ka nende ostmisvõimalused on piiratud. Noore inimese kirjandushuvi pärsib kohustuslik kirjandus, mis on tihti rangelt piiritletud. Võibolla kui oleks suurem valiku vabadus oleks ka rohkem huvi. Tunnetades ohtu, et raamat võib järjest kaugemaks jääda on olukorra päästmiseks ka ühtteist ettevõetud. Heaks näiteks oli 2010 aasta kuulutamine kirjandusaastaks, mille kokkuvõtetest olen kuulnud, et lugemishuvi tunduvalt suurenes. Jääme siiski optimistlikuks ja loodame, et raamat asub oma auväärsele kohale juba lähitulevikus ja me ei pea enam rääkima vanamoodast mõnuainest. AITÄH KUULAMAST
Haridust hakati saama eestikeeles ning ehitati hulk koolimaju ning hakati pöörama tähelepanu sellele, et kõik inimesed hakkaksid saama head haridust. Olukorda tegi mõnevõrra keerulisemaks Vaikiva oleku kehtestamine, sest kaitseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks. Suur soov inimestel oli siiski saada haridust ning lootes selleläbi paremale elujärele jõuda. Sellega kaasnedes kasvas eestlaste hulgas lugemishuvi, kuid see vaid tänu arenevale kirjanduselule. Hakati rohkem tundma elust rõõmu ning arenes linnakultuur, kushulgas toimusid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused, ballid, sentskondlikud koosviibimised jne. Tänu tehnikale arenes ka kino ning filmikunst. Sport oli ka tollel ajal populaarne, eriti tõstmine ning maadlemine. Suured muutused toimusid elamutes. Hakati rajama suuri, uuri linnajagusid ning ka modernseid elamuid
väravate poole vedas. Kurb Ta oli kurb, sest ta ei saanud olla koos Olovernesega. Ta ei saanud temaga lapsi. Enne Olovernese tapmist suudles ta meest ja see oli ka ainuke suudlus Olovernesega. Enesekindel ta teadis, mida ta teeb. Juudit oli koguaeg endas kindel. 3. Juudit armastas Olovernest, Nimetut, rahvast ja Siimeoni?. Nimetu armastas Olovernest ja Juuditit. Osias armastas ainult Juuditit. 4. Isiklikult mulle see teos eriti ei meeldinud, Te teate isegi et minus eriti ei ole lugemishuvi kunagi olnud. Teos tekitas minus aeg-ajalt kurbi tundeid, sest arvasin, et Juuditi ja Olovernese vahel peaks midagi juhtuma. Näiteks kas või see et nad saavad lapsi. Lõpp oli minu arust natuke ehmatav, sest see kuidas Juudit hakkas õigust nõudma, tekitas minus põnevust.
,,Eesti ajalugu" (toim. Hans Kruus) ja ,,Eesti rahva ajalugu". Kirjandus - silmapaistev Anton hansen tammsaare. Luulet mõjutas Siuru. Veel mõned tuntud kirjanikud: Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro. Muusika - rikastus uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori-ja soololauludega. Noored heliloojad. Kõrgkultuur tegutseb palju elukutselisi kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja näitlejaid, professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid Kasvas rahva lugemishuvi, millele aitasid kaasa avardunud kirjastamisvõimalused (30000 erinevat raamatut tiraaziga 43 miljonit eksemplari). Arenes filmikunst (esimene täispikk Eeesti film "Mineviku varjud"). Arenes restorani-ja kohvikukultuur (tantsuorkestrid). Hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest. Noorte rännu-ja seiklusiha (Ahto Valter ja ümbermaailmareis). Välisreisid. Religiooni tähtsuse vähenemine. Rahvamajad, Üldlaulupeod (iga 5
vastanduvaks rühmaks. Üks osa läks meelsasti kaasa reformidega. Teine osa ühiskonnast jäi muutuste suhtes ükskõikseks. Kolmas osa rahvast moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgeimaks paleuseks ja loomulikuks eneseavalduseks. Elulaad Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi. Aastatel 19181940 anti välja 30000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused. Inimesi huvitas ikka veel tehnikaime staatust täitev filmikunst. Click icon to add p ic ture Kaader Eesti esimesest täismahus mängufilmist "Mineviku varjud", mis valmis 1924. aastal.
Eestis oli liialt palju noori, kellel oli küpsustunnistus, aga puudusid erialaoskused, mis tagaksid edu tööjõuturul. Olukorra leevendamiseks tehti aastatel 1934 ja 1937 haridusreform, mille tulemusena vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv. Kutsehariduskoolide õpilastele hakati tegema mitmeid soodustusi, mille tagajärjel kutsehariduse populaarsus kasvas. 6. Millised olulised muutused toimusid elulaadis ja olmes? *Kasvas rahva lugemishuvi, millele aitasid kaasa avardunud kirjastamisvõimalused (30000 erinevat raamatut tiraaziga 43 miljonit eksemplari) *Arenes filmikunst ("mineviku varjud") *Arenes restorani-ja kohvikukultuur (tantsuorkestrid) *hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest * Noorte rännu-ja seiklusiha (Ahto Valter ja ümbermaailmareis) *Välisreisid *Religiooni tähtsuse vähenemine *rahvamajad, Üldlaulupeod (iga 5 aasta tagant), noorteorganisatsioonid (skautlus)
Seega õppija ning õpetaja koostööd lõhestab ajapuudus, mis takistab õpetajat süvenemast õpilase vajadustesse, mistõttu kaobki ära õppimise rõõm. Sageli puuduvad väiksematel koolidel võimalused ja vahendid praktilisteks tegevusteks, mis võimaldaksid siduda õpitavat eluga, oma kätega midagi teha, järele proovida. Näiteks loodusteaduslikke katsed, uurimistöid, pillimängu, käsitööd ning kunstilisi tegevusi. Lisaks on vajaka abinõud lugemishuvi parandamiseks, sest paljude kooliraamatukogude olukord on katastroofiline- puuduvad vahendid uuema kirjanduse ostmiseks. Kuna hulga perede majanduslik olukord ei võimalda tasuda klassiekskursioonide, muuseumi-, teatri- ja kontserdikülastuste eest, on probleeme ka kultuurihuvi teostamisega. Seega on maakoolide õpilastel tunduvalt väiksem praktiline oskus. Õpitulemuste parandamiseks maakoolides, et ka sealsed õpilased saaksid laiendada oma
Mis, miks ja kuidas asendab lugemist? Lugemine on ainulaadne nähtus. Mõned ütlevad, et seda saab asendada, mõned aga ütlevad et mitte. Mina väidan aga, et on tegureid, mis võivad asendada lugemist, kuid lugemine ei tohi täiesti ära kaduda, sest see on meie igapäevaelu lahutamatu osa. Mis võib lugemist asendada? Toon näiteid iseenda elust, mis on mõjutanud minu enda lugemishuvi vähenemist. Näiteks teised huvid, nagu sport, tantsimine, muusika vms. Kui sa teed pidevalt trenni, siis paratamatult võib sul aega jääda üsna napiks. Sellele kaasa aitavad ka näiteks kodused tööd. Minu lugemist mõjutavad või peaaegu asendavad filmid. Siin on tegevus juba pakutud ja me saame seda lihtsalt jälgida. Kõik filmid ka ei sobi igale inimesele, näiteks mulle meeldivad fantaasia-ulme või armastusfilmid. Vahepeal ma olin nagu täielik kinomaan,
KE 31_MODERNISM Kodune kontrolltöö modernism 1. Miks on XX sajandi kirjandusest kogupildi saamine keeruline? Sest, et massihariduse kättesaadavus tõi kaasa kirjaoskuse kasvu ja laiendas lugemishuvi põhjustas ajaviitekirjanduse enneolematu äriedu.Tulemuseks oli kirjanduse kvantiteedi ehk raamatute üldhulga tohutu kasv. 2. Kuidas teaduse areng muutis XX sajandi maailmapilti? Hakati kasutama tööpinke, mille võttis kasutusele Henry Ford enda autotehases, mis kiirendas autode valmistamist, seega sai müüki panna poole rohkem autosid väiksema hinna eest, mille tõttu hakati autosid rohkem ostma. Ka lennunduses toimus läbimurre.
nagu kaka, aga on samas väga palju mõtteainet pakkuvad, mis minule, kui lugejale on kõige nauditavam. Minu lemmikud on siiski raamatud, kus autor kirjutab oma elust, põnevatest ja veidi intrigeerivatest juhtumistest või arutleb põneval teemal. Minu jaoks on juba selle raamatu lugemine ja sellele kaasa mõtlemine oma ette maailm, milles ma püsin mitmeid nädalaid, rääkides oma tuttavatele sellest raamatust, tekitades ka neis lugemishuvi. Kindlasti on märkimisväärne Bernard N. Nathanson ,,Lubage mul elada! Meelt muutnud abordiarsti teekond surmast ellu", kui autor kirjeldab oma teekonda günekoloogist abordiarstini ning millistel põhjustel otsustavad naised raseduse katkestamise kasuks ja miks otsustas Bernanrd Nathanson hakata hoopis abordivastaseks. Kuigi kohati on selles raamatus kirjeldatud väga detailselt kõiki sündmusi, on see hariv ja mõtlemapanev iga ühe jaoks. Või
1924, kaks kuud enne surma) kirjeldab Jessenin oma lapsepõlve: üsna jõukas emapoolne vanaisa, kolm vallalist hulljulget ja ulakat onu (nendega koos ratsutamine, ujumine, kaklemine külapoistega), hellitav vanaema. S.Jessenin õppis lugema 5-aastaselt, esimesed luuletused kirjutas 9-aastaselt nind 16-17aastaselt hakkas ennast teadlikult luuletajaks pidama. Hariduse sai ta külakoolis ja vaimulikus koolis, kuid määrav oli kodune vaimsus: rahvaluule, lugemishuvi. 1912.a sõitis Jessenin Moskvasse ja töötas isaga trükikojas. Sealse korrektori Annaga sõlmib Jessenin oma esimese abielu, nende poeg Juri Jessenini saatus oli ajastule tüüpiline: mahalaskmine 1937.a nõukogudevastaste juttude levitamise eest. Jessenin kuulas poolteist aastat loenguid rahvaülikoolis, osales kirjandus- ja muusikaringi töös, huvitus poliitikas ning sattus seetõttu politsei järelvalve alla. 1915.a kolib Jessenin Peterburi ja abiellub 1917
Kõrgkultuur: - Asutati kutselisi orkestreid, koore ja teatreid - Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, seal tegutses korraga kolm teatrit - Eesti muusikat rikastasid ooperid, oratooriumid ning koori- ja soololaulud - Kunstielu mõjukamad edendajad: Tartus kunstiühing Pallas, Tallinnas asutatud Kunstihoone - Ilukirjanduses valitse 1920. Algul luule, mida kujundas jõuliselt kirjanike ühendus Siuru - Haridusjanu, lugemishuvi, käidi kinos, harrastati sporti - Arhitektuur: nikerdused, nipsasjakesed - Üldlaulupeod Kultuuri tegelased: - A. h. Tammsaare – kirjanik („Tõde ja õigus“) - F. Tuglas – Kirjanike Liidu asutaja 1922. a - Kristjan Palusälu – OM võitja maadluses - Maire Under – luuletaja - Paul Keres - maletaja
1. Millal iseseisvus Eesti 24. veebruar 1918 2. Iseloomusta Eesti Vabariigiaegset kultuuri- jamajanduselu. Too mõlema valdkonna kohta 4 näidet. Kultuur: Kultuurkapital, rahvamajad, Kirjanike ja Õpetajate Leht, 6. klassi hariduskohustus, suvitamine, tõstmine ja maadlemine, lugemishuvi, kultuuriautonoomiaseadus. Majandus: Maareform, esikohale põllumajandus, rahareform, Vene turult orienteeruti umber Euroopa turule 3. Kuidas arenes ning mis muutus hariduselus? Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, uued õppekavad, uued õpikud, rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine, kutsekoolide teke, kuueklassiline koolikohustus 4. Iseloomusta EV esimest põhiseadust
- ÜRO lapse õiguste konventsioonis rõhutatakse õigusi mis kuuluvad igale kuni 18-aastasele lapsele ja noorele inimesele kogu maailmas, hoolimata välimusest, nahavärvist, soost, emakeelest, uskumustest ja arvamustest ning rahvusest. * Nimeta laste ja noorte ealised sihtgrupid lasteraamatukogus. Väikelapsed, koolieelikud, esimene kooliaste, teine kooliaste, kolmas kooliaste. * Nimeta lasteteeninduse eesmärgid lasteraamatukogus. Kujundada lastes püsivat lugemishuvi, õpetada lapsi leidma ja tarbima nii trükisõnalist kui elektroonilist informatsiooni ning õpetada ja arendada lastes raamatukogu kasutamise oskuski ja vilumusi. * Milliseid materjale ja ressursse peavad lasteraamatukogud (või lasteosakonnad rk-s) sisaldama? Raamatud, ajakirjad, noodid, mängud, CD-d, DVD-d, arvutid. * Milliste asutuste/institutsioonidega peaksid lasteraamatukogud (lasteosakonnad) koostööd tegema? - Koolid/lasteaiad, kirjastused, raamatupoed, teised raamatukogud.
11. Kirjelda muutusi Eesti kultuurielus pärast omariikluse saavutamist Kadus oht kaotada enda oma rahvuslik kultuur ja identiteet saksastamise või venestamise tõttu. Kultuurisidemed laienesid ja eesti kultuur sai üle pika aja mõjutada Skandinaavia, inglise jms kultuur. Tähtis oli ka haridustaseme tõstmine. 12. Kirjelda eestlaste elulaadi 20. saj esimesel poolel Eestlased olid väga haridus janulised, oli suur lugemishuvi, tihti käidi kinos, harrastati sporti ning käidi reisimas ja suvitamas. 13. Kuidas mõjutas tehnika võidukäik inimeste igapäevaelu, transpordi ja meditsiini arengut? Inimesed said elektri, mis tähendas uusi asju mis tegid elu palju mugavamaks nt. elektripliit, elektrilambid. Transport oli kiirem kui kunagi varem ja loodi esimesed antibiootikumid ja vitamiinid 14. Millised muutused toimusid 1920-1930datel aastatel filmikunstis, kirjanduses ja
neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku suhtluse veel tekste nii mõnest neid ennast huvitavast valdkonnast kui ka õppimise eesmärgil ja jälgivad uudiseid. Ajalehti loeb 80 % ja ajakirju 72% teismelistest, mitmesuguseid aimeraamatuid aga kolmandik. Samal ajal on üsna üldlevinud arvamus, et selline lugemine ei ole täisväärtuslik ning põhjustab noorte inimeste vaimset allakäiku. (Puksand 2012) Põhikooli kirjandusõpetuses tähendab lugemine lugemishuvi tekitamist, lugemisharjumuse kujundamist ning lugemisoskuse omandamist, viimane omakorda hõlmab kirjandusteksti analüüsi, tõlgendamise ning mõistmise oskust. Kirjandustundides tegeletakse esmajoones ilukirjandustekstide lugemise ja käsitlemisega, kuid vajadusel kaasatakse ka kirjandusega seotud teabetekste. (Org 2010) Raamatuid loetakse järjest vähem, kodudes on vähe raamatuid ja neid ei osteta juurde. Lapsel on kadunud eeskuju lugeva lapsevanema näol, selle asemel on
rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemisele. Teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool. Kirjanduselus suur tähtsus proosal. Kirjanduslikud rühmitused on Siuru (1917 loodud) (Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu) ja Arbujad (Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding). Eestlasest keeleteadlasteks on Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski. Elulaad ja olme Eestlaste lugemishuvi kasvas. Aastail 19181940 anti välja 30 000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Ilukirjanduse tutvustamisel oli eriline roll suursarjal ,,Nobeli laureaadid", populaarteaduslikest sarjadest pälvisid suure lugejamenu ,,Elav Teadus" ja ,,Suurmeeste Elulood". 1924. aastal valmis Eesti esimene mängufilm muistsest vabadusvõitlusest pajatav ,,Mineviku varjud". 1930. aastatel on populaarseimateks spordialadeks tõstmine ja maadlemine. 1936
Tavaliselt pakkutakse erinevaid variante ning vanemad ise valivad, mida hakkavad nende lapsed õppima. Koolis tegutseb raamatukogu, mis samuti annab lastele võimalust süvendada eesti kultuurisse ja keelesse. Raamatukogus on nii raamatud, kui ka audio ja video materjalid, nii õpikud ja õpematerjalid, kui ka raamatud lihtsalt lugemiseks, nii lastele, kui ka nendele õpijatele, kes õpib gümnaasiumus. Raamatukogu eesmärgiks on teha need materjalid kättesaadavaks, suureneda leste lugemishuvi ning areneda nende iseseisvust. Selles koolis on loodud pikapäevarühmad, mis on mõelnud nende lastele, kes õpib algklassides. Pikapäevarühvad on tavaliselt kohustlikud ja on tehtud selleks, et aidata lapsi nende kodutööde kirjutamises ja selleks, et lastel oli võimalus tundide pärast õpetajale küsimusi esitada ja neid lahendada. Sellel ajal saab õpetaja ka keelemänge korraldada ja vanematega kontakteetida.
soololauludega. Teatrielu vaieldamatuks keskuseks kujunes Tallinn oma kolme suure teatriga. Hariduselus mindi üle emakeelsele õppele, kehtestati kuuleklassiline koolikohustus, ning võimaldati kõikidel soovijatel minna edasi gümnaasiumisse mis oli 5-e klassiline. Kõrgkoolid, eriti aga Tartu Ülikool kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks. Ptk. 34 Elulaad ja olme Elulaad Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi. Aastatel 1918-1940 anti välja 30000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused. Inimesi huvitas ikka veel tehnikaime staatust täitev filmikunst. Omaette tõmbenumbriks kujunesid paremates kohvikutes ja restoranides mängivad tantsuorkestrid. Populaarsemad spordialad olid tõstmine ja maadlemine. Tasapisi vähenes religiooni tähtsus. Seltsiliikumine
piirkondadele ja nende koolidele lbi kohalike elanike. Nimelt on inimestel huvi rakendada kogu piirkond tle (kohalikud firmad, raamatukogud, kultuuriseltsid, huvitavate tegevusaladega ja hobidega inimesed), et muuta kohalikus koolis lastele antav haridus huvitavaks ja oma kodukoha traditsioone ausse tstvaks. Selline petamise viis oleks suureks stiimuliks jda ppima oma kodukohta, mitte tormata suurlinnadesse pnevat elu otsima. Vga mitmel korral toodi vlja ka lugemishuvi vhenemine ja pakuti ka selle tekitamiseks vlja mitmeid ideid. Arvame, et lugemine peaks olema inimese elus vga thtsal kohal. See on vimalus saada uusi kogemusi ja teadmisi kige kiiremal ja kttesaadavamal viisil. Kik meie lapsed ja tuttavad pnnid on nneks nakatunud lugemispisikuga ning nende elus on raamatud vga thtsal kohal. Me oleme selle le uhked. On see ju alus ka edukaks orienteerumiseks Internetimaailmas, kuhu neil kunagi sukelduda tuleb.
