html  (26.01.2018)

Document Outline

  • Slide 1
  • Sissejuhatus
  • Haridustee
  • Peale kooli
  • Pagulus
  • Perekond
  • Looming (1)
  • Looming (2)
  • 7 luulekogu
  • Romaanid
  • Viirlaid ja novell
  • „Ristideta hauad“
  • Autasud
  • Kasutatud kirjanudus
Vasakule Paremale
Elu ja looming-Arved Viirlaid #1 Elu ja looming-Arved Viirlaid #2 Elu ja looming-Arved Viirlaid #3 Elu ja looming-Arved Viirlaid #4 Elu ja looming-Arved Viirlaid #5 Elu ja looming-Arved Viirlaid #6 Elu ja looming-Arved Viirlaid #7 Elu ja looming-Arved Viirlaid #8 Elu ja looming-Arved Viirlaid #9 Elu ja looming-Arved Viirlaid #10 Elu ja looming-Arved Viirlaid #11 Elu ja looming-Arved Viirlaid #12 Elu ja looming-Arved Viirlaid #13 Elu ja looming-Arved Viirlaid #14
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 312121 Õppematerjali autor
Kokkuvõte Arved Viirlaiu elust ja loomingust.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Arved Viirlaid
4
doc

Arved Viirlaid

. Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 1943­1944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse (jalaväerügemendi JR 200) koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti Relva-SS diviisis. Pärast sõda elas ta lühikest aega Rootsis, aastail 1945-1953 Inglismaal kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning 1953. aastast Kanadas. Pikka aega oli Viirlaid Eesti PEN-klubi esimees. Viirlaid alustas kirjanikuteed luuletajana. Tema varases luule on olulisel kohal sõja- aastate ja pagulasaja elamused ning armastusteema. Hilisemas loomingus süvenevad pettumusmeeleolud, luuletaja süüvib ühiskonna ning üldinimlikesse probleemidesse. Tunnustuse on Viirlaid pälvinud eelkõige proosakirjanikuna. Tema romaanid on kantud ühest eetilisest põhimõttest : rääkida maailmale tõtt sellest, mis juhtus Eestis Teise Maailmasõja ajal ja pärast seda

Kirjandus
Esitlus kirjanik Arved Viirlaidist ja tema loomingust
15
pptx

Esitlus kirjanik Arved Viirlaidist ja tema loomingust.

Arved Viirlaid 9a KSG Pauletta Talmon Sissejuhatud Arved Viirlaid on Eesti kirjanik. Ta sündis 11. aprillil 1922 Harjumaal taluniku pojana. Tuntuks sai proosakirjanikuna. Tema looming rääkis enamasti Teisest maailmasõjast. Loomingud on sündinud vihast, valus, armastusest ja igatsusest. Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud. Võitlus Eesti eest. Liitus 1941. aastal metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 1943­1944 sõdis vabatahtlikuna Soomes eesti üksuse koosseisus. Naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20

Kirjandus
Ristideta hauad
11
doc

Ristideta hauad

_____Gümnaasium ______nimi_______ 12.a klass SELTSIMEHELIKKUS, KOKKUHOIDMINE, ÜHTEKUULUVUS ­ RASKE AEG ÜHENDAB Referaat ____2012 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Arved Viirlaid............................................................................................................4 1.1 Elulugu.................................................................................................................4 1.2 Teosed..................................................................................................................5 2. Teose ,,Ristideta hauad" analüüs................................................................................6 Kokkuvõte..

Kirjandus
Referaat  Ristideta hauad
12
doc

Referaat "Ristideta hauad"

,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Kuressaare TG Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Referaaat Page 1 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 Sisukord Sissejuhatus................................................................3 Autorist........................................................................4 Teos............................................................................5 Arvamus..................

Referaat
Eesti kirjanduse kokkuvõte
25
doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

armulaualeivaga vastu kiriku ust, siis sai ta üheks päevaks võimsaks. Jaan läks kõrtsi, peksis Kaarli läbi ja vägistab Luise, pärast sööb mõisa sahvris veel seepi. *Talurahavas varastas üksteiselt ning kartsi metsas liikuvaid haigusi. Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust- vabadus,voli ja võim lollide käes viivad traagiliste tagajärgedeni. ,,Ristideta hauad" Arved Viirlaid Autorist Sündinud 11. aprillil 1922 Harjumaal Padise vallas, õppis Tallinna Rakenduskunstikoolis, sõdis metsavenna ja soomepoisina Nõukogude vägede vastu. Elas 1944­1945 Rootsis, 1945­ 1953 Inglismaal ning hiljem Kanadas. Avaldanud 10 romaani, 2 proosakogu, 8 luulekogu, neist viimane ingliskeelne valik. Tõlgituim eesti pagulaskirjanik, romaan ,,Ristideta hauad" on tõlgitud kaheksasse keelde (hiina, hispaania, inglise, leedu, läti, prantsuse, rootsi, soome).

Kirjandus
Eesti kirjanduse ajalugu II
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 ­ revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon ­ riigikorra kukutamise aasta. 1918 ­ Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 ­ 1920 ­ Vabadussõda 1924 ­ kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus ­ majanduskriis 1934 ­ Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 ­ Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 ­ Nõukogude okupatsioon 1941 ­ Saksa okupatsioon 1944 ­ Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest Eestimaa rahvastele,

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun