Sünonüümid- vasar, haamer- kõu, äike ja pikne. Samatähenduslikud sõnad. Aitavad vältida sõnakordusi Metafoorid- sõna ülekantud tähenduses, aluseks on võrdlus. Mari on ingel ja Jüri on põrsas Fraseologism-metafoorses sõnaühendis üksiksõnad kaotavad oma tähenduse ja ülekantud tähendus muutub põhitähenduseks. Silma torkama, süda läigib. Polüseemia-sõnade mitmetähenduslikkus. Tee(autotee, joogitee). Homonüümia- mitme sõna-keelemärgi juhuslik häälikuline kokkulangemine. 1. täielikud(tolmune tee, kuum tee) 2. osalised(sadama kai, hakkas sadama) Paronüümia- algatamine, algatus, alge, algus, alustus- niisuguseid sõnaperekondi nim. paronüümideks
ajaks omapead. Umbes kahe nädala pärast saadakse jälle perega kokku. Taaskohtumisrõõm on suur. Poeginud emised tutvustavad kiledate põrsaruiete saatel karjale uusi nägusid. Siin saad pesaga lähemalt tutvuda ja soovi korral ka sisse ronida. Kui näed metsas sea poegimispesa, siis lahku kiirelt ja vaikselt, sest inimese kohalviibimine häirib pesaelu ja emis on poegimisajal valmis ohuallikat ründama. Pisipere (kangast pesa juurde tuleb piirde taha ,,päris pesa" kus on ka põrsas sees) Esimese nädala jooksul põrsad oma kärssa pesast välja ei pista. Kuid juba kahe nädala möödudes kõnnivad pisikesed omal jalal. Põrsad on esimestel elukuudel triibulised. Ohtu märgates jääb pisipere liikumatuks ja nii on röövloomal raske neid ümbritsevast loodusest eristada. Eesti metsikus looduses ohustab metssiga põhiliselt hunt, põrsastele kujutab ohtu ka ilves. Harvem on metssea vaenlaseks karu. Vastsündinud põrsas kaalub kuni kilo
Kolm põrsakest Elasid kord kolm põrsakest.Nende nimed on Ottu,Musta ja Rein.Kolm põrsakest mõtlesid minna oma ema juurest eriladi elama ja nad läksid laja ilma omale elukohta otsima.Nad rändasid läbi metsade, aasade ja linnade kuni nad leitsid omale sobiva koha ja nad hakkasid seda kutsuma kolme põrsa külaks. Kõige vanem põrsas oli Rein kes hakkas omale kohe maja ehitama ja ta tegi selle kividest, keskmise põrssa nimi oli Musta ja tema ehitas omale maja puidust ja kõige noorem põrsas Ottu arvas, et kõige parem oleks õlgedest teha omale maja. Ottu ja Musta ei võtnud tööd nii tõsiselt kui Rein ja nemad mängisid tükk aega kuni jõudis kätte sügis.Sügisel hakkasid ehitama kõik põrssad omale maja. Seda kõiki oli jälginud hea hunt eemal ja tema tahtis ka omale maja.Hunt läks
Keele keerud: · Pagari piparkook · Põrsas jooksis põrinal üle põranda, nii et sõrad krõbisesid · Musta lehma saba valge lehma taga, valge lehma saba musta lehma taga · Roheline tuli tuli tulipunase tule järel · Kabli klubi · Kummikutes kummitus kummitas kummutis. · Habemeajaja, majarajaja ja jaamaülem · Habemeajaja ja jaamaülem jalutasid honorari järele · Kummikutes kummitus kummitas kummutis · Eminemi / esimehe esimene esinemine · Jüriöö ülestõus · Õunapuu õitseaeg on Jüriöö ülestõusust jõululaupäevani · Kuulilennuteetunneliluuk · Õue-aia-äär · Jää-äär · korstnapühkija teeb kortsus korstnad korda · Kuu-uurija · ööTöö · Südaööelu · Ööbik nöögib · Haua-öö-õudused · Lampjalgadega stampvambilgi on rambikramp
mis sest, et rohtu kasvand liivakast. Sa ikka julgelt hoia õnnepäikest süles, et möödunud mängud jääksid mängumaaks. Õnnesoove Õnnesoove suuri, Õhtuks magusaid huuli, Et sinu kleit ja kingad , Niidaks ära terve maa ja ilma. Sünnipäev Palju õnne sünnipäevaks: sõrmed, varbad, ripsmed, juuksed, kulmukarvad! Palju õnne reied, silmad suu ja nina! Juhuslikult saavad nemad sama vanaks nagu SINA!!! Parim Hea, kui Sul on üks naljakas põrsas või siis näiteks dresseeritud konn. Aga kusagil kummuti nurgas olgu Sul pisike karvane õnn.
A: Selleks, et osta loomakasvatushoone investeerib AS Põrsas 20 000 eurot kolmeks aastaks liitintressimääraga 10% aastas. Milline on investeeritud raha väärtus kolmanda aasta lõpuks? B: Selleks, et sisustada silohoidla ventilatsiooniga vajab AS Notsu viie aasta pärast 12 782 eurot. Kui palju peab täna raha sellise lõppsumma saamiseks deposiitarvele hoiustama, kui intressimäär on näiteks 6%? C: OÜ Põssale pakutakse kinnisvara maksumusega 39 625 eurot; eeldusel, et sellel on intressimäär 10%; ja kasum 7 669 eurot aastas
hakata. Ehituskohaks valis ta kesklinna. Ta käis Ehituse ABC poes ja ostis sealt kõik vajalikud tööriistad ja otsustas maja laduda kividest. Naf-Nafil läks maja ehitamisega kaua aega ja ta nägi selle jaoks palju vaeva. Maja tuli väga ilus, suur ja vastupidav. Suvi oli juba lõppemas, rannad olid muutumas inimtühjaks ja kõik hakkas tasapisi nukramaks jääma. Lõpuks mõtles Nif-Nif, et hakkab maja ehitama. Ühel ööl kui ta klubist tuli, mõtles põrsas, et läheb Stroomi kõrvalt asuvast Koplist läbi ja pätsab sealt mõne labida, et liivalossi ehitamisega kiiremini hakkama saada. Peaaegu oleks ta nuga saanud ja tema liha oleks sattunud müüki Nõmme turule kuid seekord päästsid teda tema väledad seasõrad. Ta kaevas endale väikese koopa ja otsustas sinna talve ootama jääda. Nuf-Nuf heitis päevaks nurka oma kaardid ja zetoonid ning ehitas kiiruga endale õlgedest onni
Jänes,Võsavillem,Mesikäpp. Möödanikus sõbrustasid Jänes Jüri,Võsavillem Ülo,Mesikäpp Tõnis.Sõbrad mõtlesid järve ääres vähki püüda.Süütasid rõõmsalt järve äärde lõkke.Sõbrad külitasid lõkke ääres.Südaööl öökull hüüdis :,,Ärgake,ärgake tõprad!Põletate männiku ära."Jänes,Võsavillem,Mesikäpp hüppasid ärevalt ärkvele.Pärastpoole läksid sõbrad järve vähke välja tõmbama.Jänes hüüatas:,,Vähk näpistas hännast,näris säärest."Värisedes hüppas Jänes lõkke äärde kännule mõnulema.Lõpuks päntsisid läbimärjad Võsavillem,Mesikäppvähke täis ämbriga.Sõbrad söid rõõmsalt vähisuppi. Ükskord mõtlesid sõbrad põllumeesteks õppida.Mesikäpp kündis,Võsavillem külvas.Kõõrdsilm mõtles:,,Põllutöö-tüütu töö.Määrin väärika särgi ära."Jänes hädaldas :,,Väänasin käe välja.,,Võsavillem,Mesikäpp ütlesid väsinult:,,Jälle häda käes."Jänes rääkis:,,Ausõna sõbrad."Kõõrdsilm põõnas õnnelikult põõsastes,päevitas särava päikese käes.Sügisel söid kõik ...
väiksed nukukesed .Muusemui vanim klaver on londonis tehtud 1771 ehk 241 aastad vana klaver.Giidi jutust jäi mulle meelde et 303 aastas vana klaver on kõige vanem klaver maailmas .klavereid tehakse väga pikalt.Muusemis on umbes 3700 ekspositsaante .Leierkaste oli u 7-9 tükki oli väga väikseid mulle meeldis see , kui sa hoidisid neid käes ,siis oli kõla väiksem ,aga kui panid laua peale oli kõla palju kõvem .Kõige naljakam oli Poiss põrsaga , kuidas nad liikutasid ennast ja põrsas näitas keelt .Giid näitas ka meie esimese sajandi CD kuhu on tehtud väiksed tripsud ja siis panud leierkasti peale ja see hakkas häält tegema .Kõige suurem leierkastil oli ka lausa trummid peal see tegi väga kõva häält.Giid näitas ka eesti muusika ja teatri ajalugu seal oli eesti laulupeost ja dirigentidest.Sain teada et eesti rahvus pill on ka põsk sellega saab ka muusikat teha .Giid lubas meil ka osasi pille kasutada mina kasutasin parmupilli ja sikusarve
ALIASE MÄNG (SÕNASELETUSMÄNG) EESTI KEEL 3. KLASSILE · Lõika papist või tugevast paberist mängukaardid. · Lõika mäng lahti ja kleebi alustele. · PRÜGIKORV · PARK · KOTKAS · SÜSTAL · NULL · PUDIPÕLL · KORISTAJA · NIIT · LÕVI · KUULUJUTT · KANALA · TELEVIISOR · PESA · RÖÖVEL · LIIVARAND · LAUALAMP · VIISAKAS · SÕRMUS · MAAL · LAPS · SIIL · HUUL · VIHMAUSS · VÕTI · PAARIS · SUITS · KÕRVARÕNGAS · ÕHTUSÖÖK · JÄÄHOKI · JÄÄ · HAIGUTAMA · KROOKS · LOBISEJA · NÄITLEJA · SENT · PEEGEL · TÜDRUK · KOMM · TUUL · TAPEET · H...
Margus Konnula- Contra Luuleanalüüs Egert Laur Elu Eesti luuletaja. Sündis 22.03.1974 Võrumaal. 1981–1984 õppis Urvaste Algkoolis. 1984-1989 õppis Kuldre 9. klassilises koolis. 1989–1992 õppis Antsla Keskkoolis. Töötanud 1994. aastal inglise keele õpetajana. 1996–1999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenaris. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Iseloomustus • Tema luulele on iseloomulik uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonid, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiaid. • Contra kasutab oma loomingus väga tihti võru keelt ja kõneleb seda ka esmase kõnekeelena. Ta on kirjutanud ka proosat ja laule. Temaatika • Luulet iseloomustab: • Nali • Tabavus • Koomilisus • Kõikuv Keele ja vormikasutus • Tema luuletustel ei pruugi olla mingeid sügavaid mõtteid, neid on lihtsalt tore ja lõbus...