"Theogonia" Atika ajajärk Juhtivaks kirjandus liigiks oli draama kuid levisid ka tragöödia ja komöödia. Hellenismi ajajärk Hellenismiajastul toimusid olulised muutused Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu ning Kreeka kultuur levis laial maa-alal kuni Indiani Erilise õitsengu saavutas hellenismiajal luule, millest taandus senine ühiskonnakesksus ja poliitika. Rooma ajajärk Rooma ajajärgul tekkis nn kirev kirjandus, mis rahuldas rahva suurenenud lugemishuvi Populaarsed olid rahvalikud seiklus- ja armastuslood (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios), tekkis karjaseromaan (Longose "Daphnis ja Chloe"). Kreeka mütoloogia Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate sekkumisi ning probleeme lahendasid kangelased.
Isa-ema käisid mõlemad tööl. Laste õpetamiseks polnud kuigi palju vaba aega. Talvised päevad olid lühikesed. Ega siis polnud toas elektrivalgust. Tuba valgustas õlilamp. Seda ei tohtinud kaua põletada. Pealegi tööinimesed tahtsid magama minna, et varakult tõusta. Vanatädi perekond vahetas elukohta ja nii sattusid nad elama ühte tallu, kus täiskasvanud peretütrel olid mõned raamatud ja ajakirjad. Need olid huvitavad ja ema abiga sai vanatädi lugemishuvi rahuldada ajakirjadest pealkirja veerides. Kooliteed alustades oli lugemine juba nii kaugel, et võis kooli raamatukogust lugemiseks saada jõukohaseid raamatuid. Tädi meenutab, et esimene, mis ta lugemiseks sai, oli ,,Veealused." ,,Pusisin ja pusisin lugeda, aga ei saanud pealkirjastki aru. Pilte oli ka mõni. Ema abiga saime loetud kogu loo. Pärast lugesin ise üksi ka, sest lugeda oli põnev," rääkis vanatädi. Alles oli lõppenud Suur Isamaasõda.
KUTSELIIDUD · Eesti Kirjanikkude Liit · Eesti kujutavate kunstnike keskühing · Eesti Näitlejate Liit · Eesti Õpetajate Liit KÕRGKOOLID JA RAHVUSTEADUSED · Tartu Ülikool (teaduskeskus) · Tartu Kõrgem Kunstikool · Tartu Kõrgem Muusikakool · Tallinna Tehnikum · Tallinna konservatoorium · Riigi kõrgem Kunstikool ELULAAD JA OLME · gümnaasiumiõpilaste arvu suur suurenemine · kõrgkoolide rajamine · üliõpilaskonna kiire kasv · rahva lugemishuvi kasvas · linnakultuuri kujundasid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused · tantsuorkestrid · spordialad · rännu- ja seiklusiha · välisreisid · suvitamine · üldlaulupeod · noorteorganisatsioonid EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA · et oleks riik, peab olema tunnustus · lääs vaatab, kuni lõpeb RUS kodusõda · 1. tunnustab EE Vabariiki RUS · Tõnisson soovitab EE UK poole hoida · Hans Piip lähedane sõprus UK
ja sõnavara valida. Pealkiri võib täita kaht eri rolli: tekitada intriigi ja tõmmata tähelapanu või anda olulist infot reklaamitava põhilise olemuse kohta. Nendest tuleb valida üks sõltuvalt sellest kas näiteks inimesel on rohkem või vähem aega. Tänava plakatid võiksid olla võimalikult informatiivsed, sest keegi ei jää ju pikemaks ajaks seda silmitsema.Põhitekst peab ideaaljuhul sisaldama neli osa. Sissejuhatava lõigu ülesandeks on lugemishuvi üle viia toote huviks. Siselõigud väidavad midagi toote kohta, püüavad tõestada toote häid omadusi.Tekst peab olema kas tõene või vähemalt veenev. Põhiteksti peaksid iseloomustama järgmised sõnad ja omadused: selgus, jõulisus, dramaatilisus, huvitavus jne. Hea tekst sisaldab mitmeid varjatuid üleskutseid. Põhitekst sisaldab üldjuhul lõpuabsatsi, mis tähendab seda, et kutsutakse ülesreklaamitavat toodet soetama või sotsiaalreklaami puhul püütakse hoiakuid muuta. Kõige
Eesti keelne kool, uued Põhikool 6-klassiline ja 5-klassiline õppeprogrammid ja õpikud, uued gümnaasium, suurenes kutsekoolide koolimajad. arv. ELULAAD JA OLME 1. Millised uued nähtused tulid inimeste elulaadi ja kultuuriellu omariikluse perioodil? Eestlasi iseloomustas soov saada paremat haridust ja seeläbi jõuda paremale elujärjele. Haridustaseme tõusuga kaasnes ka lugemishuvi. Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused, kontserdid, kunstinäitused. 2. Milliseid uusi ajaveetmis- ja kooskäimisvõimalusi tõi eestlastele omariikluse aeg? 1930. Aastatel arenes kohviku- ja restoranikultuur, hakati lugu pidama sportlikest eluviisidest. Regulaarne laevaliiklus viis soovijad Soome, Rootsi ja Saksa-, Prantsuse- ja Inglismaale. Levinud oli puhkuse veetmine kuurortlinnades. 3
Elulaad ja olme Suhtumine omariiklusesse *Eesti ühiskonda iseloomustasid kõige rohkem rahvuslus ja isamaalisus *Sotsiaalsed ümberkorraldused *Osa rahvast läks meelsasti kaasa reformiga *Teine osa rahvasti ei muutunud ei uue reziimi kaasjooksikuteks ega langenud ka passiivsusse ,moodustasid opositsiooni isehakanud riigijuhtidele *Kujunes ka vasakopositsioon Elulaad *Suur soov saada hea haridus ja saada parem elulaad *Kiire õpilaste kasv *Kasvas rahva lugemishuvi *Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused,konserdid ja kunstinäitused, majandusliku ja poliitilise eliidi jaoks ka mitmesugused ballid ja seltskondlikud koosviibimised *Vesemate pärusmaaks jäid tsirkus ja kino *Inimesei huvitas filmikunst *1930a arenes restorani ja kohvikukultuur ja tansuorkestrid *Populaarsed spordialad tõstmine ja maadlemine *Noorte rännu-ja seiklusiha *Välisreisid oli haruldasemad kuid mitte harukordsed
Mulle on jäänud mulje, et õpilastel on olnud huvitav seda lugeda. Ja see on pannud neid mõtlema nende probleemide üle, mis Mikku ja Mirjamit vaevavad. Võib-olla on see sellepärast, et nad tunnevad seal raamatus ära iseennast või neid ümbritsevaid inimesi. Need teemad on neile lähedased ja arusaadavad, nad on nendega ise kokku puutunud. Mõned õpetajad on väitnud, et minu ja veel mõnede minuga samal ajal kirjandusmaailma tulnud noorte autorite raamatud on tekitanud lugemishuvi ka õpilastes, kes seni ei ole sugugi tahtnud ühtegi raamatut kätte võtta. Kui see on tõsi, siis selle üle on mul tegelikult veel kõige suurem heameel. 4)Kuidas, kus ning millal te oma raamatuid kirjutate? Põhiliselt kirjutan öösiti. Ma ei teagi miks. Aga siis on kuidagi parem. Magan hommikul kaua ja siis hakkan ennast pikkamööda õigesse meeleollu sättima. Mul peab kirjutamiseks olema alati terve päev vaba, muid tegemisi nendesse päevadesse ei mahu
Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 18921895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas, aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäetud kellamehe ametisse. Vaikse iseloomuga poisina eelistas noor Suits mängudele ajalehte ja raamatut.Kirglik lugemishuvi,mis ärkas juba lapsepõlves,saatis teda läbi järgne vate kooliaastate. 1895.a. kevadel lõppesid õpingud Võnnu külakoolis. G. Suits ei tahtnud kohe peale külakooli lõpetamist gümnaasiumi minna, sest vene keele õppimine oli edenenud eelmises koolis visalt. 1895.a. sügisel läks G. Suits Tartu 3.algkooli III klassi kursust kordama.Järgmisel sügisel oli ta juba Tartu kroonugümnaasiumi õpilane. Suits elas õpingute algaastail äärmiselt armetutes tingimustes
passiivsusesse, vaid moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtdele, neile aga kujutas ohtu vasakopositsioon. Muidugi ei tähendanud inimeste kohatine omakasupüüdlikkus ,ükskõiklus ja vasakpoolsus seda ,et rahvas poleks tervikuna väärtustanud omariiklust. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgemaks paleuseks ja lomulikuks eneseavalduseks. Elulaad:Eestlaste suur soov saada haridus,haridustaseme tõusuga suurenes ka lugemishuvi,1918-1949 anti väja 30 000 erinevat raamatut.Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused ,kontserdid ja kunstinäitused,maj. Ja poliitiise eliidi jaoks ka mitmed ballid ja seltskondlikud koosviibimised.vaesematele tsirkus ja kino.ka filmikunst arenes(heli-ja värvifilmide tulek) 1930. kohviku-ja restoranikultuur,seal mängisid tantsuorkestrid.1930. Hakati lugu pidama ka sportlikust eluviisist ,suvitamisest ja reisimisest.Noorte rännu-ja seiklusihale andis esimese tõuke
7. klassi kirjanduse õpik "Labürint I" Õppe-eesmärgid: 1) tekitada õpilases lugemishuvi; 2) õpilane loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning mõistab seeläbi iseend ja maailma; 3) väärtustab kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga; 4) mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust; 5) arendab oma loomevõimeid ja suhtub lugupidamisega loometöösse; 6) kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid;
pidurtatud ebasoodsatest koolioludest. Ei tulnud ka aabitsate ning lugemike kaudu juurde midagi tähelepanuväärset, mida võiks siduda lastekirjandusega. 1840ndateks süvenes pärisorjuse kriis, tekkis massiline talurahvaliikumine. Hoogu võttis rahvuslik ärkamine. Neil aastail astusid esile otseselt talurahva huve kaitsvad eesti haritlased Fr. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald, rajati Õpetatud Eesti Selts, tärkas huvi rahvaluule vastu, suurenes tunduvalt raamatutoodang. Hardustase ja lugemishuvi oli jõudnud nii kaugele, et tekkis vajadus rahvusliku lugemismaterjali järele. Esimeseks lasteluule alla liigitatavaks trükitud hällilauluks peetakse J. G. Schwabe „Lapse uinutamise Laulu“ (1797). 19. saj 34-40ndatel jõudsid Eestisse „robinsonid“ ja „jenovevad“ – rahvusvaheline sentimentaalne jutukirjandus, mis tõlkijate ja mugandajate poolt enamasti ka „laste kasuks“ oli mõeldud ja mille algallikaks osutubki tihti mõne saksa noorsookirjaniku menuteos.
