Eesti raamatu ajalugu (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Eesti raamatu ajalugu.
Eesti autorite raamatud.
Teemaks – muusika .
Juhendaja : Ilmar Vaaro
Koostaja : Gaythel Kukk
Viljandi 2013
Uurisin siis eesti autoritepoolt välja antud muusikaalast kirjandust aastatel 1992-2012. Kuid võib öelda, et päris raske olid leida muusikaalast kirjandust, sest alates 1992 ei ole eriti midagi märkimisväärset ilmunud. Nüüd siis kokkuvõtted nendest raamatutest, mida ma leidsin:

Juhan Lepsaar `` Liivatuisus.`` - Sunnitöölise hingevalu laulud. Autor kirjutab nii: Minu parimad eluaastad möödusid vangilaagris sunnitööl vaeveldes. Et mitte vaimselt murduda ja tühjast lootusetuse tundest surra, haarasin ma pliiatsist kinni, kui uppuja õlekõrrest ja hakkasin paberile oma hingevalu ridasid vedama. See tegevus andis jõudu, mis mind vee peal hoidis. Vabanesin 12.05.1956. aastal.

Leo Nurmet `` Värvimängud, rütmirõõmud.``(1990) - Kunstiteaduse kandidaadi, muusikateadlase Leo Normeti artiklitekogu tutvustab erinevaid suundi 20. sajandi muusikaloomingus. Autor ei piirdu ainult helikunsti käsitlemisega, vaid toob nähtavale põnevaid seoseid eri kunstiliikide vahel.

Valter Ojakäär `` Vaibunud viiside kaja .`` (2000) - «Vaibunud viiside kaja» on esimene katse vaadelda ajaloolise tervikuna Eesti levimuusika algusaastaid, selle arengut 1940. aastateni. Rahvusliku ärkamisaja lõpul hakkasid levima esimeste eesti heliloojate rahvalikud laulud. Linna- ja maarahva meelt lahutasid laulu- ja mänguseltside koorid ja orkestrid . Rahvalikud ringmängud taandusid järk-järgult seltskonnatantsude ees, kuni 20. saj. moetantsude laine tõi kaasa uueaegse tantsumuusika ning saksa, hiljem ameerika lööklaulude ja džässi mõjutusi. Palju tähelepanu on pööratud 1920.-1940. aastate tantsuorkestreile ning leviheliloojaile ja -lauljaile, heliplaatidele ja nooditrükistele, ka ringhäälingule ja lõbustusasutustele. Raamatus käsitletakse ka mitmete teenimatult unustatud levimuusikute (V. Compe, K. Strobeli, J. Pori, P. Tammeveski, A. Siiraku ja P. Veebeli) elu ja tegevust. Ajajärgu lõppu kuulub R. Valgre ja B. Kõrveri loometee algus.Teos on kavandatud kaheosalisena. II osa käsitleb Eesti levimuusikat alates aastast 1940. Et see ajajärk langeb kokku autori aktiivse teenistuskäiguga, on teises köites rohkem isiklikke tähelepanekuid muusikast, elust ja inimestest.

Jaaks Ojakäär `` Raimond Valgre legend.`` (2010) - „Tuntud ja tundmatu" on uus ja ainulaadne raamatusari, mis käsitleb Eesti kultuuriloo legendaarseid inimesi, kelle elu ja looming on kujundanud meie tunde- ja mõttemaailma. Selle sarja raamatutes avastame suurkujude elu ja loomingu seni tundmatuid, sageli üllatamapanevaid tahke – veel avaldamata värsiridu, esitamata helindeid, vähe tuntud või lausa tundmatuid taieseid ja põnevaid kavandeid ning loometee kummalisi keerdkäike. „Raimond Valgre legend" on raamat muusikust, kelle loodud laulud said legendaarseks siis, kui Valgre ise enam ammu akordioniklahve ei sõrmitsenud. Raamatu autor Jaak Ojakäär kõnnib helilooja Raimond Valgre elu ja loomingu radadel, teejuhiks on talle isa Valter Ojakäär. Teoses on Raimond Valgre ammuste teekaaslaste mälestuskilde ja tema loomeradade uurija Eino Avarsoo tõdemusi, mis avavad Valgre laulude vähe tuntud või tundmatut ajaloolist tausta ning tema loomingut mõjutanud tundeelu tagamaad . Rikkalikult illustreeritud raamat on seni Valgre kohta ilmunud teostest kõige mahukam ja põhjalikum, selles on esimest korda avaldatud kogu Raimond Valgre loomingulise pärandi register .

Ahto Nurk ja Oskar Vihandi `` Eesti rahvapille ja rahvapillimängijaid.`` (1993) - Värvifotodega album tutvustab eesti rahvapille ja rahvapilliansambleid, kes esitavad traditsioonilist rahvamuusikat omapärases külapillimehe stiilis. Rohkesti on fotosid rahvapillimängijate võistumängimisest ja ülevabariigilistelt rahvamuusikapidudelt.

Leonhard Neuman `` Kõrge vaim on meie vari.`` (2005) - Pärast Tartu Ülikoolist juristidiplomi saamist helikunsti radadele pöördunud Leenart (Leonhard) Neuman (1885–1933) esindab noores eesti kultuuris põlvkonda, kes pööras otsustavalt selja diletantismile, asjaarmastajalikkusele, ning asus end erialaselt – Neuman niisiis muusikuna – harima ja üles töötama. Käesoleva teose näol on tegemist Eesti mõtteloo sarja 64. raamatuga, Neumani valdavalt muusikast ja muusikutest kirjutatud artiklite kogumikuga.

Tõnu Trubetsky ja Kalev Lehola `` HAAKNÕELA KÜLM HELK. EESTI PUNK 1972-1990`` (2012) - Krokodill : „Paar aastat hiljem taipasime, et nii ei jõua elus kaugele. Me nägime, et osadest inimestest saavad ministrid , teadlased, rokkstaarid, direktorid, šefid vabadusvõitluse liidrid. Teised aga jäävad mannetuteks käsutäitjateks, kellel pole ühtki alluvat . Me avastasime, et edukad inimesed on töökad ja sõbralikud ning ei tee üldse lollusi. Veelgi enam, täiesti ootamatult selgus, et tüdrukutele
meeldivad hoopis korralikud poisid. Me ajasime harjad maha, õppisime
selgeks lipsusõlme, astusime keskkooli, sukeldusime tudeerimisse ja
unustasime pungi.”

Allan Vainola `` Inventuur `` (2011) - Muusik Allan Vainola teeb raamatus „Inventuur“ oma elust ja ajastust omalaadse inventuuri, meenutades sündmusi, mis jäävad põhiliselt aastaisse 1980-2001. See ei ole ajajärgu täpne dokument, pigem on kirjas eredamad sähvatused, mis on ajaproovile vastu pidanud. Punk ja nõukogude aeg; muretu kulgemine kuldses kolmnurgas Moskva , Varblane, Pegasus ; Vennaskond, Metro Luminal, Sõpruse Puiestee ja teised bändid; hullumaja ja põgenemine Soome; seiklused Venemaal ja armastus. Autor on köitvalt portreteerinud ka omaaegseid värvikaid tegelasi, kellest nii mõnegi saatus oli traagiline.

Raoul Kurvitz `` Attitude. Ülevaade hoiakulisest popkultuurist.`` (2008) - Raamat annab populaarses kultuuriloolises laadis ülevaate ajavahemikus 1789—1968 toimunud olulisematest ajaloolistest tähtsündmustest, autoritest ja kultuuriilmingutest, samuti popkultuuri mõistmiseks vajalikest sotsiaalsetest ja poliitilistest pidepunktidest, olles sel kombel omamoodi lühikonspekt demokraatliku ühiskonna ajaloost. Raamat keskendub popkultuuri kui tänapäeval peaaegu kõikehõlmava nähtuse ühele olulisemale mõttekitsendusele, milleks autori veendumuse kohaselt on hoiakulisus ehk hoiak (attitude). Sellest lähtuvalt peab ta võimalikuks kontsentreeruda popile mitte niivõrd kui massikultuurile , vaid vähemal või enamal määral marginaalsetele, popkultuuri raamistikus elitaarsetele ning popi ja kultuuri kui terviku suhtes teedrajavatele nähtustele. Raoul Kurvitz peab vajalikuks süstematiseerida paljusid fakte ja ilminguid, mille kohta leiab küll piisavalt materjali internetist ning popi süvateoreetilistest käsitlustest, puudub aga paraku nii Eestis kui mujal tema omaga ligilähedaseltki sarnane süsteemne lähenemine popkultuurile.

Merle Lend `` Vaimulikud laulupeod .`` (2010) - Merle Lend annab ülevaate üleriigilistest vaimulikest laulupäevadest ja -pidudest, otsib vastuseid küsimustele: millal ja kus sai see traditsioon alguse, kuidas nad toimusid ning kuidas jätkuvad tänapäeval. Raamatu eesmärk on koguda kokku ning talletada sellekohased infomaterjalid.

Vardo Rumessen `` Lisandusi eesti muusikaloole.`` (2010) - Raamat sisaldab artikleid ja tutvustusi Eesti professionaalse muusikakultuuri arengust, suurkujudest, helitöödest ja muusikasündmustest, mis on ilmunud autori sulest ajakirjanduses ja mitmesugustes kogumikes ajavahemikul 1972–2009. Materjal kätkeb endas hästiloetavas stiilis esitatud unikaalset ja tihti ainulaadset, nüüd, aja möödudes, juba raskesti kättesaadavat teavet meie muusikaloost.

Valter Ojakäär `` Eesti lemmiklaulude tekkelood. Sada laulu Karl August Hermannist kuni Rein Rannapini.`` (2012) - Igal laulul on oma tekkelugu . Valter Ojakäär on saanud eesti levilaulu käekäiku jälgida ligi kaheksa aastakümmet. Autoril ei olnud kerge teha lauluvalikut: mida võtta, mida jätta. Meie laulupärand on rikas, ent pole ju ühelgi laulul küljes lemmiku silti. Sada Eestis lauldavat üldtuntud laulu, mis sõelale jäid, on antud ajalises järjestuses, enne vanemad, siis uuemad. Alustuseks sobis Karl August Hermanni laul „Süda tuksub tuks -tuks-tuks”. Raamatus annab autor põneva ülevaate rahva lemmiklaulude kord sirgest, kord käänulisest teest rahva südamesse, ega pääse mööda ka isiklikest meenutustest.

Leelo Kõlar `` Klaverijutud`` (1999) - See raamat on Sulle, kui oled huvitatud klaverimänguga seonduvast. Aegade jooksul on sellest kirjutatud palju tarka ja väärtuslikku – see siin ei ole aga metoodikaõpik ega mälestusteraamat. See mõtiskluste ja probleemide raamat. Tahan oma arvamusi ja kahtlusi Sinuga jagada. Kui minuga kaasa mõtled, neid mõtteid edasi arendad, probleemidele lahendusi otsid ja eriti kui minuga vaidlema kipud, on raamat oma otstarbe täitnud. Autori sissejuhatus

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kats74 Õppematerjali autor

valgre ojakäär raimond raimond valgre neuman helilooja Eesti raamatu ajalugu

Sarnased õppematerjalid

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD

Muusika ajalugu