40% ~100 Rohkem 30% 20% 10% 0% 7. kl 8. kl 9. kl Joonis 7. Raamatute hulk kodus 1.5. Õpilaste suhtumine lugemise tähtsusesse Ma küsisin õpilastelt, kas nad peavad lugemist tähtsaks. Ükski tüdruk ei vastanud, et nad ei pea lugemist tähtsaks. 26% poistest ei pea lugemist tähtsaks. Lugemine on vägagi tähtis. Need kes ikka loevad raamatuid need saavad aru ka lugemise tähtsusest ning peavad seda tähtsaks. Need, kes ei loe peaaegu üldse ei saa aru kui tähtis lugemine on ning ei pea lugemist üldse tähtsaks. Kõige vähem saavad lugemise tähtsusest aru 9. klassi poisid, kellest 38% ei pea lugemist tähtsaks. Kõige rohkem saavad lugemise tähtsusest aru 9
silme eest sihti saada võimalikult mitmekülgne ülevaade iga klassi kohta. Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade noorte lugemusest, teises peatükis analüüsitakse lugemisharjumuste kohta läbiviidud küsitluse tulemusi. 1. Noorte lugemus Viimastel aastatel kostab õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peavad kurtjad silmas eelkõige ilukirjanduse lugemist, kuigi igapäevaselt loevad inimesed mitmel eesmärgil. Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku suhtluse veel tekste nii mõnest neid ennast huvitavast valdkonnast kui ka õppimise eesmärgil ja jälgivad uudiseid
Sissejuhatus Meie ümber on palju tekste, aga ikkagi ütleme, et me ei loe. Nii väidab enamik noori. Sealjuures arvestavad nad ainult raamatutega, aga unustavad muu lugemisvara. On palju muid tekste, mida lugeda. Töö üks eesmärkidest ongi tõestada, et minu eakaaslased on lugejad. Ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Töö autor püüab kõigepealt selgeks teha, milliseid tekste on olemas, mille jaoks neid vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia end kurssi tekstiliikide ja -loomega. Sellepärast esineb uurimistöös palju tsiteerimist ja refereerimist. Seejärel antakse ülevaade lugemisest, selle olemusest ja tähenduslikkusest. Veenmaks, et lugemine on kasulik tegevus, naudingki. See saab alguse lapsepõlvest. Viimases osas tehakse Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10.- 12. klasside õpilaste ankeetküsitluse kokkuvõte.
..........................................................................................................4 1.1 Varasemad uuringud.....................................................................................................4 1.2 Ajakirjandus..................................................................................................................4 1.3 Kohustuslik ja vabatahtlikult loetav kirjandus.............................................................5 1.4 Lugemist mõjutavad tegurid.........................................................................................6 2. Metoodika...........................................................................................................................7 2.1. Valim...........................................................................................................................7 2.2. Küsimustik..............................................................................................
Noorte lugemise teema on praegu väga aktuaalne, sest Interneti igapäevaellu tungimise tõttu loetakse üha vähem ja vähem raamatuid. Teema valikul on lähtutud sellest, et see pakuks huvi nii töö autorile kui ka laiemale üldsusele ning arendaks võimalikult palju uurimistöölaadsete kirjutiste koostamise oskust tulevikus tuleb sarnaseid töid kindlasti veelgi teha. Tallinna Reaalkooli uurimistööde raames on varem mitmeid kordi uuritud mõne konkreetse klassi või vanuserühma lugemist, kuid seni on teenimatult tähelepanuta jäänud lugemisharjumuste muutumine vanusega. Et noorte vähese lugemishuvi põhjuste kohta ei ole võimalik järeldusi teha uurimata, kuidas lugemine vanusega muutub, siis ongi selle uurimistöö põhiliseks eesmärgiks seoste leidmine õpilaste vanuse ja lugemisharjumuste vahel. Võimalikult mitmekülgseid järeldusi teha soovides ei ole selles töös käsitletud mitte ainult raamatute, vaid ka ajalehtede ja ajakirjade,
..); kas laused pole liiga lühikesed või liiga pikad? Kas olen kindel kasutatud (võõr)sõnade / nimede ja näidete tähenduses ja kirjapildis? · Üle vaadata kirjavahemärgid; kui võimalik, kontrollida õigekirja (kahtluse korral pigem sõnastada lause ümber). Kontrollida taandridu. · Kirjutamise ajal jätta mustandisse ruumi paranduste tegemiseks! Kolmas lugemine: · Pärast teist lugemist pidada jälle 5 10 minutit pausi siis lugeda üle terve töö järjest algusest lõpuni, enam parandusi tegemata. · Kui puhtandi kirjutamisel tuleb uus mõte / näide, mis näib kirjandisse sobivat, siis mitte mingil juhul kirjutada otse puhtandisse, vaid enne ikkagi mustandisse, nt lõppu ja siis vaadata, kas ja kuhu see mõte üldse sobib. · Kui pärast kolme lugemist enam midagi parandada ei leia, võib asuda puhtandit kirjutama.
võimalusi selle kasutamiseks. (Kleinschroth 2000: 224) Eesti keele õppimine on ka oluline, kui elad Eestis, sest ilma eesti keele valdamist ei saa töötada ega õppita. Mina valisin teema ,,Eesti keele võõrkeelena õppimine.Eesti keel välismaal", sest see puudutab minu erialad. Käesolev töö aitab mind paremini saada aru,kuidas saab kiiremini selgeks õppida eesti keelt ja ka vaadelda, kus kasutatakse eesti keelt välismaal. Töö eesmärgiks on uurida, kuidas saab paremini õppita eesti keelt, kui ta on Teile võõrkeel ja milliseid meetode saab õppimiseks kasutada. Samuti töö eesmärgiks on uurida, kus kasutatakse eesti keelt välismaal ja millised on nende maade elanike keeleoskused. Uurimistöö koosneb neljast osast. Esimeses osas vaadeldakse eesti keelt üldiselt. Selles osas vaadeldakse ka, kui hästi valdavat eesti keelt Eesti elanikud. Teises osas räägitakse eestlastest, kes elavad välismaal. Samas osas vaadeldakse
võiks praegu sinuga olla. ,,Mu hing mässas ja ma muutusin kurvameelseks." - See on kurb lause ning lugemise ajal läks hinge. Kolmas raamat ,,Teeba kirg" ,,Kuu valgustas tema peast eemale hoidvaid kõrvu ja tema nägu, mis oli valuline ja ärev, otsekui oleks ta järgnenud millelegi, mida teised ei näinud" Lihtsalt väga emotsionaalne lause. ,,Maailm meie ümber oli inimtühi." See lause läks mulle tõesti väga hinge. Peale seda lugemist, hakkasin enda elus neid hetki tähele panema ning väärtustama. Näiteks draamaõpetuses teeme näidendit ning meil on armastus-stseen, kus poiss ja tüdruk üksteist tähele panevad ning vaatavad teineteist pikalt. Saalis oli vaikus ning ma kasutasin seda lauset: ,,kujutage ette, et maailm ümber teid on inimtühi", mainis ära ka et selle tsitaadi võtsin just sellest raamatust. Arvan, et seda võib tunda siis, kui sa oled koos inimesega,
Kõik kommentaarid