Kirjutamismäng "VIKTORIIN KODULOOMADEST". Eesmärgid: 1. Koduloomade ülesmärkimine suurte joonistähtedega. 2. Teadmiste kinnistamine koduloomadest. Õpetaja nimetab lapse nime, kes valib endale paarilise. Kõige enne annab õpetaja valimisõiguse neile, kes on lugemises veidi nõrgemad. Iga paar saab paberi ja pliiatsi. Viktoriini küsimused võivad olla järgmised: 1. Kes on majavalvur? KOER 2. Kes annab meile piima? LEHM 3. Kuidas nimetatakse kodulooma, kelle poeg on põrsas? SIGA 4. Kes elab tallis? HOBUNE 5. Milline koduloom määgib? LAMMAS 6. Milline koduloom näeb ka pimedas? KASS 7. Kirjutage kaks toredat koera nime. Viktoriini vastuste lugemisel ei loeta kirjavigu, vaid õigeid vastuseid. Tähtis on, et tekiks huvi ja soov sõnu kirja panna. Viktoriinid võivad olla veel liiklusest, loodusest, tervisest, päkapikkudest jm . http://www.lasteaed.net/2006/12/29/mange-lugema-ja-kirjutama-opetamisel/ 3. aastastele Korda sõna, mida kuulsid Eesmärk
Vargamäe peremehed A.H Tammsaare mahukas romaan ''Tõde ja õigus'' on üks dramaatilisemaid teoseid eesti kirjanduses. Keskseteks tegelasteks on Andres Paas ja Pearu Murakas , kellel on suur soov olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli töökas ja aus mees. Andres oli Vargamäele talu ostnud nagu põrsas kotis . Talu ostuga Vargamäele algas tema jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta
Vargamäe peremehed A.H Tammsaare mahukas romaan ''Tõde ja õigus'' on üks dramaatilisemaid teoseid eesti kirjanduses. Keskseteks tegelasteks on Andres Paas ja Pearu Murakas , kellel on suur soov olla Vargamäel ainuomanikud. Vargamäe Andres oli töökas ja aus mees. Andres oli Vargamäele talu ostnud nagu põrsas kotis . Talu ostuga Vargamäele algas tema jaoks eluaegne töö .Tema unistused taluga seoses olid nii suured ,et paljas mõte oma talust oli põhjus Vargamäele elama asumiseks. Andres ei oodanud ega lootnud ,et Vargamäe sünnib iseenesest. Ta tahtis Vargamäe teha ise oma kätega. Kuid alati ei lähe ka kõik nii kuidas soovitakse , nii pidi ka Andres pettuma. Kuid ta ei jätnud kunagi midagi pooleli,vastupidi , ta
suud pärani lahti hoida, veel rohkem inimesi räägib täis suuga. Kreeka on maa kus mõeldi välja ambroosia ja nektar, aga ka muidugi ka surmaputk. Kreekas leidub hõrkasid roogi, aga ka toite mis küll ei tapa aga maitse järgi võib see nii tunduda küll. Tavaline rahvusroog on phassolada ehk paks oatomati-porgandi supp. Ehkki igal religioonil on oma eripäerad, tehakse argipäevadel üldiselt vormirooga või ühepajatoitu. Äsjatapetudväga noored loomad - vasikas, lambatall, kitsetall, põrsas, kanapoeg - on kreeklaste arusaam "heast" lihast. Vahemere hõbedased ja kuldsed kalad on aluseks paljudele isuäratavatele roogadele. Koorikloomadest peajalgsetest ja mollukistest saab eelroogi või koguni põhiroogi, mis panevad suu vett jooksma. Kreeklased on maiasmokad seega on neil ka lõputu magustoitude valik. Nad küpsetavad sadu sorte traditsioonilisi kreeka leibu, kooke ja küpsiseid. Söögiajad on niisama ebakindlad kui kreeklased ise: Lõuna kella 11.30 ja 17
Saagim Ega teavas ei tule kuskile, sul peab ikka loogilist mõtlemist olema nagu minul ! . ( teeb omaette itsits, võtab käekotist viili, hakkab viilima ja liigub eemale) (liigub lavale Britney) Britney - (laulab) Oops, I did it again, Ansip is fool, and I'm so cool, ou baby baby ! Kas sa mu uuest singlist olen kuulnud ? Pärishea või mis ? Andrus No, raske on sääkest jura kommenteerida, maitea mis sul selle häälega küll lahti on, aga sa möirgad vahel kui põrsas, minu vanaema oli ikka laulja, Kungla rahvas tuli kohe soravalt ja selgelt, mingit huilgamist ei olnud. Britney No milline skandaal, keegi pole mind varem põssaks nimetanud ! Olen harjunud ikka teiste hellitussõnadega, nagu näiteks kiisuke või printsess . Ansip Kiisuke on liiga armas sinu jaoks ja mingit printsessi ma küll siin ei näe. Sa näed mõnda siin ? Britney- (näost kaame kui kaalikas ja lausub väga ärritanult ) Mina olengi printsessike, kelleks sa küll end pead ?
Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA –KOOREST...
Koostanud: Ulvi Paju PRUUNKARU KARU ON EESTI SUURIM KISKJA. 160...250 CM PIKK. KAALUB KUNI 250 KG. KARUL ON HEA KUULMINE JA ÜSNA HALB NÄGEMINE. TA OSKAB HÄSTI UJUDA. MESIKÄPP KARUD LIIGUVAD ROHKEM PÄTS PIMEDAS KUI PÄEVALGES. OTT PRUUNKARU JAANUARIS SÜNNIVAD NEIL POJAD, TAVALISELT 1 - 2, VAHEST KA ROHKEM. TALVEL MAGAVAD KARUD TALVEUND. ON SEGATOIDULISED, SÖÖVAD PUTUKAID, MARJU, RAIPEID, ARMASTAVAD METT. TEMA AINSAKS VAENLASEKS PRUUNKARU POJAD ON INIMENE. HALLJÄNES ELAB PÕLDUDEL JA METSASERVADEL. KARVASTIK SUVEL PEALTPOOLT PRUUNIKASHALL JA KÕHT VALGE. TALVEKARV HELEHALL. KAALUB 3 -7 KILO. HAAVIKUEMAND PIKK-KÕRV NUDISABA HALLJÄNES TOITUB TAIMEDEST, TALVEL KA PUUOKSTEST JA KOOREST...
kirikus." Inimesed, kes kolisid linna, pidid olema ristitud. Paljud olid kohustatud nime muutma, näiteks Pärtel pidi nime muutma Peetruseks, kuna Jumal ei sallinud neid, kelle nimi oli Pärtel. 5)Kivirähk nahutab neid, kes teevad kõike kaasa ainult sellepärast, et see on välismaalt või kellegi poolt moodsaks tunnistatud. - Külaelanikud ütlesid, et nemad teevad nii nagu terve maailm. Tark teeb nii nagu teised targad ees, mitte ei jookse omapäi justkui sulust lahti pääsenud põrsas. Nad arvasid, et see, mis on laias maailmas levinud, sobib ka neile imehästi. 6) Eesti rahva nimel võtavad sõna nii positiivsed kui ka negatiivsed inimesed. Suhtumisi oli erinevaid. Oli neid, kes uskusid, et kõik on läbi ja Põhja Konn enam kunagi ei ärka, usuti isegi ussisõnade hääbumisse. Kuid oli ka neid, kes üldse neisse uskumustesse ei uskunud (nt Tambet ja Ülgas). Osad olid kahevahel. Need, kes teadsid, et Põhja Konn ja ussisõnad on
E.B.White ,,Charlotte koob võrku" ESIMENE OSA:Charlotte koob võrku. Perekond Arable pidas loomi.Nende seal sündisid põrsad,kellest üks oli nii äbarik,et tal polnud lootustki ellu jääda.Seepärast otsustati ta tappa.Peretütar Fern palus oma vanemaid seni,kuni sai põrsa omale.Ta hakkas teda lutipudelist toitma ja pani talle nimeks Wilbur.Kui põrsas oli paar kuud vana ja tublisti kosunud müüdi ta Ferni tädile ja onule.Fern hakkas tal seal laudas iga päev külas käima.Ta sai aru loomade keelest ja talle meeldis nende juttu kuulata.Wilbur leidis laudast omale sõbra.See oli ämblik nimega Charlotte.Kui Wilbur sai teada,milleks teda kasvatatakse(et tappa ja ära süüa)sattus ta paanikasse ja hakkas nutma.Charlotte otsustas teda aidata ja midagi välja mõelda,et Wilbur ikka elle jäetaks.Ta hakkas oma ämblikuvõrgu sisse kuduma erinevaid sõnu sea kohta(vahva notsu,hiilgav,vapustav).Rott Templeton,kes elas Wilburi söögiküna al...
