Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Artur Alliksaare autoportree (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Artur Alliksaare autoportree #1 Artur Alliksaare autoportree #2 Artur Alliksaare autoportree #3 Artur Alliksaare autoportree #4 Artur Alliksaare autoportree #5 Artur Alliksaare autoportree #6 Artur Alliksaare autoportree #7 Artur Alliksaare autoportree #8 Artur Alliksaare autoportree #9 Artur Alliksaare autoportree #10 Artur Alliksaare autoportree #11 Artur Alliksaare autoportree #12 Artur Alliksaare autoportree #13 Artur Alliksaare autoportree #14 Artur Alliksaare autoportree #15 Artur Alliksaare autoportree #16 Artur Alliksaare autoportree #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bourex Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
38
doc

Artur Alliksaar luulekogu referaat

pühendatud Lydia Koidula 100. sünniaastapäevale. Paraku poeedi eluajal nägi tema looming trükivalgust äärmiselt vähe. Debüüt toimus alles 1966. aasta jaanuaris „Loomingu“ veergudes. Enne Alliksaare surma aastal 1966 jõudis raamatuna lugejateni tema ainuke näidend „Nimetu saar“. Oma viimastel eluaastatel Tartus suhtles, suunas ja andis Alliksaar nõu Ain Kaalepile, Paul- Eerik Rummole, Andres Ehinile ja Jaan Kaplinskile, kellest hiljem said tunnustatud poeedid ja esseistid. Artur Alliksaar suri vähktõppe 12. augustil 1966. aastal Tartus. Surmajärgselt on tal ilmunud viis luulekogu: „Olematus võiks ju ka olemata olla“ (1968), „Luule“ (1976), „Väike luuleraamat“ (1984), „Päikesepillaja“ (1997) ja „Alliksaar armastusest“ (2002). Samas on Alliksaarel oluline roll ka luuletõlkijana, tema silmapaistvaim tõlge on Sergei Jessenini „Loojumatu tund“ (1966). (Kalda, 1991) 4 2. LOOMING

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Artur Alliksaare luule

Artur Alliksaar (1923-1966) Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Kõigest ja kõigist võib siin siin maailmas abi olla, kuid saatust meile trotsida pole antud voli. Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poeedi meie keskelt ig

Kirjandus
thumbnail
8
pptx

Artur Alliksaar

Artur Alliksaar Artur Alliksaar 15. aprill 1923 Tartu ­ 12. august 1966 Kuni 1936 oli tema nimi Artur Alnek Oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija Elulugu Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis Tartu Ülikoolis õigusteadust 1941 astus vabatahtlikuna Eesti 182.~julgestusgruppi 1943­1944 teenis ta RelvaSSis Aastast 1944­1949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti Aastatel 1949­1957 oli sundasumisel Oli vangis Narvas ja Mordvas Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis 1958 Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel Looming "Nimetu saar" (näidend, 1966) "Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) "Luule" (1976) "Päikesepillaja" (1997)

Kirjandus
thumbnail
28
docx

Artur Alliksaar

Kool: Artur Alliksaar Luulekogumik Autor: Juhendaja: 2013 Sisukord Artur Alliksaar......................................................................................................... 3 Kahekesi................................................................................................................. 4 Unuvate õhtute laul................................................................................................ 5 Jällenägemine......................................................................................................... 6 Üks hommik äkki vilu….......................................................................................... 8 Lahkühtimine.......................................................................................................... 9 Antidolorosoum........................................................

Kirjandus
thumbnail
6
docx

Artur Alliksaar

" (-Kuskil ajajõe taga-)...need Artur Alliksaare enda luuleread poeedi hauakivil mälestavad meile teda tema viimsel puhkepaigal Ropka- Tamme kalmistul Tartus. Loomingust Tolle ajastu meeleolu leiab kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus ja poliitiline ning vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukogude võimu poolt. 1960. aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga ning kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Tema loomingus leiame palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Poeedile olid inspiratsiooniallikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof-füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just nii kaua, kui seda

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Artur Alliksaar

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM ARTUR ALLIKSAAR Uurimustöö Kaheksas klass Pärnu 2009 Artur Alliksaar (1923-1966) oli andekas eesti nõukogude aegne luuletaja. Ta sündis 15. aprillil Tartus ja õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis, jätkas Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal. 1943. aastal värvati ta sõjaväkke ja aasta hiljem läks tööle ENSV Raudteevalitsusse. 26-aastasena süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti ja saadeti sundasumisele

Kirjandus
thumbnail
4
docx

Artur Alliksaar

Artur Alliksaar on sündinud 15.aprillil 1923.aastal. Ta õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbra Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Talle said osaks tolleaegsete võimu poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Alliksaar suri 1966.aastal vähki. Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 1960-1964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab kirjaniku püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendusvarjundeid või luua uusi sõnu (varin, ööklema, jubelema, kirekivi jne). Alliksaare luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad as

Eesti kirjandus
thumbnail
13
pptx

Artur Alliksaar

Artur Alliksaar Tõru-Tõnn Parts 9.klass Kes oli Artur Alliksaar? Artur Alliksaar sündis 1923. aastal Tartus Ta oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis õigusteadust Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväkke 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning vangistati Ta saadeti Siberisse ent naasis juba aastal 1958 ilma loata kodumaale Artur Alliksaare kohta Vaatamata tõrjutusele ametlikust kirjanduspildist oli Alliksaar tuntud kirjandusringkondades ja salongides

Kirjandus



Lisainfo

Väga korralikult tehtud.

Meedia

Kommentaarid (1)

desertrose17 profiilipilt
desertrose17: Ikka aitas.
17:25 23-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun