Artur Alliksaare autoportree (1)

Artur Alliksaar
(19231966)
Kes ta oli?
Eesti luuletaja
Tõlkija
Autoportree
Mu hinges koos on munk ja sübariit.
Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem.
Kesk aja hallust köen kui tuliriit
ja otsin kõige kiuste elulähet.
Ma olen enesele mõistatus,
mis võrdselt kätkeb ujedust ja uljust.
Pean aardeks naeru kergemeelses suus
ja rituaaliriistaks narrikuljust.
Ma nagu kangelasi vaatan neid,
kes sooritavad mõne siira patu.
Kesköiti emban templikünniseid
ja kujutlen, et olen sõltumatu.
Kui väsin laulust, lembest, valgusest,
mind haarab kurbus, milles troost ja tabu,
ja päästab üksinduse kalgusest,
mis ikka seirab pääsematult vabu.
On hurmav juhusele anduda
ses sätendavas ulmabakhanaalis,
nii elu täiusesse kanduda
kui pintslitõmme värvijulges maalis.
Elutee
Sündis Tartus 15. aprillil 1923 raudteelase pojana
Õppis 19311937 15. algkoolis ja Hugo Treffneri gümnaasiumis
Kuni 1940 õppis 4. keskkoolis
19411942 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust
1943 värvati Saksa sõjaväkke
19441949 töötas ENSV raudteevalitsuses
1949 arreteeriti, süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises
19491957 oli sundasumisel
Esialgu oli Alliksaar vangis Narvas, hiljem Mordva vanglas
Pärast vangistust ei saanud luba Eestisse tulla ja elas Vologda oblastis
1958 tuli salaja Tartusse, kus töötas õllevabrikus, ehitustöödel ja raudteel
Suri vähktõppe (12.08.1966) ning on maetud Tartu Ropka kalmistule
Loomingu tee
Alustas luuletamist gümnaasiumiõpilasena, toetudes M. Underi ja R. M. Rilke
eeskujudele
Teda mõjutas ka 1920. aastate vene luule, eriti S. Jessenin
Ta luuletusi hakkas avaldama Postimees 1943
1960. aastate luuleuuenduses kujunes julgeks eksperimenteerijaks, virgutades oma
luulega Tartu noori autoreid
Alliksaar ise ei pääsenud aga eluajal ühegi koguga trükki
Loomingu olemus
Ülistab oma luules kunsti
Esineb indiviidi valikuvõimaluste ja vabaduse kirgliku kaitsjana sotsiaalse
süsteemi piirangute vastu
Luulestiili iseloomustavad rohke assotsiatiivsus, vaimukad, tihti antiteetilised
ideesähvatused
Tema loomingus on palju filosoofilisi mõtteväljendusi
Sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm, mälu, armastus, veri, valu,
õhtu, öö, liiv, vesi
Luulekogud
"Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968)
"Luule" (1976)
"Väike luuleraamat" (1984)
"Päikesepillaja" (1997)
"Alliksaar armastusest" (2002)
Laskumine
Kui pilget täis on hüljat mägiteed
me armastuse närbund võidupärgi,
ja mälestuste tontlik defilee,
aet süüme tormidest, käib minu järgi.
Et nautisin, kui ime tundub see,
Su kallistuste kuldseid mesikärgi.
Suur õnneviirastuse kevade
mu hinge jättis kustumatu märgi.
Aeg, vahemaa ja surm on näivus vaid,
ma hälbin keset võõraid sadamaid,
kesk mere raevu otsin ulualust.
Ent pole puhkepaika väsind laul,
ja nagu kirglik palve on mu laul,
Su poole tõusev igatsuse valust.
Tsitaate
Et väiksed sõnad säiliksid, on vaja toredat marmorit.
Suuri sõnu säilitab õhkki.
(Luuletus "Et südamed sünniksid uuesti, metalline taevas
taustaks", 1968)
Ei ole mõttetult elatud aegu.
Mõte ei pruugigi selguda praegu.
(Luuletus "Aeg", 1964)
Suur on see, mis särab end säästmata.
(Luuletus "Improvisatsioone harfil")
Kasutatud materjalid
§ http://media.photobucket.com/image/vintage
%20background/scottlafleur/Vintage_Paper_Background3.jpg?o=130
§ http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/artur_alliksaar
§ http://luulemaailm.pbworks.com/ArturAlliksaar
§ http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar
§ http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html
§ "Eesti kirjanike leksikon" Eesti Raamat (2000) 27 lk.
§ http://www.tsitaat.com/cache/images/artur_alliksaar_400px.jpg
§ http://pood.rahvaraamat.ee/Content/ProductImages/product_5/94/R065594.jpg
§ Urmas Tõnisson "Päikesepillaja" Artur Alliksaar, Ilmamaa (1997) 39 lk.
§ http://www.myroyaltyfreehd.com/assets/images/beautiful_night_time_pan_on_
the_ocean_in_bc.jpg
Aitäh tähelepanu eest!