maksimaalse piimatoodangu. Emise piimatoodangut mõjutavad tegurid: Põrsaste arv pesakonnas, emiste söötmistase ja vanus (poegimiskord), keskkonna (lauda) temperatuur, emise kehavarude suurus laktatsiooni algul. Emise piimatoodang ja selle koostis muutub kogu laktatsiooniperioodi jooksul. 4) Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine. Põrsad vajavad esimesel paaril elunädalal 5–7 mg rauda päevas. Emisepiim ei rahulda põrsaste rauatarvet. Rauda vajab põrsas vere hemoglobiini moodustamiseks. Põrsaste vere normaalne hemoglobiinisisaldus on 10–12 g/dl. Selle vähenemine 8 grammini põhjustab aneemiat, suuremal vähenemisel põrsas hukkub. Juba esimese elunädala lõpul tekib põrsastel rauavaegus, mis põhjustab aneemiat. Põrsaste rauatarvet on võimalik rahuldada ka joogivette lisatud rauasooladega. Et need joogivees ei sadestuks, tuleb lahus stabiliseerida viinhappega. Rauavett joodetakse künast ja seda vahetatakse paar korda päevas
Kui saare taat oma koduväraval nägi laulatusele sõitvat pruutpaari, kus pruudi välimus jättis soovida, lausus ta mõtlikult: Möuke riister küll söukse ruudile rooni piha paneb! `missugune preester küll seesugusele pruudile krooni pähe paneb'. Suurelt maalt tulnu taiplikkus pannakse Saaremaal tihti proovile lausetega ruske sönni änd paargu ees raanda sihes `punase pulli saba õueköögi ees ämbri sees' või meite upsas kikerdas leikejädade vahel läku sihes `meie põrsas püherdas kaalikapeenarde vahel pori sees'. Kui surnu hauda lastud ja haud kinni aetud, koputas ettevaatlik saarlane vassakse jala kannaga kolm korda vastu hauaküngast ja ütles: Täsa sa oled, tähe sa jäed, täst sa änam ää äi liha `siin sa oled, siia sa jääd, siit sa enam ära ei lähe'. Sellega välditi kodukeibija tulekut. Sõrulane lausus omalt poolt: Vaada kus oli pouk, mis mihe ouda viis! Aga pühaleplane ohkas:
üheks relvaks, mida tihti kasutada. Näiteks kui ma tunnen, et vastassoo esindaja on mind kuidagi solvanud, siis mu esimene reaktsioon on vaikida. Tihti ei saa mehed arugi kui nad naist solvavad, sest mehed omavahel viskavad tihiti üksteise kulul nalja. Naised aga selle asemel, et seda öelda, et nad end solvatuna tunnevad, pigem vaikivad, et mees ise aru saaks, et ta on midagi valesti teinud. Selline käitumine külvab aga palju segadust. Mees (naljatades): „Kuule põrsas, jäta mulle ka jäätist.“ Naine solvub selle märkuse peale ja vaikib terve edasise õhtu. Mees: „ Mis sul lahti on?“ Naine: „Ah ei midagi.“ Mees võib-olla ei mõistagi, millisena tema märkus mõjus, kuid kui naine peale vaikimise väidab, et viga pole midagi, siis on mees veel suuremas segaduses. Näitele lisaks veel naine vaikis veel terve järgmise päeva ning mehe pärimiste peale väitis, et kõik on korras
Võrumaa Kutsehariduskeskus LEELO TUNGAL Referaat Sisukord 2 Sissejuhatus Leelo Tungalt tuntakse kui Eesti luuletajannat, tuntud lastekirjanikku ja tõlkijat. Ta sündis 22. juunil 1947 aastal, Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas. Ta abiellus helilooja Raimo Kangroga ning nende peres kasvab kolm tütart. Tungla hariduskäik algas 8- klassilises koolis ja jätkus Tallinna 42. keskkoolis. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1972. aastal eesti keele filoloogia erialal. Vaatamata tema kõrgharidusele on töötanud ta väga paljudes eri kohtades, alustas oma töökäiku Ruila 8.-kl kooli eesti keele õpetajana, pürgides aina kõrgemale, töötas ta ka Tallinna 36. Keskoolis eesti keele õpetajana. Töötanud on ajakirjade "Täheke" , "Pioneer" , "Eesti Maa" ja "Hea laps" toimetajana, 1981- 1984 oli Tungal Eesti Riikliku Nukuteatri juhataja. Tuntuks saanud on ta oma vabakutselise kirjaniku tööga. Alates 1979. aprillist kuulu...
Kavandatud tselluloositehas Emajõe kaldale Kas ja kuidas saadakse tselluloosi, millest plaanitakse tootlust teostada? Mida hakatakse tootma? . Tselluloos kui tehniline kiudaine saadakse tselluloosi- ja paberitööstustes puidust. Puidu eeltöötlus: koorimine, laastu valmistamine Keet: sulfaatkeet või sulfitkeet või leeliskeet Tselluloosi järeltöötlus: pesemine, sorteerimine, pleegitamine, kuivatamine Olulisemad tselluloosisaadused: 1 paber ja papp atsetüültselluloos triatsetüültselluloos nitrotselluloos ksantogenaattselluloos, sellest saadakse viskooskiudu karboksümetüültselluloos tsellofaan Tselluloositehase küsimus hakati arutama linnaosaseltside ümarlaual. Suureks hirmuks oli põhiliselt riigisuunalised. Riigi eriplaneering on algatatud ja kohta justkui valitakse, aga tegelikult ei kaaluta muid k...
