Noorus Esimene lisateenistusvõimalus tekkis oma kirjatöödega. Tegeles ajaviitejuttude kirjutajana Ivo Kari ja mitmete teiste varjunimede all. Noor Ristikivi huvitus elufilosoofiast ja enesekasvatusega seotud raamatutest. Looming Kirjutas luuletusi ja romaane Loomingu keskseks teemaks on Õhtumaa saatus alates ristisõdade ajastust 13. sajandil kuni tänapäevani. Oluline on ka üksikinimese saatus. Loometee algus Esimese tunnustuse saavutab Ristikivi lastekirjanikuna 1935.a. raamatuga "Lendav maailm". 1936. aastal järgnevad taas auhinnatud lasteraamatud "Sinine liblikas" ja "Semud". 1938. aastal "Sellid". Loometee ülevaade(1) Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud"(1938) "Õige mehe koda" (1940; algselt "Võõras majas") "Rohtaed" (1942)
Cecil oli akadeemilise koolitusega muusik, kes sai tuntuks juba 1950 teise aasta poolel. Tema muusikas puudus taktimõõt ja piiritletud vorm. Free jazz ei saanud nii populaarseks kui omal ajal sving või bepop. Inimesed , kes on seotud free jazziga : Cecil Coleman. Ornette Coleman. Muhal Richard Abramsi asustas Loovmuusikute Edutamise Assotsiatsiooni. Eric Dolphy oli paljutõotav jazz'i uuendaja kes mängis klarnetit, flööti ja altsaksofoni , kuid kelle loometee jäi väga lühikeseks tema varase surma tõttu. Free jazzi saksofonistid: Archie Shepp Albert Ayler John Tchicai Trummarid: Sunny Murray ja Milford Graves Trombonist Roswell Rudd Kontrabassist Charlie Haden Trompetist Don Cherry http://www.youtube.com/watch?v=Elu4JvJCYs0&feature=related
Elulugu Kuni 1936 oli nimeks Artur Alnek Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis Hiljem Tartu Ülikoolis õigusteadust 1944-1949 töötas ENSV Raudteevalitsuses 1949 süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises ja ta arreteeriti 1949-1957 sundasumisel 1958 tuli salaja Tartusse Loomingust Kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne,kujundlik Sageli kasutatavad märksõnad- surm,ulm,mälu,armastus,veri,valu,õhtu,öö,liiv,vesi Keelekasutus on eriline Tõi uusi, värskeid suundi eesti luulesse Loometee olulised aastad 1960-1964 Tsitaadid tema luulest Ei ole mõttetult elatud aegu.Mõte ei pruugigi selguda praegu.(Luuletus "Aeg", 1964) Suur on see, mis särab end säästmata. (Luuletus "Improvisatsioone harfil") Alkeemias ei oleks vähimatki halba,kui kuld ei kõliseks nii kuradi kunstlikult. ("Olematus võiks ju ka olemata olla", 1968) Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? (Luuletus ,,Alternatiive") Teosed ,,Nimetu saar"(näidend) 1966
juhatas aastani 1911 ajakirja Noor-Eesti kunstiosakonda Alates 1913 töötas Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kursuste ja alates 1914 kunsttööstuskooli juhatajana 1919-1921 haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja 1921-1940 Tartu kunstikool "Pallas" (alates 1930 professor) 1940 siirdus tagasi Tallinna Suri 12. augustil 1940 Tallinnas Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul LOOMING Loometee alguses joonistas poliitilise sisuga pilte, sh karikatuure Esimesena äratas tähelepanu figuur "Tulekandja" Noor-Eesti kaanel Suurepärase portretisti talent avaldus Konrad Mäe portrees juugendliku joonega, äärmiselt sugestiivne ja mõjukas maal Varasemat loomingut mõjutasid Edward Munch, Gerhard Munthe ja Ferdinand Hodler rahvusroman- tilised muistendiainelised komposit- sioonid LOOMING Portreedes rõhutas vaimsust, sisemist
ameerika lööklaulude ja dzässi mõjutusi. Palju tähelepanu on pööratud 1920.-1940. aastate tantsuorkestreile ning leviheliloojaile ja -lauljaile, heliplaatidele ja nooditrükistele, ka ringhäälingule ja lõbustusasutustele. Raamatus käsitletakse ka mitmete teenimatult unustatud levimuusikute (V. Compe, K. Strobeli, J. Pori, P. Tammeveski, A. Siiraku ja P. Veebeli) elu ja tegevust. Ajajärgu lõppu kuulub R. Valgre ja B. Kõrveri loometee algus.Teos on kavandatud kaheosalisena. II osa käsitleb Eesti levimuusikat alates aastast 1940. Et see ajajärk langeb kokku autori aktiivse teenistuskäiguga, on teises köites rohkem isiklikke tähelepanekuid muusikast, elust ja inimestest. 4. Jaaks Ojakäär `` Raimond Valgre legend.`` (2010) - ,,Tuntud ja tundmatu" on uus ja ainulaadne raamatusari, mis käsitleb Eesti kultuuriloo legendaarseid inimesi, kelle elu ja looming on kujundanud meie tunde- ja mõttemaailma
piiritletud vorm, kiired helidejaod ei Roscoe Mitcell, trompetist Lester Bowie Sündinud 9. märtsil 1930 püüdnudki kujuneda meloodiaks, vaid jt.Väga paljutõotav jazzi'i-uuendaja oli Fort Worthis, Texase osariigis. kujutasid endast näiliselt süsteemituid klarnetit , flööti ja altsaksofoni kõlamoodustisi, mida võis võrrelda mänginud Erich Dolphy, kelle loometee eredate värvilaikudega abstraksel maalil. jäi aga varase surma tõttu pooleli. Ornette Coleman Kuulsaimad albumid On USA dzäss-saksofonist, -viiulimängija, -trompetimängija ja -helilooja. · "At the Golden Circle Stockholm" Ta on praeguseni free jazz`i eestvedaja terves maailmas. Tema muusika on · "Change of the Century" väga klastriterohke ning kiire
alguses küll C.Gleyre'i ateljees. Ta on töödanud paljudes karikaturistina erinevates paikades nagu näiteks: Hollandis, Claude . Varsti hakkas Pariisis, Gyvernis jne.. Monet on võtnud Oscar ta aga huvi eeskuju ka sellistest kunstnikest nagu Couret tundma ja Manet. Ta on maalinud paljusid Monet maalikunsti aastaasegu ja vaba loodust. Monet kogu oma vastu ning loometee vältel taotles erakordse 1840- 1858. aastal järjekindlusega tema põhilist eesmärki võeti üks tema anda edasi seda, mida ta 1890. aastatel 1926 maalidest nimetas "hetkelisuseks". Kuid selline vastu lähenemine on veidi lihtsustatud. Sellega kohalikule varjatakse tõsiasja et Monet oli väga hoolas näitusele, ja andunud kunstnik, kes maalis oma tööd