Pudrel elas nende perekond 1858. aasta kevadeni. Siis sai kirjaniku vend Jaan Penuja valga Niitsaadule koolmeistrikoha, kuhu asus kogu perekond. Koolmeistri kodu oli kehvapoolne, sest Jaan ei osanud kanda majanduslikku hoolt. Üldiselt oli kodune miljöö tema vaimsele kujunemisele soodus. Koolmeistri peres valitses küll pietistlik vaim, kuid ühtlasi ka teadlik rahvuslik meelsus. Kuna Augusti vend Jaan oli raamatuhuviline ja tal oli mahukas raamatukogu kujunes välja ka Augustil lugemishuvi ja sel teel omandas ta endale vajaliku hariduse, tema ametlik haridustee piirdus vallakooliga venna juures. 1871. aastal hakkas August abistama oma venda tema vallakirjutaja- ja kooliametis. Aasta hiljem võttis kihelkonnakohtu notar Augusti endale ajutiseks abiliseks ja sellesse ametisse nooruk jäigi, esialgu õpilasena, siis asenotarina ja lõpuks notarina. Ta töötas seal peaaegu 8 aastat. Notaritöö viis noormehe mõisaametnike miljöösse, kus olid võõrad eesti
Hoogsalt arenesid rahvusteadused. Keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja õigekeelsust ning uurisid eesti murdeid ja teisi soome-ugri keeli. Uuriti ajalooteadust. Eesti ühiskonda iseloomustasid rahvuslus ja isamaalisus. Üks osa rahvast läks reformidega kaasa, teine jäi ühiskonna muutuste suhtes ükskõikseks ja kolmas moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele. Eestlastel oli suur soov saada haridust ja lootus läbi selle paremale elujärjele. Kasvas ka lugemishuvi. Linnakultuuri osaks olid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused. Vaesematel tsirkus ja kino. 1924. Eesti mängufilm ,,Mineviku varjud" 30ndatel arenes kohviku ja restoranikultuur, seal mängivad tantsuorkestrid. Hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest. Populaarsed spordialad olid tõstmine ja maadlemine. Ka välisreisid polnud harukordsed, olid head laevaliinid, rongi- ja lennukiühendus. Suvitamine
VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mil me kooli alustasime
K.Mägi,N.Triik,A.Vabbe)Hariduselu-mingi üle emakeelsele õppele,lihtsustati koolisüsteemi,uued õpikud,moodsad koolimajad,kuueklassiline koolikohustus kehtestati,gümnaasium oli 5-klassiline,1934 ja 1937 tehti haridusreform,vähenes gümnaasiumide ja suurenes kutsekoolide arv. Kõrgkoolid,eriti Tartu ülikool kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks.1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia.1932-1937 valmis 8-köiteline Eesti entsüklopeedia. Elulaad Haridus-Haridustaseme tõusuga kasvad lugemishuvi.1918-1940 anti välja 30000erinevat raamatut.Ilmus üha enam eesi kui ka maailmakirjanduse teoseid. Meelelahutus-Linnakultuuri osaks kujunesid teatrid,kontserdid ja kunstinäitused.Vaesemal rahval tsirkus ja kino.Inimesi huvitas filmikunst.1924a. Sündis Eesti mängufilm Mineviku varjud. 1930 arenes jõudsalt kohviku-ja restoranikultuur(kus mängisid tantsuorkestrid populaarset dzässmuusikat) Sport-1930 peeti lugu sportlikust eluviisist ja reisimisest.Populaarsed spordialad
poolel hakkas massiline isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kutuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. 1970. aastatel mindi üle värvitelevisioonile. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ning mitmesugusteks ametkondlikeks väljaanneteks. Eestlaste traditsiooniliselt suur lugemishuvi ja suhteliselt madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid. 1960. aastatest alates iseloomustas ,,kodust" kultuuritarbimist süvenev tehnifitseerimine: osteti üha rohkem raadioid, televiisoreid, magnetofone. Kiiresti kasvasid nendel aastatel teatri-, kino-, muuseumi- ja näitustekülastused. ,,Maal elades massiteabevahendid meieni väga varakult ei jõudnud. Meil käisid mõned ajalehed ning 1952. aastal muretses isa aku ja anoodiga pisikese raadio. Esimese
moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele *Inimeste kohatine omakaspüüdlikkus, ükskõiksus ja vasakpoolsus ei tähendanud seda, et rahvas tervikuna poles väärtustanud omariiklust. Vastupidi, absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgeimaks paleuseks ja loomulikuks eneseavalduseks Elulaad *Endisel iseloomustas eestlast suur soov saada haridust ja lootus seeläbi paremale elujärjele jõuda *Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi. Sellele aitas kaasa avardunud kirjastamisvõimalused *Varasemate kunstiväärtusetute rahvalike jutukeste kõrvale ilmus üha enam nii eesti kui ka maailmakirjanduse tippteoseid *Linnakultuuri lahutamatuks koostisosaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused, majandusliku ja poliitilie eliidi jaoks ka mitmesugused ballid ja seltskondlikud koosviibimised *Inimesi huvitav ikka veel tehnikaime staatust nautiv filmikunst, eriti seoses heli- ja värvifilmide tulekuga
pehmete materjalidega raamatud. Pildiraamatuid uurides tuleb rääkida lapsele, mida kujutatud on ning võimalusel tehke pildil kujutatu häält. Kuna arenema hakkab kõne, on oluline rääkida lapsega võimalikult palju. Kui hakata lapsele varakult ette lugema, avastatakse, et lapsele 13 meeldib kuulata sõnade ja lausete rütmi ning see soodustab temas hilisemat isikliku lugemishuvi arenemist. Laps õpib rääkima kuulates vanemate häält, selle kõrgust ja rütmi. Nüüd hakkavad lapsed aru saama ka seda, et kui ese on silme eest peidus, ei pruugi see olla kadunud. Kui varem laps peidetud asja puhul pidas seda kadunuks, tõmbab ta nüüd näiteks mänguasja otsides teki selle pealt ära. Peitmismängudega saab lapsele, et asjad on püsivad (Lapse areng 7.-9. elukuu. 22.09.2011). LAPSE EELDATAV ARENG KÜMNENDAL ELUKUUL
Oluline Ateena kultuurikeskus taandus,uueks keskuseks sai Aleksandria. Eriline õitseng oli luulel,huvi hakati tundma üksikisiku vastu,eelistati lühivorme,näiteks eleegiat,epülleionit ja epigrammi. Tekkis uus komöödia,mille tuntuim esindaja oli Menandros.Tuntumad luuletajad sellel ajajärgul olid Kallimachos,Theokritos ja Apollonios Rhodoselt. Ajalookirjanduses oli oluline autor Polybios. Rooma ajajärk: Sellel ajajärgul tekkis kirev kirjandus,mis suurendas lugemishuvi. Parimad olid rahvalikud seiklus ja armastuslood,tekkis karjaseromaan. Ajalookirjanduse olulised autorid olid Josephus,Flavius,Diodoros,Dionysios Halikarnassosest,Appianos ja Cassius Dio. Kunsti -ja kultuuriloolise materjaliga tegeles Pausanias,biograafiaid ja eetikaeelseid teoseid kirjutas Plutarchos. Museion: Vana-Kreekas muusade pühamu (tempel,koobas või mäetipp). Tuntud on Helikoni museion,Ateena filosoofiakoolide museionid aga ka Akadeemia museion ja Lykeioni
6) Suvalised sõnad antud keele sõnastikust – suvalisi märke on lihtsam juriidiliselt kaitsta kui geograafilisi nimesid, perekonna-või eesnimega seotud nimesid. Pealkirjad: 1) Loovad intriigi (tõstavad huvi ja funktsioneerivad pilgupüüdjana) 2) kannavad endas olulist teavet reklaamitava kohta, „seletades“ reklaamsõnumi põhisisu ära teatud lühikokkuvõttena. Põhiteksti jagamine osadeks: 1) Sissejuhatuv lõik (lead in paragraph) – lugemishuvi üleviimine tootehuviks. 2) Siselõigud (interior p-s) – arendatakse huvi ja soovi tarbida, esitatakse tõestused lubaduste kohta. 3) Lõpuproov (trial close) – palub tarbijal midagi teha 4) Lõpulõik (close) – lisainfo saamise võimalused jne. MÕTLEMINE, OTSUSTAMINE JA JÄRELDAMINE REKLAAMI VASTUVÕTUL Induktiivne järeldus: 1) Konkreetsed teksti määrangud ja viited 2) Vastuvõtjad kalduvad üldistama lauseobjektide põhjal 3) Tulemuseks on abstraktsed üldistused.