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Voorpoegimisel seemendatakse/paaritatakse 1-2 nädala jooksul võimalult palju emiseid. Tiinestunud emised viiakse 1 nädal enne poegimist poegimissigalasse, kus neid hoitakse kuni võõrustamiseni (1 nädal, et siga saaks uue keskkonnaga harjuada ja teha pesa). Seejärel viiakse emised uuesti vabade ja tiinete sigalasse ja põrsad võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigalat kasutatakse ainult poegimiseks ja see alati enne uusi emiseid puhastatakse. SIGADE PIDAMINE *Normaalne põrsas kaalub sündides 1,2-1,5 kg. *Kahe kuuga 16-18kg- sellistel sigadel rohkem tailiha ja vähem pekki ja lihtsam nuumata, läheb vähem sööta. *Noorte põrsaste ainevahetus kiirem. Emisepiim-põrsaste peamiseks söögiks, kust saab kõik vajaliku peale raua ja vee. Põrsaste rauatarve-vajavad 5-7mg rauatarvet päevas, muidu tekib aneemia. Saavad rohust. Põrsaste jootmine-vajavad lisaks emisepiimale vett. Emis annab imetades ööpäevas 7-8 kg piima. PÕRSASTE VÕÕRUTAMISAEGSEST VANUSEST
Sööb hea meelega ka silo, teravilja, kaera. Vaenlased kaljukotkast kuni karuni. Metskitsel on palju haigusi (ümarussid kopsus näiteks - praktiliselt kõik isendid nakatunud). Metssiga. Teadaolevalt suurim siga Eestis lasted 300 kilo. Kapsast eriti ei söö. Kohastunud elama tihedates tihnikutes. Karjalise eluviisiga loom. Karjad moodustuvad tavaliselt emise juhtimisel. Väga suure karja puhul võib ka kult karjajuht olla. Sünnihetkel kaalub põrsas 1,2-1,4 kilo. Esimesed 4 elukuud on vöödilised, siis vöödid kaovad. Kõige viljakam emis on 6-aastane. Siga on üsna tark loom ja oskab karja hoida ohtudest eemale. Esimese eluaasta jooksul sureb ca 50% põrsaid ära. Kannatab hästi igasuguseid vigastusi. Tugev ja vintske loom. Hirv. 26 alamliiki. Eestis elab euroopa punahirv (kuskil 1500-1700 isendit). Punahirvel sooline dimorfism suur. Emased isendid poole väiksemad. On dendrofaag, kuid sööb ka
Tartu Ülikool SÕNADE ARV EESTI KEELES JA SÕNAVARA AJALUGU Referaat Tartu 2014 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud eesti keeleteadlase Huno Rätsepa raamatu ''Sõnaloo raamat'' peatükkide ''Kui palju on eesti keeles sõnu?'' ja ''Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleeme'' põhjal. Referaadi eesmärgiks on näidata, kas saab teada eesti keele sõnade arvu, mis probleeme tekitab sõnade üle lugemine ning kust eesti keele sõnavara pärit on. Referaat koosneb kahest erinevast teemast: sõnade arvust eesti keeles, kuidas ja kas üldse on võimalik teada saada täpne sõnade arv ning eesti sõnade ajaloo probleemidest. Sõnade arvu määramise probleemid Probleem ei seisne ainult selles, et sõnu on palju ning nende loendamine võtab palju aega, vaid enamasti selles, et sõnadel eesti keel ja sõna on erinev sisu. Keeleteadlased üritavad mõista, kas eesti keele all on mõeldud eesti kirjakeelt ehk raamatutes, meedias, koolis kas...
II. Emiste isu sõltub nii söödast (selle koostis, maitse), tervisest kui ka keskkonna temperatuurist. Imetavad emised (keskmise kehamassiga) tarbivad ligikaudu 55,5 kg kuivsööta päevas. Tiinusperioodil ülesöödetud ja rasvunud emistel on laktatsiooniperioodil halb isu ja nende piimatoodang väheneb. Tiinusperioodil mõõdukalt sööta saanud emistel on järgneval imetamisperioodil üldjuhul isu hea. III. Emiste piimatoodang oleneb pesakonna suurusest (imetatavate põrsaste arvust, sest põrsas imeb tavaliselt ühte nisa). Suurema põrsaste arvuga emised toodavad ka rohkem piima. IV. Laktatsioonifaasi mõju emise piimatoodangule. Emiste piimaand on suurim 3.5. laktatsiooninädalal. Sel ajal võib päevane piimatoodang parematel emistel ulatuda 10 kg-ni ja üle selle. V. Imetava emise söötmise mõju tema piimatoodangule. Imetava emise toitainete tarve on tunduvalt suurem, kui see on tiinusperioodil. See on seletatav sellega, et emis
Tema naine, kes troonib oma kohal enesekindlalt nagu mesilasema perekonnatarus, kehitab mehe armuloo peale vaid õlgu. Söök ja jook Kreeka on maa, kus mõeldi välja ambrosia ja nectar, aga muidugi ka surmaputk. Siin leidub ehk- kreekalikus stiilis suurejoonelisi ja hõrke roogi. Tavaline kreeka rahvusroog on paks oa-tomati-porgandisupp. Enamik söökides valmistatakse läbipaistvas, kahvatus kuld-rohelises oliiviõlis. Äsjatapetud väga noored loomad- vasikas, lambatall, kitsetall, põrsas, kanapoeg- on kreeklaste arusaam "heast" lihast. Aedvilju kasutatakse pearoa valmistamises. Kreeklased on maiasmokad, seepärast on nende magustoitude ja kookide valik lõputu. Söögiajad on niisama ebakindlad nagu kreekalsed ise- lõuna kell 11.30 ja 17.30 vahel ja õhtusöök pärast kella kümmet. Keskpäeva paiku saavad need, kel selleks aega, kokku, et juua sõpradega klaasike aperatiivi (ouzot või õlut). Kohtumine sõpradega, kas juhuslikult või kokkulepitult,
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut SEAKASVATUSE KURSUSEPROJEKT Koostaja: Juhendaja: Aleksander Lember Tartu 2010 1. Vajalik suguemiste ja kultide arv. Kultide arv Seemendamine toimub 6 nädalat järjest, nädalas ligikaudu 85 emist, selleks on vaja 8 kulti. Kasutan kunstliku seemendust. Suguemiste arv Reprodutsioonitsükkel on 148 päeva, järelikult saab aastas toimuda 365 : 148 = 2,5 pesakonda aastas Kuna on vaja toota 4303 tonni sealiha (eluskaal) ja realiseerimismass on 104 kg. Seega 4303 000 : 104 = 41 375 siga realiseerida aastas, lisaks sellele lõpnud põrsad. Järelikult peab sündima 44 375 põrsast. Poegimisi : 44 375: 10,7 = 4147 poegimist. Emiseid selleks vaja 4147: 2,5 = 1659 Arvestades tiinestusprotsenti, on tegelik vaja minevate suguemiste arv 1659 : 0,82 =...