Holsti. MÄRT LAARMAN (18961979) Elukäik Graafik ja maalikunstnik Märt Laarman sündis 22.01.1896 Viljandimaal Õisu mõisa saeveski masinameistri perekonnas. Suri 18.04.1979 Tallinnas. Märt Laarman oli äärmiselt mitmekülgne ning andekas natuur, töötades nii võimeka kunstniku, kunstikriitiku, publitsisti, tõlkija, keeleõpetaja, bibliofiili kui ka kirjandusloolasena. Loometee alguses oli Laarman Eesti Kunstnikkude Rühma järjekindlamaid kubistliku ja konstruktivistliku suuna arendajaid ja propageerijaid. Viljeles maali ja raamatugraafikat. Kuni 1930ndate aastate keskpaigani tegutses ka kunstiarvustajana. Alates 1960ndate keskpaigast viljeles lisaks raamatute illustreerimisele ka ekspressiivses sümbolistlikus laadis akvarelli ning tempera- ja guassimaali. Looming 1960. aastail tegeles Märt Laarman vabagraafika ja
kohta tipptasemel muusikahariduse (üheks õpetajaks ülalpool nimetet Blow). Juba 1675.aastal ilmusid trükist tema esimesed laulud, 1677 sai Purcellist kuninga kammermuusikahelilooja, 1679 Westminster Abbey (kuningate kroonimiskirik ja viimne puhkepaik) organist, 1682 kuningliku kapelli organist ja laulja. Kuigi Purcell elas vaid 36-aastaseks (nagu ka Mozart), jõudis ta vähem kui 20 aastat kestnud loometee jooksul luua kaalukaid teoseid nii vaimulikus kui ilmalikus zanris. Tema tähtsaimaks tööks jääb aga lavamuusika, viie semiooperi kõrval kirjutas ta ainsa tõelise barokkooperi inglise muusikaloos -- "Dido ja Aeneas". Muusikaliselt on see vähem kui tund aega kestev ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning kodumaisest maskimuusikast. Teosel on tüüpiline prantsuse avamäng, karakterstseenid on aga iseloomulikult inglisepärased
ülistamisele. Kristuse kannatuste ja inimese patuelu asemel keskendub Kristuse sünnile, ülestõusmisele, jumalikule armastusele, taevasele elule, inglitele. Ei pidanud end müstikuks, vaid lihtsalt väga usklikuks inimeseks, kelle looming kuulutab tema usutunnistust. Linnulaul. Juba tudengina huvitus ornitoloogiast ja linnulaulu võimalikult täpsest noteerimisest. Linnud kui looduse jumalikumad olendid, prohvetid. Iseloomulik: Üsna loometee alguses lõi oma unikaalse laadisüsteemi, millel põhineb kogu tema muusika. Nim piiratud transpositsiooniga laadid, aluseks on täis ja pooltoonide korrapärane vaheldumine, oluline on laadisisene sümmeetria. Tahtis heli kõrguse ja vältuse organiseerida üksteisest sõltumata. Sai ideid Machaut' isorütmilisest muusikast ja india raga-õpetusest. Rütmi omapära seisneb nn lisatud vältustega rütmides. Segab regulaarsust ja irregulaarsust (nagu ars nova motetis)
kunstikoolide ja muuseumide ümberkorraldamises. 1908. aastal lähenes mees fovismile, 1910 lõi ta oma esimese abstraktsionistliku taiese ning hakkas seda kunstisuunda viljelema ja propageerima. See taies oli abstraktne akvarell. Vassili lähtus abstraktseid teoseid luues nii intuitsioonidest ja loodusmuljest kui ka ratsionaalsest konstruktsioonist. Kandinsky oli 1912- 1921 Bauhausis professor. 1933. aastal läks ta Prantsusmaale. Loometee alguses lõi mees Vene motiividel romantilisi maali- ja puulõikesarju. Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on sümboolne tähendus. Näiteks must sümboliseerib surma, valge sündi ja loomist, punane mehisust ja võitu. Seepärast saavat inimese tundmusi kõige paremini väljendada punaste värvide ja joonte abil. Vassiljevits taotles muusikalise elamuse väljendust (toetus värvuste psühholoogilisele mõjule). Bauhausi ajal eelistas ta aga geomeetrilisi
Ta vanemad kolisid peagi Saksamaale, Jihlavasse, kus Gustav veetis oma lapsepõlve. Gustav Mahler 6- aastasena 3 HARIDUSTEE 6- aastaselt märkasid vanemad tema muusikalisi andeid ning organiseerisid talle klaveritunnid. Juba 8- aastaselt lõi Mahler muusikat, mõjutatuna sõjaväe marssidest, mida mängiti lähedal asuvates kasarmutes ning vanemad olid tema muusikalise loometee arengu toetajateks 1875. aastal, kui Mahler oli 15- aastane, alustas ta õpinguid Viini konservatooriumis klaveri erialal, Julius Epsteini käe all. Kolm aastat hiljem astus Mahler Viini ülikooli veel filosoofiat ja ajalugu õppima. Samal ajal töötas ta muusika õpetajana ja töötas välja oma esimese teose Das klagende Lied, millega ta osales võistlusel, mille akadeemiat juhtis Brahms isiklikult, kuid ei võitnud auhinda. Tõelise hoo sai Mahler sisse
krahvi ennast ninapidi ning seavad ta täbarasse olukorda . Alamrahva seast pärit ja kuulsa sugupuuta mees irvitab tema kõrguse krahvi üle ning võidab teda tema enda kootud intriigis- kui lähedane see pidi olema Mozarti hingele! Ehkki lõbus, on "Figaro pulm" täis sügavaid eluprobleeme, mis sunnivad igaüht kõige tõsisemalt nende elude üle järele mõtlema. Mozarti viimane suurem ooper "Võluflööt", mille ta lõpetas mõni kuu enne surma, sai tema kuulsusrikka loometee vääriliseks krooniks. "Võluflööt" on muinasjutt - ooper. Muinasjutu-, fantastika-ja heade ning kurjade vaimude maailm oli Mozarti kaasaegsete kirjanike ning muusikute meelisteema, nagu üldse folkloor- pärimused, legendid ja kõik muu muinasjutu ning fantastika valdkonda kuuluv. Ja Mozart, too võlur ooperimaailmas, kasutas "Võluflöödis" viimse piirini kõiki selle zanri võimalusi. Mitte eesmärgitult ei ühendanud Mozart "Võluflöödis" opera seria't laulumänguga.
Nõukogude Venemaa kunstikoolide ja muuseumide üm- berkorraldamises. 1908. aastal lähenes mees fovismile, 1910 lõi ta oma esimese abstraktsionistliku taiese ning hakkas seda kunstisuunda viljelema ja propageerima. Seetaies oli abstraktne akvarell. Vassili lähtus abstraktseid teoseid luues nii intuitsioonidest ja loodusmuljest kui ka ratsionaalsest konstruktsioonist. Kandinsky oli 1912-1921 Bauhausis professor. 1933. aastal läks ta Prantsumaale. Loometee alguses lõi mees Vene motiividel romantilisi maali- ja puulõikesarju, milles ühendas taimpressionistliku tehnika säravate küllastunud värvidega Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on sümboolne tähendus. Näiteks must sümboliseerib surme, valge sündi ja loomist, punane mehisust ja võitu. Seepärast saavat inimese tundmusi kõige paremini väljendada punaste värvide ja joonte abil. Vassiljevits taotles muusikalise elamuse väljendust
Ø Töötas mitmetes Tallinna ärides Ø 1933-1934 kohustuslik sõjaväeteenistus H aapsalu Üksikus Scouts-pataljonis Ø Tartu-periood kestis seitse aastat (1936- 1943) Olulised tegevusvaldkonnad Ø Kuulus Eesti Ü liõpilaste Seltsi "Veljesto" Ø Kirjutas ajalehtedesse lühijutte Ø 1943. aastal töötas staabikirjutajana Saksa sõjaväes Ø 1952. 1972. aastani reisis Ristikivi Londonis mööda maailma Loometee algus Ø 1928. aasta ajaviitejuttude kirjutaja Ivo Kari Ø 1935. aasta : "Looduse" kirjastuse võistluse esimene auhind jutustuse " Lendav maailm" eest Ø Pälvis A. H . Tammsaare tunnustuse teosega "Tuli ja raud" Ø Teoses jutustab autor ühest pääsukeste perekonnast, "sisendades lastesse lindude kaudu kodumaa- armastuse ja hoidmise tunnet" (R. Krusten) "H ingede "Imede saar" öö" "Päevaraamat"
alustada kunstiuuringuid uuesti. ,,Tehniliselt polnud meil vanemate kunstnikega midagi võrrelda. Igavese kunstiväärtuse kriteerium nihkus tahaplaanile, tähtsam oli vabaduse võlu," meenutab Maran. Varem Olav Maranile oli abstraktsus ja geomeetrilisus kunsti aluseks ning ta hindas just oma abstraktseid töid kõige kõrgemalt. Tema jaoks oli abstraktsionism küsimus kunsti olemusest. Tundis loometee alguses suurt huvi avangardistlike kunstisuundade vastu. 1957. aastal valmis esimene kohmakas katsetus abstraktsioonis, milleks Maran kasutas poolikuid värvituube kunagi Konrad Mäe poolt tema emale kingitud "Kompositsioon valge jupiga"
koostöös teise väljapaistva Ungari helilooja Zoltán Kodáliga. Dmitri Sostakovits (1906-1975) Sostakovits õppis klaverit ja kompositsiooni Peterburi konservatooriumis. Juba oma lõputöö, 1. sümfooniaga äratas ta tähelepanu nii Vene kui ka lääne muusikaringkondades. Kuni 1930. aastani tegutses mees ka pianistina, kuid peagi nõudis helilooming täit pühendumist. Ta on olnud ka Leningradi ja Moskva konservatooriumi õppejõud. LOOMING: Sostakovitsi loometee kulges mõnes mõttes paralleelselt Nõukogude Venemaa ajalooga, seda omamoodi peegeldades ja vahel ka valitsevale ideoloogiale lõivu makstes. Ometi leidis ta isikupärase vahendi iroonia, groteski ja satiiri et väljendada oma kaasaelamist inimlikele ja sotsiaalsetele probleemidele ja suhtumist totalitarismi. Sostakovits on üks 20. sajandi väljapaistvamaid sümfoniste ning selles osas on teda võrreldud Mahleriga. Tema loomingu kaalukaim osa on 15 sümfooniat, kuid
läbikäimisele saksa koolmeistritega ta saksastus mõnevõrra.1864. aastal kohtus ta Peterburis nn Peterburi Patriootidega ehk Venemaa pealinnas haljale oksale jõudnud eesti rahvuslastega, keda juhtis maalikunstnik ja ühiskondliku elu tegelane Johann Köler. Köleri mõjul sai Jakobsonist rahvuslane ning ta hakkas pooldama eestlaste positsioonide parandamist tsaarivalitsuse abiga. Jakobsoni loometee ja saavutuste algus · 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1867. aastal avaldas ,,Kooli Lugemise raamatu" ja seejäre veel mitmeid teisi õpikuid, mis panid aluse kvaliteetsemale eestikeelsele kooliõpetusele. Avaldas ka põllumajanduslikke õppe- ja käsiraamatuid. Midagi sellist polnud varem eesti keeles avaldatud.
............................... 8 ÕHTU. VIRMALISED. ÖÖ............................................................................................ 8 *** "LUMI AMMU ÄRA SULAS..."................................................................................9 SEE ON VIIMANE LUULETUS.....................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:.......................................................................................10 Elu- ja loometee Õige vähe on Eestis kirjanikke, kes ei ela Tallinnas või Tartus. Andres Ehin elab koos Ly Seppeliga Raplas, mis oleks justkui linn, aga Tallinna poolt vaadates väga maa moodi. Ehin, 65-aastane mees, ütleb uhkusega, et on luuletanud juba üle neljakümne viie aasta. Ja alates esikkogust "Hunditamm" (1968) on ta harrastanud järjekindlalt sürrealistlikku luulet. Kas pole see tõeline haruldus meie muidu maalähedase ja üsna möödapääsmatult realistliku luule taustal?
kunstikoolide ja muuseumide ümberkorraldamises. 1908. aastal lähenes mees fovismile, 1910 lõi ta oma esimese abstraktsionistliku taiese ning hakkas seda kunstisuunda viljelema ja propageerima. Seetaies oli abstraktne akvarell. Vassili lähtus abstraktseid teoseid luues nii intuitsioonidest ja loodusmuljest kui ka ratsionaalsest konstruktsioonist. Kandinsky oli 1912-1921 Bauhausis professor. 1933. aastal läks ta Prantsumaale. Loometee alguses lõi mees Vene motiividel romantilisi maali- ja puulõikesarju, milles ühendas taimpressionistliku tehnika säravate küllastunud värvidega Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on sümboolne tähendus. Näiteks must sümboliseerib surme, valge sündi ja loomist, punane mehisust ja võitu. Seepärast saavat inimese tundmusi kõige paremini väljendada punaste värvide ja joonte abil.
katedraal Londonis" ROUALT · Erandlik kuju foovide hulgas (ajutiselt) · Sidusid teistega välised tunnused · Sünge moraliseeruva sisuga teosed · Oli klaasimaalija religioossus · ,,Salongis" 2. Kubism (ptk 8, lk 54-60) Pärast fovismi, 1907- kubismi algus (algselt pilkeks antud nimi) (Avignoni neiud- Picasso). Lähtekohaks Cezanne'i looming, mõju avaldas ka Aafrika neegriplastika. Rajajad: (mõlema loometee oli pikk, ei piirdunud vaid kubismiga) PICASSO · Noorena realistlik (joonistusõpetaja poeg) · Barcelonas tutvus juugendlik-sümbolistliku kunstimaailmaga · Prantsusmaal Pariisis köitis teda Montmartre naudingute- ja pahederohke ööelu. · ,,sinine periood" 1901-1904 õnnetud muserdatud inimesed , hallikas, sinakas kolriid, moonutab inimkeha ,,Kaks rändnäitlejat", ,,Vaesed rannal"
mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. Jaan Kross · Luule on valdavalt vabavärsiline. Palju lembelüürikat, vähe loodusluulet. Looduspildid on võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele. · Tervikuna käsitledes on Krossi luule intellektuaalne, mõtteluule. · Ühiskondlikud teemad, mõnikord satiiriline. Mats Traat · Sündinud 1936. · Üks vähestest Eesti kirjanikest, kes on kogu oma loometee kirjutanud paralleelselt luulet ja proosat. · Luule põhiteemadeks on elu ja surma vastandseis, inimese ja looduse kooslus, inimese kohanemine või kohanematus. Mats Traat · Loomingu eesmärgiks on inimese äratamine, mandumisest vabastamine. · Tema luules vahelduvad lüürika ja lüroeepika, vabavärss ja klassikalised luulevormid. Hando Runnel · Sündinud 1938. · Kirjutab nii lastele kui
1857. aastal tegi Tolstoi esimese välisreisi. Naastes üritas ta rahvast aidata avades aastatel 1859 1862. Jasnaja Poljana talulaste kooli ja asutades pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana". Tema arvates oli talurahvakultuur ,,haritud klasside" omast kõrgem. 1860. aastal tegi Tolstoi teise reisi välisriikidesse, kus ta tutvus demokraatliku kirjaniku Aleksander Herzeniga. Naastes abiellus Tolstoi Sofia Bersiga. Tolstoi loometee ,,Sõja ja rahuni" 1850-1860 aastatel toimus Tolstoi loomingus murrang. Ta mõtiskles tsiviliseerutud ja loodusliku maailma üle. 1856 aastal valmis jutustus ,,Mõisniku hommik", sellele järgnesid 1857 aastal teos ,,Luzern" ja 1862. aastal teos ,,Kasakad". 1860. aastate looming tipneb epopöaga ,,Sõda ja rahu". Selles käsitleb Tolstoi Venemaa 1812. aasta isamaasõda. Ta kujutab teoses patriarhaalset eluviisi, mille puhul
Tema tõsisem muusikutegevus algas pärast Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetamist 1930. aastal. Aastatel 1931-1944 töötas Tubin algul repetiitori ja seejärel dirigendina "Vanemuise" teatris, ning oli 1940. aastast selle peadirigent. Ta juhatas Tartus ka sümfooniakontserte ning tegi tööd mitme kooriga. 1930. aastate lõpuks oli Tubin tõusnud eesti hinnatumate heliloojate hulka. Eduard Tubin on eesti väljapaistvamaid heliloojaid. Tema loometee oli pikk ja viljakas: esimesed helitööd valmisid juba 1920. aastatel, viimase teose, lõpetamata jäänud Üheteistkümnenda sümfoonia kallal töötas ta veel vahetult enne surma. Tubina mahukas looming on zanriliselt mitmekülgne. Kaalukaima osa moodustavad orkestriteosed: 10 sümfooniat, instrumentaalkontserdid (kaks viiulikontserti, Kontrabassikontsert, Balalaikakontsert, Kontsertiino klaverile ja orkestrile), sümfoonilised süidid ja lühivormid (Sümfoniett, Tokaata jt)
1849 suri isa peaajupõrutuse tagajärjel. Ema koos oma poja Friedrichi ja tütre Elisabethiga kolis varsti pärast seda Naumburgi. Seal käis Nietzsche läbi peamiselt konservatiivsete ja kristlike ametnikega, seal sai ka poiss oma esimese koolihariduse. 1864.aastal lõpetas Nietzsche gümnaasiumi ja suundus Bonni Ülikooli õppima filosoofiat ning klassikalist filoloogiat. Bonnis astus ta liikmeks Franconia korporatsiooni. Nietzsche elu- ja loometee polnud sugugi värvitu ega mõõdukalt vaoshoitud, nagu see oli näiteks Immanuel Kanti puhul. Vastupidi, Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24- aastaselt sai Nietzsche Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks -- päädis juba 1879. aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel. Vaatamata kohutavatele
1933. aastal kolis Kandinsky Saksamaalt Pariisi. Tema hilisema aja tööd tekitasid kriitikutes palju vaidlusi, kuid noored kunstnikud austasid teda endiselt ja imetlesid tema töid. Teda peetakse tänapäeval abstraktse kunsti algatajaks ja tema töid võib näha kõikjal Euroopas. Bauhaus'i ajal eelistas ta aga geomeetrilisi maalikujundeid. Näiteks ring tähendas kõiksuse sünteesi. Hilise loomingu abstraktseisse teostesse lülitas Vassili folkloorile vihjajaid elemente. Loometee alguses lõi mees Vene motiividel romantilisi maali- ja puulõikesarju, milles ühendas taimpressionistliku tehnika säravate küllastatud värvidega. Kandinsky uskus, et kõigil värvidel ja joontel on sümboolne tähendus. Näiteks must sümboliseerib surma, valge sündi ja loomist, punane mehisust ja võitu. Seepärast saavat inimese tundmusi kõige paremini väljendada puhaste värvide ja joonte abil. Vassiljevits taotles ka muusikalise
Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Põgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus töötas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Käis 1920, 1923 ja 1926 õpireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964). Loometee algusest (1913-20) pärineb plastilise vormiga joonistusi, varasemad juugendlikud (Kain, 1913, tushsh), hilisemad ekspressionistlikud (Ambuja, 1918-19, Sammuvad aktid, 1920-22, mõlemad pliiats), samas laadis on "Siuru" III albumi illustratsioonid (1919). Ekspressionistlik vormitunnetus ilmneb ka F. Metzneri, E. A. Bourdelle'i ja W. Lehmbrucki loomingust mõjutatud 1920. a-te skulptuurides (pronksreljeef Kurbus, 1924), sealhulgas portreedes (J. Vaher, 1923, graniit; P
Türgi pasa kavatsusest tappa nooruk Balmonte, kes salaja tungis tema paleesse, et päästa oma armastatu. Mozarti ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks. Mozarti viimane suurem ooper "Võluflööt" on nii öelda Mozarti luigelaul ooperiloomingu vallas, mille ta lõpetas mõni kuu enne surma ning sai tema kuulsusrikka loometee vääriliseks krooniks. "Võluflööt" on muinasjutt - ooper. Muinasjutu-, fantastika-ja heade ning kurjade vaimude maailm oli kaasaegsete kirjanike ning muusikute meelisteema ja kõik muu muinasjutu ning fantastika valdkonda kuuluv ning ta kasutas "Võluflöödis" viimse piirini kõiki selle zanri võimalusi. Mitte eesmärgitult ei ühendanud Mozart "Võluflöödis" opera seria't laulumänguga. Kahe erineva zanri võtete ühendamine
FRIEDRICH NIETZSCHE Nietzsche elu- ja loometee polnud sugugi värvitu ega mõõdukalt vaoshoitud, nagu see oli näiteks Immanuel Kanti puhul. Vastupidi, Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsche Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks -- päädis juba 1879. aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel.
1939. aastal lendas ta Ameerikasse ja oli seal aastani 1947. Maurice Maeterlinck suri Prantsusmaal Nice´is 1949. Tõstamaa Keskkool 4 Merlin Miido Referaat Maurice Maeterlinck 2005 Maeterlincki loomingu iseloomustus Maurice Maeterlinck viljeles sümbolistlikku draamat ja rajas ühtlasi vastava teooria. Tema loometee oli pikk ja viljakas. Maeterlincki sulest on ilmunud arvukalt näidendeid, luuletusi ja filosoofilisi traktaate. Kirjaniku viimased teosed ilmusid juba pärast Teist maailmasõda. XX sajandil loobus Maeterlinck paljudest 1890-ndate aastate seisukohtadest, sai üle oma pessimismist ning lähenes realismile, hiljem aga langes taas pessimismi. Euroopa kirjandusse läks Maeterlinck siiski eelkõige sümbolistliku draama loojana.
kõikvõimalikes varjundites. Maalija luigelauluks sai 1669. aastal valmistatud kompositsioon ,,Kadunud poja tagasitulek". See on vapustav varjamatus naturalismis, dramaatilisuses ja ilmekuses. Kunstnik on rõhutanud kõikeandestavat armastust kannatava ja alandatud inimese vastu- idee, mida Rembrandt on kaasas kandnud läbi elu, leiab siin kõrgeima, täiusliku väljenduse. Just sel maalil on võimalik näha Rembrandti maalimis tehnika kogu mitmekülgset oskustepagasit, mille ta pika loometee jooksul oli välja töötanud. Kurnatud ja haige, närudes kaltsudes , varanduse tuulde lasknud ja sõpradest hüljatud, ilmub poeb isamaja lävele, kust leiab lohutust ja andestust. Lootuse kaotanud vanakese ja kahetseva poja- ääretu rõõm kohtumise üle moodustavad pildi emotsionaalse telje. Vapustatutena ja vaikides on paigale tardunud kõik stseeni tunnistajad. Nii lihtsat ja geniaalset täiuslikku teost on võimeline maalima ainult suure elukogemusega
..................................9 KOKKUVÕTE...........................................................................................10 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................11 Eduard Tubin (18.06.1905 Torila - 17.11.1982 Stockholm) Referaat on koostatud põhjusel, et Eduard Tubin on üks väljapaistvamaid heliloojaid eesti muusikaloos ja omanäolisemaid sümfoonikuid kogu 20. sajandi muusikas. Tema loometee oli pikk ja viljakas, esimesed helitööd valmisid juba 1920. aastatel ning viimase teose, lõpetamata jäänud Üheteistkümnenda sümfoonia kallal, töötas ta veel vahetult enne surmagi. Referaadis on välja toodud tema isikliku elu ja muusikaelu käekäik ning looming. Loetletud on tema kuulajat paeluvad sümfooniad koos lühiinformatsiooniga. Joonis 1(Aarre Ekholm / Lehtikuva - ,,Eduard Tubin (1958)") 3