Ajakirjade populaarsus vanuse kasvades tüdrukute seas väheneb, kuid poiste hulgas tõuseb. Kohustusliku kirjanduse lugemises on nooremad õpilased korralikumad lugejad, poisid loevad vabamalt ning nende meelest on normaalne lihtsalt raamatu sisukokkuvõtete lugemine. Eesti õpilased loevad naudingu eesmärgil suhteliselt vähe, 44% õpilastest loeb ainult siis, kui peab, kuigi 52% õpilastest loeb selleks, et saada vajalikku infot (PISA 2010). Rebase (2012) tööst selgus, et lugemishuvi langeb vanuse kasvades märgatavalt. Reeglina arvasid õpilased, et kohustuslik kirjandus on igav, sest koolis pakutud kirjanduslik valik ei paku paljudele õpilastele huvi. Neiude seas aga tõuseb vanuse kasvades nende hulk, kelle arvates on kohustuslik kirjandus huvitav. Nooremad õpilased ei saa kohustusliku kirjanduse vajalikkusest hästi aru, kuid vanemad õpilased on veendunud, et see on siiski vajalik. Raamatute lugemise kohta tõdeti, et vabatahtlikult loetakse neid
Saavutused: - Eesti kultuuri kandis jätkuvalt eesti keel - Eesti kultuuri ei õnnestunud tasalülitada (vt hümni sõnad Jää kestma kalevite kange rahvas ja...) - Jätkus eestlaste isetegevusharrastus (laulukoorid, rahvatants) - Jätkus laulupidude traditsioon rahvusliku varjundiga massiüritus - Suurenes Eesti Raadio saatemaht: I programmile lisandus 1967 Vikerraadio - 1955 alustas tööd ETV, 1970-ndale värvitelevisioon - Lugemishuvi ja odavad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid - Rahvustunnet tervendas sport korvpall kujunes peaaegu rahvaspordiks. (,,Kalev") Rääkides televisioonist. On olemas paar tähtsaid sündmust, mis on seotud antud aja perioodiga. 23.06.1955 müügile sattusid esimesed telerit. Ja juba 1956 aastal toimus esimene proovisaade. 1961 aastal inimesed esimest korda vaatasid Eurovisiooni saadet. Aga 1971 infoprogramm ,,Vremja" sai kohustuslikuks ETV kavas. Vaimse surutise aastad 1940
Kõik tunnevad end hiiglatoladena, kui saabub teade päris revidendist kes tahab "prominentkonnaga" kokku saada. Fjodor Dostojevski elu ja looming 1821-1881 Elu: Pärit aadliperekonnast, poja sünniks isa vaesunud. Isa vaeste haiglas arst. Ta on karm, range, kohati julma käitumisega, kinnine, ihne, despootlik. Ema keskklassi hulgast. Ta on vaikne, leebe, suure lugemusega. Dost. õppis vennaga pansionis. Süvenes lugemishuvi, muutus kinnisemaks, püüab reaalse elu eest põgeneda raamatute maailma. Isa surm põhjustab soki millest kujuneb langetõbi. Läbi elu vaevab teda kaardimängukirg, seetõttu pidevalt võlgades. Dostojevski oli Petrasevski ringis levitati valitsusevastast kirjandust, õhutati inimesi tsaari kukutama. 1849 uus liige, kes tegelikult provokaator. Kõik liikmed arreteeritakse ja mõistetakse surmanuhtlus. Hukkamine tühistatakse viimasel hetkel. Dost. Saadetakse 4 aasataks Siberisse
Filmis: helid, valimine, kes loeb, lihtsam ette kujutada, otsekõne vähem. 2 Kuidas (milliste tunnuste põhjal) valida sobivat raamatut kuni 6-aastasele lapsele? *Poiss/ tüdruk *eelistused- nuku, Lotte, Ämblikmees, koduloomad vms. *Arengutase- oskab lugeda/ keeli. *otstarve- kas raamat mängimiseks või lugemiseks. *Lihtne sisu *Värviline *Arutlemisvõimalus *Lapse arengu toetus *Lugemishuvi äratamine *Kujundus *Tekst korrektne(tõlkekirjandus!) *teistest raamatutest eristatav(palju eeliseid) Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid? *Hällilaul, *Hüpitus- ja mängituslaulud, *mängulaulud, *ahellaulud, *töölaulud, *liisusalmid. Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta. Aseta laps selili ja võta mõlema käega ta pahkluudest kinni.Kui jalad on sirged, patsuta kergelt jalataldadele.Laps sirutab varbad allapoole ja kõverdab põlved
üldlaulupidu. *Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio (ER) saatemaht. 1967 lasti käiku ka ,,Vikerraadio" ja ,,Stereoraadio". *1955 alustas tööd Eesti Televisioon (ETV). 1970 mindi üle värvitelevisioonile. *Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jt. Ajakirjandus, ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. *Lugemishuvi ja madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid. *60ndaid iseloomustas veel tehnifitseerimine: kodudesse osteti raadioid, telereid, magnetofone jm. *Kasvasid teatri-, kino-, muuseumi- ja näitusekülastused. *Kõik see põhjustas maakultuuri hääbumise: maa-asulates juurdus linlik eluviis, suleti maakoole, klubisid ja likvideeriti raamatukogusid. *ENSV ajal säilis usuvabadus, aga usklikele ja kogudustele tehti takistusi: riigistati kiriku valdused ja varad, kõrge üür jm.