vanemad) Somaatiline sõnavara: - Selg (kehaosa) - Kevad, täht (loodus) - Haab, juur, saar, vaher (taim) - Lehm, ott, siga, sääsk (loomad) - Jumal, vaim, lell (ühiskondlik) - Töö, uhmer, vene (riistad) - Pett, jahu (toit) - Kümme (arvsõna) - Aher, lämmi (omadussõnad) - Jahvama, pesema, tohtima (verbid) 4. Laensõnad eesti keeles Indoeuroopa ja indoiraani laenud, umbes 30 sõna: mesi, sada, põrsas, vars, vasar, viha Balti laenud, umbes 150 sõna eesti keeles: hammas, kael, reis, loodus, hall:halla, mets, loomad, hani, heid, harakas, herilane, härg, oinas, vähk. Toit: hernes, seene Ehitus: sein, sild, esemed, kirves, ratas Perekond: hõim, mõrsja, sõber Usund: põrgu Adj: lahja, laisk, tühi Verb: rõhuma Arv: tuhat Määrsõna: veel Germaani laenud, umbes 300 sõna: põld, muld, raud, kuld, tina, kuningas, raha, kaup, ader
isegi inimmõistus: ,,leiva mõhe ja taari tõrukse pääle ei tohtida kybart panna, siis minda see, kes seda teeb, rumalaks". Leivataigna tegemine. Õige perenaise leivaastjast pole juuretis kunagi otsa lõppeda tohtinud. Kui leib ei hapnenud, otsiti põhjust eelkõige leivanõust, uuriti, mis oli sellega juhtunud ja kuidas saada abi. Headeks abimeesteks sel puhuks peeti sigu: on arvatud, et piisab kui anda nõud sigadele lakkuda või panna põrsas anumasse hakkab jälle leib hapnema. Põhjuseks, miks leib hapneda ei tahtnud, võis olla ka kassi leivanõus käimine, siis pidi nõus kassikarvu põletama. Põhjus teati olevat sellelgi, kui tainas yleliia kerkis: "Kui ämbliku võrk leivanõu all on, siis ajab leib yle". Leibade vormimise juures on märgatakse endeid. Kui tytarlaps ilusad siledad leivad silub, saab ta "sileda näoga peigmehe", kui seda teeb naine, saab ta "ilusad lapsed". Pikergused leivad näidanud pere rikkust
Eesti Mereakadeemia LÄÄNEMERI JA LÄÄNEMERE KALAD KILU, RÄIM, TURSK, LEST, LÕHE Referaat Juhendaja: Õppeaine: Avamerekalur Tallinn 2014 1. Läänemere iseloomustus Läänemerd (koordinaadid: 59° N, 21° E) tuntakse ka kui Limneamerd ning rahvakeeli kui Balti merd. See on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Lisaks Eestile on Läänemere äärsed riigid veel ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega Taani kitsad...
Kokku kulus aega umbes 15 minutit ja õhtule oligi hoogne algus tehtud. Järgnevalt loosisime järjekorra, mille alusel rühmad läksid eesootavat ülesannet lahendama, milleks oli arvatavasti õhtu oodatuim tegevus, liikumismäng mööda koolimaja. Järjekord kujunes välja selle põhjal, kes esimesena õhupalli katki puhus. Igast rühmast tuli üks liige, kõige kiiremini sai õhupalli katki Ly. Nii kujuneski esimeseks võiskonnaks Põrsas Pepa, mille liikmeteks olid Ly, Nele ja Karmo. Iga järgneva võiskonna lasime rajale peale kahe minutilist ootamist. Kõik olid ärevil ja ootasid, kuna jooksma ja ülesandeid lahendama saavad minna. Esimeses punktis oli abiks õpetaja, kuna ülesanne osutus õpilastele keerukaks. Toimuvat jäädvustas Kristin, kes liikus tiimidega kaasas ja vajadusel abistas neid. Samal ajal klassis, ootasid teised oma starti, jutustasid ja kuulasid muusikat. Mäng kestis kokku üle poole tunni.