kuju. Kuid siinkohal on kindlasti tegu enesepettusega, ta tegi kõike ainult selleks, et olla vahepeal inimene ja mitte igavene kanseleinõunik. Kirkegaardil olid peale noorukiiga väljakujunenud isikuomadused, mis koondusid kahes põhilises suunas: peaaegu idamaise olemusega pieteedisõltuvus ja sügav tung ning reibas valmisolek tuua välja vasuolusid. Kierkegaardi esimene teos ilmus 1838 aastal, oma loometee alguses võib märgata üht iseloomuomadust, mis on tähtis kogu ta loominguprotsessi jaoks. Ta ei olnud nimelt kõigest kristlikust armastuseideaalist hoolimata humaane natuur. Ta nägi kerge vaevaga oma terava mõistuse tõttu kõrvalekaldeid ideaalist ning materdas need naeru ja pilkamisega maha, ilma et oleks tõsisemalt proovinud näha asja vastaspoole mätta otsast. 4
Metafiktiivsed romaanid rõhutavad oma väljamõeldislikku olemust, lugejal on teose maailma süüvimine raskendatud. 20. Beckett, Ionesco, Genet, Dürrenmatt, Pinter, Stoppard... Mis mõiste alla nad tavaliselt ühendatakse? Absurditeater 21. Mis rahvusest oli Samuel Beckett? Mis keeltes lõi ta oma teosed? Nimetage kolm tema draama- 2 või proosateost. Beckett on rahvuselt iirlane. Ta kirjutas nii inglise kui prantsuse keeles. Tema loometee algas inglise keeles kirjutatud luuletuste ja novellidega, kuid tunnustuse tõid prantsuse keeles kirjutatud romaanitriloogia („Molloy”, „Malone sureb”, „Nimetamatu”) ja näidendid („Godot'd oodates”, „Lõppmäng”, „Krappi viimane lint”, „Õnnelikud päevad”, „Mäng”). Hiljem läks Beckett taas üle inglise keelele. 22. Nimetage kaks austerlase Hermann Brochi teost. Peateos „Vergiliuse surm“, romaanid „Kuutõbised”, „Süütud” 23
Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (õpilased Ester Mägi, Harri Otsa, Jaan Rääts jt). Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas. Saar oli esimene eesti helilooja, kes suutis mõista eesti vanema rahvalaulu olemust, avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Saar oli ka üks neist, kes rahvaviise kogus, analüüsis ja süstematiseeris (ekspeditsioonid 1907,1910). Oma loometee alguses oli Saar suuresti mõjutatud sajandi alguse uutest suundadest -- ekspressionismist (soololaul "Must lind") ja impressionismist (klaveriprelüüdid). Klaveripalas "Skizze" võib leida isegi atonaalseid jooni. Saar on miniaturist, kes oma parima väljendab laulu kaudu. Tema loomingus ei puudu küll sümfooniline ja vokaal-sümfooniline muusika, kuid see jääb laululoomingu varju. Kaalukaim koht on koorilauludel (ca 350). Helilooja inspiratsiooniallikateks olid loodus ja rahvaviis
tõrjunud modernismi välja vaid jäid alternatiiv-vooludena eksisteerima. Prantsusmaal uuritakse helide ülemhelikoostist ning kasutatakse harmoonia ja tämbrikeele loomisel arvutiprogramme. Sellega tegelevad nn. spektraalmuusika loojad Gerard Grisey, Tristan Murail jt. George Gershwin 1898 nägi New Yorgis Venemaalt emigreerunud juudi peres ilmavalgust poisslaps Jacob Gershowitz, keda vanemad hakkasid kohe George'iks kutsuma. Lühikeseks jäänud loometee jooksul (Gerswhin elas vaid 38aastaseks) komponeeris ta palavikuliselt, kirjutades laule, klaveripalu, muusikale, filmimuusikat Hollywoodile ja näpuotsaga ka orkestriteoseid. "Porgy ja Bess" on Gershwini loomingu kõrgpunkt, helilooja lemmiklaps. Ooper valmis 1935. aastal, vaid paar aastat enne helilooja surma. DuBose Heywardi romaan "Porgy" oli Gerswhini tähelepanu köitnud juba kümmekond aastat varem. Ooperi loomist arutas ta korduvalt Heywardiga, kuid ei tihanud seda ikka käsile võtta,
tõrjunud modernismi välja vaid jäid alternatiiv-vooludena eksisteerima. Prantsusmaal uuritakse helide ülemhelikoostist ning kasutatakse harmoonia ja tämbrikeele loomisel arvutiprogramme. Sellega tegelevad nn. spektraalmuusika loojad Gerard Grisey, Tristan Murail jt. George Gershwin 1898 nägi New Yorgis Venemaalt emigreerunud juudi peres ilmavalgust poisslaps Jacob Gershowitz, keda vanemad hakkasid kohe George'iks kutsuma. Lühikeseks jäänud loometee jooksul (Gerswhin elas vaid 38aastaseks) komponeeris ta palavikuliselt, kirjutades laule, klaveripalu, muusikale, filmimuusikat Hollywoodile ja näpuotsaga ka orkestriteoseid. "Porgy ja Bess" on Gershwini loomingu kõrgpunkt, helilooja lemmiklaps. Ooper valmis 1935. aastal, vaid paar aastat enne helilooja surma. DuBose Heywardi romaan "Porgy" oli Gerswhini tähelepanu köitnud juba kümmekond aastat varem. Ooperi loomist arutas ta korduvalt Heywardiga, kuid ei tihanud seda ikka käsile võtta,
hoiavad”; üks tema tuntumaid soololaule “Must lind” 12. Instrumentaalmuusika areng - Heino Eller (eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed), Eduard Tubin(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed). Heino Eller - Tema orkestripala ,,Kodumaine viis'' on eestlastele rahvusliku vaimulaadi sümbol. Temaga on seotud suurem osa Eesti 20. saj ja ka tänapäeva nimekate helimeistrite loometee. Instrumentaalmuusika, kammer- ja orkestriteosed, lüüriline karakter, eepiliselt jutustava väljenduslaadiga, loodusmotiivid. (,,Koit'', ,,Kellad'', ,,Kodumaine viis'') Heino Eller Eluaastad: 1887 - 1970 Õpingud: alustas 1907. aastal P. konservatooriumi viiuli klassiga (käsi ei pidanud vastu ning õpinguid ei lõpetanud); edasi õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust; peale seda läks aga P. konservatooriumi tagasi õppides kompositsiooni (oli viimane Eesti vanema põlve
