Nimetu (0)

Elulaad ja olme
Kati Kukk
11.klass
Suhtumine omariiklusesse
Eesti ühiskonda iseloomustasid iseseisvuse aastail ennekõike rahvuslus ja
isamaalisus.
Mõnevõrra tegi olukorra keeruliseks vaikiva oleku kehtestamine, sest
kaitseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt
vastanduvaks rühmaks.
Üks osa läks meelsasti kaasa reformidega.
Teine osa ühiskonnast jäi muutuste suhtes ükskõikseks.
Kolmas osa rahvast moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele.
Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgeimaks paleuseks ja
loomulikuks eneseavalduseks.
Elulaad
Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi.
Aastatel 19181940 anti välja 30000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit
eksemplari.
Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja
kunstinäitused.
Inimesi huvitas ikka veel tehnikaime staatust täitev filmikunst.
Click icon to add p
ic ture
Kaader Eesti esimesest täismahus mängufilmist "Mineviku varjud", mis valmis 1924. aastal.
Omaette tõmbenumbriks kujunesid paremates kohvikutes ja restoranides
mängivad tantsuorkestrid.
Populaarsemad spordialad olid tõstmine ja maadlemine.
Suvitamine tähendas nii lihtsalt suvemõnude nautimist kui ka oma suvemaja
püstitamist või puhkuse veetmist mõnes suvituslinnas.
Tasapisi vähenes religiooni tähtsus.
Click icon to add p
ic ture
Pärnu rand 1935
Seltsiliikumine
Nii linnades kui ka maal rajati sadu uusi rahvamaju, kus tegutsesid mitmesugused
ühingud ja seltsid.
Üldlaulupeod toimusid Tallinnas regulaarselt iga viie aasta tagant, neist
uhkemaiks kujunes 1938.a. peetu, millega tähistati omariikluse kahekümnendat
sünnipäeva.
Click icon to add p
ic ture
Kristjan Palusalu
Kahekordne kullavõit Berliini olümpial (1936)
Lauluja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid
spordi ja noorteorganisatsioone.
Viimastest olid mõjukamad skautide ja gaidide malevad, Kaitseliidu
tütarorganisatsioonidena tegutsevad Noored Kotkad ja Kodutütred.
Ühelaadsete seltside ning nnende tegevuse koordineerimiseks loodi mitmeid
katusorganisatsioone, nagu Ülemaailmne Eesti Noorsoo Ühendus, Eesti
Haridusliit, Eesti Lauljate Liit, Eesti Maanaiste Keskselts.
Olme
Suured muutused toimusid igapäevaelus.
Loodi uusi linnajagusid ja ehitati uusi modernseid elamuid ja esindushooneid, mis
järgisid hoolega muu maailma arhitektuurilisi sündmusi.
Kodusisustuses vahetati omavalmistatud rohmakas talupojamööbel välja
spetsiaalsete mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu.
Aina tavalisemaks muutusid mitmesugused kodumasinad: suisa igapäevaseks
muutusid õmblusmasinad, veidi eksklusiivsemateks jäid elektripliidid, külmkapid
ja pesumasinad.
Laialt levisid ka telefonid, grammofonid ja raadiod.
Muutused rõivamoes jõudsid Eestisse väga operatiivselt, ennekõike filmidest ja
ajakirjanduse vahendusel.
Viimastel sõjaeelsetel aastatel ilmus tänavatele palju busse, veo ja sõiduautosid.
Maal soetasid kümned tuhanded inimesed endale jalgrattad.
Aitäh J