sihitislauseks (mida?): Ei me ette tea, mis elu meil tuua võib. öeldistäitelauseks (mis? või missugune?): Meie soov oli, et talv taeva jääks. määruslauseks (määruse küsimused): Kus on suits, seal on suitsetaja. (koht) Printsess langes maha kohe, kui oli õuna hammustanud. (aeg) Olime õpetajaga nii harjunud, et ta ei suutnud meid enam millegagi üllatada. (määr) Notsu jooksis, nagu oleks ta kõige õnnelikum väike põrsas. (viis) Valisin selle kreemi, sest olen seda väärt. (põhjus) Kui annad sõrme, võtab kurat käe. (tingimus) jt täiendlauseks: Taevas, mida nii ütlemata kena oli vaadata, oli taevakarva sinine. V 1. Asesõnade kes ja mis mitmuslikke vorme ei kasutata, kui Ä kahemõttelisust ei teki: Inimesed, kellega (mitte kelledega) ta vestles, G olid puupead. A 2. Kui täiendlause põhi ei ole omastavas käändes täiend, paikneb
eufemisme või on võõramaine väljendus külgetõmbavam olnud kui oma. Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Teisest keelest meile võetud uued tüved on laentüved. Huno Rätsepa loendusandmetel jaguneb laentüvevara järgmiselt: Laenurühm Aeg Arv Näiteid indoeuroopa ja indoeuroopa ja indoiraani algkeelest (3000 2343 arva, iva, mesi, ora, osa, puhas, põrsas, sada, indoiraani laenud 1000 a e.m.a) tüve sarv, varss, vasar, viha balti laenud balti algkeelest (alates II aastatuhande lõpust 94156 hammas, hani, hein, hernes, kael, laisk, mets, e.m.a) mõrsja, oinas, põrgu, ratas, tuhat
• rootsi laenud (2–3%) • vene laenud (6–7%) • (ülem)saksa laenud (~9%) • soome laenud (<1%) • muud laenud (<1%) Indoeuroopa ja indoiraani laenud (3000–1000 eKr; 23–43 tüve) • sm-u, sm-permi, sm-volga(, lms) algkeelde indoeuroopa (hiljem indoiraani) algkeelest • näiteid loomariigist, mütoloogiast, peresuhetest • vasikas, vasar, sõsar, tütar, udar, tarvas, varss, taevas, marras, suur, sada, arva-, iva, mesi, ora, puhas, põrsas, sarv, viha Balti laenud (alates II at lõpust eKr; 94–156 tüve) • segaasustuse tagajärjel; laenud valdkondades, mis eeldavad tihedat suhtlust (“põhjusetud” laenud) • somaatilised: hammas, kael, karv, reis • olme, tööriistad: ais, kirves, luud, ratas, teivas, sild, luht, seeme, tara, mõdu, puder • loodus: hani, angerjas, hirv, lõhe, oinas, härg, mets, hernes, hein • ühiskond: hõim, kaim, mõrsja, sõber
Põllumajandusökonoomika KT2 1. Majanduse üldteooria tees: olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivne kasutamine. 2. Põllumajanduses kujundavad tootmise tasakaalu: müügivõime välisturul (määramatu) ja siseturu ostuvõime (prognoositav). 3. Tootmiskitsendused: harimiskõlblik maa, tööjõuressurss, kapitaliressurss, reformid 4. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid ja teenuseid 5. Ettevõtja- füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja teenuseid 6. Põllumajanduslik majapidamine- ühtse tehnilise ja majandusliku juhtimisega tootmisüksus, kus • toodetakse põllumajandussaadusi ja vähemalt 1 ha põllumajandusmaad • vähem kui 1 ha kasutatavat põllumajandusmaad ja põllumajandussaadusi toodetakse müügiks Põllumajandustootja(FADN)- terviklik ettevõte, koos kõigi oma tegevustega, ka mittepõllumajanduslikud tegevu...
Otsimis- ja viitamisfunktsiooni funktsioonid Funktsioon INDEX - üldpõhimõtted Funktsioon INDEX - näited 1 Funktsioon INDEX - näited 2 Andmed korterite kohta Otsimise üldpõhimõtted Funktsioon LOOKUP Funktsioon VLOOKUP Funktsioon MATCH Funktsiooni MATCH tööpõhimõte. Demo Funktsioonide INDEX ja MATCH kooskasutamine. Paralleelsed vektorid Funktsioonide ekstreemumite ja nende asukohtade leidmine Funktsioonide INDEX ja MATCH kooskasutamine. Tabel Vahemiku otsimine Harjutus "Komisjonitasu" Otsimine kahes suunas. INDEX & MATCH ja VLOOKUP. sed vektorid veeb klipp index Funktsioon INDEX Võimaldab viidata vektorite (rivid, tulbad) ja tabelite elementidele (lahtritele) indeksite abil. Kaks V(k); V[k] põhivarianti: INDEX (vektor; indeks) Vk = INDEX(V; k) INDEX (tabel; riviindeks; tulbaindeks) Ti, j = INDEX(T; i...
oma tööga ,, Vene laenud eesti kirjakeeles" või ,,Russian loanwords in literary Estonian". Niisiis, esimene laentüvede rühm tekkis eesti keelde 3000- 1000 e.Kt, neid nimetatakse euroopa ja indoiraani laenudeks. Need laenud olid võetud omaks soome-ugri, soome-permi ja soome-volga algkeelde lõuna pool elanud indoeuooplastelt. Neid laene eesti keeles ei ole palju: 23-43, s.o 0,42-0,78% tüvede koguarvust. Nende hulka kuuluvad: arva-, iva, mesi, ora, osa, puhas, põrsas, sada, sarv, varss, vasar, viha jt. Need üpris ärgipäevased sõnad annavad tunnistust sellest, et kunagi varem oli tihedad kaubanduslikud suhted lõunanaabritega. (Rätsep 2002: 70, Saareste 1952: 55) Peale euroopa- indoiraani laene tulevad balti laenud, mille vanem osa on jõudnud keelde II aastatuhande lõpust e. Kr. Balti laene on arvuliselt 94-156 ehk 1,70-2,82% tüvede koguarvust. Siia rühma kuuluvad laenud erinevatelt aladelt: loodus- meri, salu,
Kärdla Ühisgümnaasium Silvia Teras 10.a klass HIIUMAAGA SEOTUD RAHVALAULUD Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Timo Lige Kärdla 2010 SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 1. Peatükk Eesti rahvalaulud lk 5 1.1 Vanem rahvalaul ehk regilaul lk 6 1.2 Uuem rahvalaul lk 7 1.3 Lastelaulud lk 8 1.3.1 Onnimanni-laulud lk 9-10 1.3.2 Mängituslaulud lk 11 1.3.3 Hällilaulud lk 12 1.4 Eesti rahvalaulu seoseid naabritega lk 13 1.5 Rahvalaulik lk 14-15 1.5.1 Eesti tuntumad rahvalaulikud lk 16 2. Peatükk Hiiumaa rahvalauludest lk 16-17 2.1 Hiiumaaga seotud rahvalaulude kogujad lk 18 Kokkuvõte lk 19 Kasutatud allikad lk 20 LISA 1 Virve Köster - ,,Mere pidu" lk 21-26 LISA 2 Hiiu...
