Eesti haridus praegu ning tulevikus (0)

Eesti haridus praegu ning tulevikus
Hariduse kaudu kanduvad põlvest põlve edasi keel ning tekstide loomise, lugemise ja tõlgendamise oskus. Need võimaldavad kultuuris uute ühiste asjade pidevat kujunemist, aidates samas säilitada nii rahvus- kui vähemuskultuuri. Samas võrdseid võimalusi saada võimetekohaseid kvaliteetseid teadmisi piiravad sotsiaalsed, keelelised ja soolised, aga ka
majanduslikud ning regionaalsed barjäärid. Eesti hariduselus valitseb koolide pingeritta seadmine , ülekoormatud õppeprogrammid ning ebavõrdsus õpilaste praktilistes võimalustes. Kuid tulevikus on võimalik neid probleeme lahendada.
Eesti hariduselus valitseb koolide pingeritta asetamine eksamitulemuste põhjal. Nii luuakse edetabel, mille tagajärjel on aga nõrgemate koolide õpilastel vähem võimalusi oma võimete realiseerimiseks. Marge Taagepera artiklis ’’ Haridus ja Demokraatia’’ toob näite Soomest, kus raha panustatakse ühte nõrgemasse koolipiirkonda, et kõigil elanikel oleksid võrdsed võimalused. Seega ei arvesta Eestis’ erinevate koolide eksamitulemustega ja toimubki kõigi õpilaste ühe lauaga mõõtmine, mis tuleb hiljem aga kahjuks.
Samas on õppeprogrammid ülekoormatud, mille tulemuseks on õpilaste vähene õpirõõm, suur koolistress ning -väsimus. Taaskord saab näite tuua artiklist ’’Haridus ja Demokraatia’’ , kus autor ütleb, et õpetaja vorm on täidetud, kuid sisu ei ole – ei olda südamega asja juures ehk ei ole sära silmis , mis tekib sisemiselt motiveeritud arengu käigus. Seega õppija ning õpetaja koostööd lõhestab ajapuudus, mis takistab õpetajat süvenemast õpilase vajadustesse, mistõttu kaobki ära õppimise rõõm.
Sageli puuduvad väiksematel koolidel võimalused ja vahendid praktilisteks tegevusteks, mis võimaldaksid siduda õpitavat eluga, oma kätega midagi teha, järele proovida. Näiteks loodusteaduslikke katsed, uurimistöid, pillimängu, käsitööd ning kunstilisi tegevusi.
Lisaks on vajaka abinõud lugemishuvi parandamiseks, sest paljude kooliraamatukogude olukord on katastroofiline- puuduvad vahendid uuema kirjanduse ostmiseks. Kuna hulga perede majanduslik olukord ei võimalda tasuda klassiekskursioonide, muuseumi-, teatri-
ja kontserdikülastuste eest, on probleeme ka kultuurihuvi teostamisega. Seega on maakoolide õpilastel tunduvalt väiksem praktiline oskus.
Õpitulemuste parandamiseks maakoolides, et ka sealsed õpilased saaksid laiendada oma silmaringi ning praktilisi oskusi, peaks nendesse piirkondadesse rohkem raha panustama , nagu seda teeb Soome. Lisaks võiksid eksamitulemused olla saadaval vaid teatud isikutele. Sellega saavutataks võrdsus nõrgemate ja tugevamate koolide vahel ning kõigil oleks edaspidi samaväärsed võimalused. Hariduse kvaliteedi tõusmiseks oleks vaja vastavaid kõrge kvalifikatsiooniga õpetajaid, kuid keda peab hindama ning tasustama vastavalt nende töö mahule. Seega on rahva haridustaseme tõstmiseks mitmeid alternatiive.
Kvaliteetse hariduse kättesaadavus kõigile on elanike elukvaliteedi ja heaolu paranemise põhiline ressurss. Sellest sõltub rahva ja riigi tulevik. Seega peab koolide võrdsustamiseks, õpilaste motivatsiooni parandamiseks ning nende huvide teostamiseks veel palju ära tegema.