parandamise võtmeks on inimese kõlbeline ümberkujundamine. 1857. aastal tegi Tolstoi esimese välisreisi. Naastes üritas ta rahvast aidata avades aastatel 1859 1862. Jasnaja Poljana talulaste kooli ja asutades pedagoogilise ajakirja ,,Jasnaja Poljana". Tema arvates oli talurahvakultuur ,,haritud klasside" omast kõrgem. 1860. aastal tegi Tolstoi teise reisi välisriikidesse, kus ta tutvus demokraatliku kirjaniku Aleksander Herzeniga. Naastes abiellus Tolstoi Sofia Bersiga. Tolstoi loometee ,,Sõja ja rahuni" 1850-1860 aastatel toimus Tolstoi loomingus murrang. Ta mõtiskles tsiviliseerutud ja loodusliku maailma üle. 1856 aastal valmis jutustus ,,Mõisniku hommik", sellele järgnesid 1857 aastal teos ,,Luzern" ja 1862. aastal teos ,,Kasakad". 1860. aastate looming tipneb epopöaga ,,Sõda ja rahu". Selles käsitleb Tolstoi Venemaa 1812. aasta isamaasõda. Ta kujutab teoses patriarhaalset eluviisi, mille puhul üksikisik kuulub perekonna
Emil Nolde ,,Maskide vaikelu", ,,Ristilöömine", ,,Naine ja Pierrot", KUBISM: 1905.foovid ilmusid, siis paar aastat esinesid seal vabalt, kui siis ilmusid uued suunad. 1907. aastast alates saame rääkida kubismist. Kubistid said ka alguses nimetuse pilkest. Kuna looming vastas nimetusele, jätsid nad selle. Lähtekohaks on Cezanne'i looming, taandada geomeetrilistele elementidele. Avaldas möju ka Aafrika neegriplastika. Rajajateks Pablo Picasso ja Georges Braque. Mõlemi loometee oli pikk, ei piirdunud ainult kubismiga, katsetasid teisi kunstivoole ka. Ükskord olen endale suurim varandus.(Picasso). Picasso ise kogus ka kunsti, Pariisis Picasso muuseumis on ka tema kogutuid töid. Elust on kirjutatud raamat, 4.naine Francois, ,,Elu Picassoga", film ,,Picasso looja ja hävitaja". Egotsentriline inimene. Nalja pärast astus kommunistlikusse parteisse. Parim näide: Braque'i orav, kuni nägi töö peal oravat, Braque püüdis sellest lahti saada. Klassikaline kunstiharidus
Hermaküla teatri missiooniks oli oma rahvuslike juurte ja rahvusliku vaimu tajumine ja kehastamine. Tema lastelavastused oli mängulised ja folklooripõhised. Lavastused üldiselt psühholoogilis- modernistlikud, Jungi suur mõju ning teater oli kui enesetunnetuse protsess. 1980. aastatel hakkab ta huvi tundma idamaade teatri vastu ning alustab eesti algupärase teatri otsinguid. Tema lavastuste atmosfääri on päris loometee algusest peale kuulunud teatav eemalolek niinimetatud argisest ja olmelisest. Tema lavastajaloomingut on mõjutanud väga tugevalt asjaolu, et ta ise oli väga orgaaniline näitleja. Kalju Komissarovi lavastused kuulusid uuenduslikku liini. Tema lavale toodud ,,Protsess" väljendas jõulist sotsiaalsust ja paiguti vägagi teravat väljenduslaadi. See etendus kutsus esile isegi sokeeritud reaktsiooni nii publikult kui ka kriitikalt. Tema teatrikeel oli varasemast kahtlemata teatraalsem.
Nietzsche teosed ja väljaütlemised tema eluajal pälvisid postuumse ausäraga. 20. sajandil onpea kõigil lääne kultuuri avaramatel mõtestajatel (nt. Jaspers, Heidegger, Gadamer, Derrida, Adorno jne) Nietzschega tegemist, Nietzschest on läbi imbunud nii kirjandus kui popkultuur. Näiteks Esto-TV kurikuulus "Vali kord" lõppeb otsese viitega Nietzschele, mille kaudu antakse hinnang ühe partei taotlusele tõusta senisest poliitikast kõrgemale. Ometi polnud Nietzsche elu- ja loometee sugugi värvitu ega mõõdukalt vaoshoitud, nagu see oli näiteks Immanuel Kanti puhul. Vastupidi: Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär -- 24-aastaselt sai Nietzsche Baseli ülikooli klassikalise filoloogia professoriks -- päädis juba 1879. aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel
Võime saada nõrgematele ärritajatele väga tugeva ärrituse. Nk on võimelised rütmi omandama. Reageerivad vastavalt omandatud rütmile. Võime irradiatsioon-levik, laialilevimine. Kui üks nk on haaratud väga tugeva erutusimpulssi poolt, võib levida teistele nk-le, ka teised nk saavad erutuda. Saab tekkida ainult tugevate ärritusimpulsside tekkel. Vähene kehaline aktiivsus mõjutab ns, jääb loiumaks. Nk on omane järeltoime. Ühendab erinevaid nk. Loome kn uue loometee. Tekkivad uues seosed uute ns keskuste vahel. Pärast ärrituse lõppemist jäävad impulssid ringlema-järeltoime. Jätavad jäljed. Pidurdus kns. Pidurduvus on see mis taastab. Ns kurnaks üle. Suruda alla pidevat aktiivsust. Pidurdus kontrollidb et irradiatsioon ei lähe käest ära. Üks erutus teine pidurduvus. Närviraku kaitse kurnatuse eest. Iga kord kui lõppeb erutuseseisund, järgneb pidurdumisseisund. Vajalik et tekiks taastumine erituvuskeskuses. Pessimaalne pidurdus
alusepanijaks, eriti koorimuusika vallas. Saar oli esimene eesti helilooja, kelle looming on tihedalt rahvamuusikaga läbi põimunud. Ta suutis mõista eesti vanema rahvalaulu olemust, avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega. Saar oli ka üks neist, kes rahvaviise kogus, analüüsis ja süstematiseeris Kaalukama osa Saare loomingust moodustavad umbes 350 koorilaulu, mida helilooja on kirjutanud kogu oma loometee jooksul. Saare varase perioodi kooriloomingu hulgas leidub Euroopa moodsatest muusikavooludest inspireeritud koorilaule (,,Ühte laulu tahaks laulda"), klassikalis-romantilisele stiilile lähedasi laule (,,Mets kohiseb") ning suhteliselt lihtsa harmooniaga rahvalaulutöötlusi. Saare väljakujunenud stiil toetub aga rahvalaulule (,,Seitse sammeldunud sängi", Karjase kaebus", ,,Leelo"). Rahvalaul Saare loomingus säilib võimalikult ehedal kujul