vormilt rahvuslik". 1) Ideoloogiline surve. 2) Infosulg, sundorieteeritus vene kultuurile 3) Põlvkondade loodud vaimupärandi valikuline hävitamine 4) Propaganda, et allutada võimule 1950. ndate keskpaigast alates sulaaeg, enesetaastumine, uus põlvkond haritlasi. Rahva kultuuriaktiivsuse väljundid: 1) isetegevusharrastus: näite- ja pillimängud, koorid. Laulupeod, rahvatants 2) professionaalne kõrgkultuur 3) massiteabevahendid 4) lugemishuvi 5) tehnifitseerimine rohkem raadioid, telereid. Tekitasid lääneliku eluviisi kultuse teket. 6) Maakultuuri hääbumine 1955. ETV alustas tööd. 1970. värvitelekad. Usutunnistusvabadus oli olemas, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele otseseid ja kaudseid takistusi. Hakati ka ilmalikke tavasid juurutama. 1960ndateks aastateks oli kirik minetanud oma traditsioonilise ja moraalse tasakaalustava koha eestlaste igapäevaelus. Kirik
99. 1930. aastal kerkis hariduselus esile probleem, kus noortel oli küpsustunnistus, kuid puudusid erialased oskused, sest kõigile soovijatel (6-klassi lõpetanud) anti võimalus minna õppima gümnaasiumi, selle lahendamiseks tehti reform, kus vähenes gümnaasiumide arv ja suurens kutsekoolide arv 100. Elulaadis muutusid kasvas rahva lugemishuvi Rahvas tahtis saada haridust linnakultuuri osaks teatrid kontserid, kunstinäitused, kinod hakati lugu pidama sportlikust eluviisist, reisimisest ja suvitamisest religiooni tähtsuse vähenemine 101. 102. Olmes muutusid uued moodsad elamud ja esindushooned, inspireeritud ülejäänud maailmast maakodude välisilme parandamine
vastuvõtule. Nimetuse valimise võimalused: 1) Isikunimed. 2) Geograafilised nimed. 3) Väljamõeldud ehk kombineeritud nimed. 4) Initsiaalid, lühendid ja / või numbrid. 5) Võõrsõnad või muukeelsed mõisted. 6) Suvalised sõnad antud keele sõnastikust. Hüüumarke pole tarvis kasutada, lause ise peab ise «hüüdma». 16 Põhiteksti võib jagada osadeks: 1) Sissejuhatav lõik - ülesandeks on lugemishuvi üle viia tootehuviks. 2) Siselõigud. 3) Lõpuproov. 4) Lõpulõik. - Sissejuhatav lõik - sillaks pealkirja, alapealkirjade ja põhitekstis sisalduva müügiidee esituse vahel. Otstarbekaks on eristada tunnused tõeväärtus ja usutavus. Peamised tõestusviisid: 1) Uurimused - eraviisilised või riiklikud tööd. 2) Testimine ja kontroll. 3) Toote kasutamispraktika. 4) Garantiid - proovikaubad, demonstratsioonid jne.
Abiks tulevad siinkohal tähtedega klotsid ja muud arendusmängud. Last tuleks alati kiita, see annab talle juurde tahet edasiminekuks.22 Lapse õpetamiseks ja temaga tegelemiseks peab lapsevanem leidma aega. Lapsepõlves toimunud sündmused/seigad tulevad hiljem talle meelde. Need mõjuvad kas positiivse või negatiivsena. Lapsed järgivad täiskasvanuna lapsevanem olles oma vanemaid. Uurimused on kinnitanud, et laste lugemishuvi lämmataja on vanaema, kes nendega koos televiisorit vaatab. Mugav ju, laps on hoitud. Laps harjub sellega ja arvab, et nii peabki. Tegelikult pole vanaemad ainukesed, kelle kõrval lapsed hoolega telekat jälgivad. Teised kõrvalistujad on vanemad vennad-õed. Tihti on esiklapsed sellises eas, kus pool elu on koondunud arvutisse. Ehmatav on mõte: "Tänapäeva lapsed on tuttavad pigem arvuti- ja videomaailma kui raamatuga" 23
Teema valikul on lähtutud sellest, et see pakuks huvi nii töö autorile kui ka laiemale üldsusele ning arendaks võimalikult palju uurimistöölaadsete kirjutiste koostamise oskust tulevikus tuleb sarnaseid töid kindlasti veelgi teha. Tallinna Reaalkooli uurimistööde raames on varem mitmeid kordi uuritud mõne konkreetse klassi või vanuserühma lugemist, kuid seni on teenimatult tähelepanuta jäänud lugemisharjumuste muutumine vanusega. Et noorte vähese lugemishuvi põhjuste kohta ei ole võimalik järeldusi teha uurimata, kuidas lugemine vanusega muutub, siis ongi selle uurimistöö põhiliseks eesmärgiks seoste leidmine õpilaste vanuse ja lugemisharjumuste vahel. Võimalikult mitmekülgseid järeldusi teha soovides ei ole selles töös käsitletud mitte ainult raamatute, vaid ka ajalehtede ja ajakirjade, samuti vähesel määral internetipõhise meedia lugemist. Lugemisharjumuste uurimiseks vajalikud andmed koguti 5., 8. ja 11
annaabi.ee 