Arhitektuuris- eestlased ei suutnud veel oluliselt kaasa rääkida. Georg Hellat kavandas siiski 1902.a. Tartusse Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone, millel oli oluline üldkultuuriline tähtsus. Suuremate hoonete projekteerijatena eelistas eesti seltskond some arhitekte. Lindgreni ja Wivi Lönni plaani järgi ehitati ,, Estonia'' teater. 7) KUBISM Kubismi rajasid Hispaaniast pärit Pablo Picasso ja prantslane Georges Baraque. Mõlema kunstniku loometee oli pikk ja nad ei piirdunud ainult kubismiga. Eriti Picasso muutis korduvalt suunda ja töötas korraga mitmes laadis ning jättis endast järele uskumatult suure loomingulise pärandi. Picasso pani jahmatama kõik oma austajad kui ta 1907.a.paiku uuele rajale astus. Kindlasti oli oluliseks tõuke andjaks Paul Cezanne'I looming, eriti tema mälestusnäitus. Nüüd algab Picasso Cezanne'i-periood, mis varsti kasvab üle kubismiks. Nagu kunagi
piibuga“ (1890), „Kunstniku tuba“ (1889), „Päevalilled“ (1888). ● HENRI de TOLOUSE-LAUTREC (1864-1901) Nagu Van Gogh ja Gauguin, ei sobinud ka Lautrec oma kaasaegsesse ühiskonda, peamiseks põhjuseks oli tema füüsiline puue. Ta oli groteskse kääbusliku välimusega alkohoolik, viimane kahe väga pika ajalooga prantsuse aadelperekonnast, kuid oma lühikese elu ja loometee jooksul lõi ta heroilise legendi, mis on köitnud paljusid järeltulevaid põlvi. 1886. aastast elas ta Pariisis Montmantre’il, kus peale vaesema rahva leidus ka palju boheemlikke kunstnikke. Degas’ meisterlik joonistusoskus oli Toulouse-Lautecile alati põhiliseks impulsiks, ning Degas’ga oli ühine ka see, et neid tõmbas ligi suurlinnaelu madalam pool, kabareed, teater ja tsirkus. Ka Lautrecki vaatlus on sardooniline ja ebasentimentaalne, oma karakteritele andis ta elava
eestlaste, laiemalt kunsti- ja seltskonnasuhete temaatika raames. Vilde erakordselt mahukas looming on eesti kirjanduse ajaloos erakordse tähendusega ja tähtsusega. Realismi suurmeistrina on andnud läblõike Eesti ühiskonna arengust pika perioodi vältel, avanud ajalugu, toonud esile uusi ja olulisi ainevaldkondi, virgutanud ja mõjutanud lugejaid. Ernst Peterson-Särgava (1868-1958) Vändrast, töötas sääl kooliõpetajana, puutudes tihedalt kokku maa- ja alevirahva eluprobleemidega, loometee suund kohe realismile. Loomingu kõrgaeg 1898-1905 ,,Paised" (I 1899) : ,,Ühe härja elulugu", ,,Marjad silmas" (II 1900) : ,,Issanda kiituseks" (III 1901) : ,,Tulge appi!" ,,Teatajas" (1901) ,,Oheliku onu jõulunägemine" ,,Paisetes" analüüsib publitsistliku otsekohesusega kaasaja sotsiaalseid olusid, avab ühiskonnas asetsevaid teravaid vastuolusid, nõuab inimlikke õigusi ja elamisvõimalust, ajakriitiline. Tema jutud
Selle kaldale nägi Aalto ette rea suuri, osaliselt veepinna kohal rippuvaid ühiskondlikke hooneid. Kavandatud hoonetest valmis 1975 esimesena kontserdi- ja kongresside palee Finlandia, valge itaalia marmoriga kaetud ja kaunite proportsioonidega ülev hoone, kuid kompleksi esialgsest suurejoonelisest ideest on kahjuks loobutud. Kogu oma pika loometee jooksul projekteeris Aalto veel hulgaliselt eksperimentaalmööblit ja valgusteid, lõi oma hoonetele sisekujundusi kuni tuhatooside ja uksekäepidemeteni. Samuti on tema loodud originaalselt soomelik maailmakuulus klaasist lainelise vormiga Aalto- vaaside seeria. Tal oli absoluutne kontroll oma ehituste üle see polnud ainult täiuslik arhitektuurikontseptsioon, vaid ka totaalne realiseerimine.
Seal sai rohkem tegeleda loominguga, puutus kokku looduse ja rahvaloominguga. Sinna aega langeb poeem ,,Mustlased", mille puhul autor pöörab erilist tähelepanu kangelanna tundemaailmale. Aja möödudes saab Puskin koduarestist vabaks ning naaseb Peterburi. Kohtab Moskvas 16-aastast kaunitari, kellega abiellus. Venemaal möllab koolera epideemia ning Puskin satub karantiini. Lõpetab ,,Jevgeni Onegini" ning kirjutab tragöödiate tsükli, näiteks ,,Kivist külaline". Puskini loometee katkestas duell, kus ta püüdis end laimu ja intriigide eest kaitsta. 1224-27 Henriku Liivimaa kroonika on ajaraamat, mis esitab ajaloosündmusi kronoloogiliselt, üldiselt proosavormis. Said alguse antiiksest Roomast (annaalidest). Sündmusi ei analüüsite ega selgitata. Henriku kroonika hõlmab perioodi tema misjonitööst Saaremaa alistumiseni. Käsitleb ristiusu levikut, sisaldab tähelepanekuid eestlaste kommete, usundi, keele jt elunähtuse kohta
kes on seatud ümberpööratud suhtesse. Eesti kirjandusest saame tuua näite sama asja kohta Oskar Lutsu (Toots ja Kiir). 2 vastandlikku tegelast. Lähevad mööda maad rändama. Fieldingi põhiteeme on vastuolu tegeliku ja näiva vahel. ,,Tom Jonesi" laadsete teoste poole pöördub 18.sajandi kirjandus pidevalt. Tom Jones on üksik isik, ekslik inimene, kes teeb vigu ja autor ei püüa neid vigu varjata. Autor kujutab teda tavalise inimesena, mitte mingisuguse kangelasena. Loometee alguses sentimentaalse kujutamise ja haletsemise vastu, nali on oluline. 18.sajand jaguneb mõistuseks ja tunneteks. Murdejoon jookseb umbes 50ndate aastate jooksul läbi. Inglismaal mitmeid teoseid, mis viitavad autori huvile inimese tunnete vastu ja see on üks joon, mis valmistab ette tulevast romantismi. Selle ajal tuleb väga võimsalt sinna 18.sajandi pilti Samuel Richardson (1689-1761) ja sai maha teostega, millest kujunes üks romaani tüüpe Euroopas 18.sajandil? kiriromaan.
annaabi.ee 