RUKKILEIB MEIE LAUAL ON TERVIS Ideid ja näpunäiteid lasteasutustele LEIVANÄDALA läbiviimiseks. 2008 1 Autor Meeri Talv Toimetaja Anneli Zirkel ISBN 9949-10-708-3 Trükitud: Tartumaa Trükikoda OÜ Esimese trüki koostamist on finantseerinud Eesti Haigekassa tervisedendusliku projekt "Rukkileib meie laual on tervis" 2004 vahenditest. 2008 aasta täiendatud väljaanne on finantseeritud Eesti Leivaliidu ja PRIA turuarendustoetuse vahenditest. 2 Loodus kasvatas rukkiterad, kivi veskil jahvatas nad. Jahust ema küpsetas leiva perel süüa ja tänada... Oskar Ehaste Austatud lasteasutuste leiv...
vadaku); · odavad rohusöödad, mida antakse sigadele väikestes perefarmides, kus sigu nuumatakse oma pere tarbeks. 11. Erinevate vanuse- ja pidamisrühmade söötmine (imik- ja võõrdepõrsad, kesikud, nuumikud, sugusead). Imikpõrsad kasvavad ja arenevad kiiresti. Esimesel elunädalal on põrsaste ainsaks ja imemisperioodil peamiseks söödaks emisepiim.Ainult emapiimast toituvatel põrsastel on rahuldatud kõikide toitainete tarve peale raua ja vee. Põrsas vajab rauda esimestel elunädalatel 5 - 7 mg päevas, kuid emisepiim katab sellest ainult ligikaudu viiendiku. Rauavaegus põhjustab aneemiat ja selle vältimiseks tuleb põrsastele manustada rauapreparaate (2.-4. elupäeval). Piim ei kata põrsaste veetarvet, mistõttu imikpõrsad peavad saama puhast joogivett, muidu hakkavad nad imema virtsa, mis põhjustab haigestu- misi. Põrsastele tuleb hakata andma lisasööta.
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii palju vaeva näha.Nii on ka ussisõnadega,need unustatakse. Külla elama minemise mõte on ka Leemeti isa,kes lähebki sinna elama.Aga emale see ei meeldi.Kui isa askeldab põllul ...
Piimatoodangu maksimum saabub emistel 4. laktatsiooninädalal. Piimakust mõjutavad: põrsaste arv pesakonnas, emiste söötmistase ja vanus (poegimiskord), keskkonna (lauda) temperatuur, emise kehavarude suurus laktatsiooni algul. Emise piimatoodang ja selle koostis muutub kogu laktatsiooniperioodi jooksul. Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine. Põrsad vajavad esimesel paaril elunädalal 5–7 mg rauda päevas. Emisepiim ei rahulda põrsaste rauatarvet. Rauda vajab põrsas vere hemoglobiini moodustamiseks. Juba esimese elunädala lõpul tekib põrsastel rauavaegus, mis põhjustab aneemiat. Põrsad peavad vett saama alates 4.–5. elupäevast soovi järgi. Vett vahetada vähemalt 2 korda päevas. Künad või jooturid. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine. Tagada mikrokliima, nõuetekohane sulg ja õige söötmine. Võõrdepõrsad peetakse rühmasulus. Optimaalne võõrdepõrsaste arv sulus võib ulatuda 20-ni.
peale vadaku); • odavad rohusöödad, mida antakse sigadele väikestes perefarmides, kus sigu nuumatakse oma pere tarbeks. 11. Erinevate vanuse- ja pidamisrühmade söötmine (imik- ja võõrdepõrsad, kesikud, nuumikud, sugusead). Imikpõrsad kasvavad ja arenevad kiiresti. Esimesel elunädalal on põrsaste ainsaks ja imemisperioodil peamiseks söödaks emisepiim.Ainult emapiimast toituvatel põrsastel on rahuldatud kõikide toitainete tarve peale raua ja vee. Põrsas vajab rauda esimestel elunädalatel 5 - 7 mg päevas, kuid emisepiim katab sellest ainult ligikaudu viiendiku. Rauavaegus põhjustab aneemiat ja selle vältimiseks tuleb põrsastele manustada rauapreparaate (2.-4. elupäeval). Piim ei kata põrsaste veetarvet, mistõttu imikpõrsad peavad saama puhast joogivett, muidu hakkavad nad imema virtsa, mis põhjustab haigestumisi. Põrsastele tuleb hakata andma lisasööta. Pärast võõrutamist nimetatakse põrsaid võõrdepõrsasteks (võõrukid)
9 Eelnevast lähtudes saab punased veini jaotada kolme ossa: Kerged veinid vähetäidlased ja vähese parkaine sisaldusega veinid. Enamus kergeid veine valmistatakse Lõuna-Hispaanias - noored Valdepenase veinid (Castillo de Nogales, Senorio de los Llanos) ning Jumilla, Alicante ja Valencia (Palacio del Conde, Villa Negra) piirkond. Neid veine sobib tarvitada heledast lihast (kana, kalkun, põrsas, vasikas) toitude juurde, samuti itaaliapäraste toitudega: pasta, pitsa. Kerge punane vein on enamasti sobivaim ka nn furseti puhul, kus pakutakse mitmesuguseid külmi suupisteid. Samuti mahendab kerge punane vein mõnusalt väga tulise maitsega toite (Mehhiko). Keskmised veinid - keskmise täidlusega ja mõõduka parkaine sisaldusega veinid. Enamus Rioja ja Navarra piirkonna veine, väiksema parkaine sisaldusega Penedesi ja
desinektsioonivahendiks. Teine seisukoht on esitatud Korõtini raamatus ,,Lõhnad loomade elus" kus väidetakse, et siilidel on omapärane komme, mida lääne zooloogid ,,eneserüvetamiseks" nimetavad - mitmesugused lõhnavad ained (tubakas, higi, liim jne) kutsuvad siilides esile rohke süljeerituse, mida nad üle terve keha laiali määrivad. Mõistatused siilist 1. Hall kera, okkaid täis? (Viru-Jaagupi, 1936). 2. Üks saks ja sada nõela? (Pärnu- Jaagupi, 1896). 3. Põrsas, põnjas, ise üsna nõelas, metsas lepapuu tüika pääl? (Paistu, 1888). 4. Madala jalgega, terava sulgega, kui laulab, teeb pott-pott? (Haljala, 1936). 5. Madala jalga, terava karva, saba ei ole, nokka neetu, ise laulab popp-popppopp? (Vaivara, 1936) Ülal näited väljaandest "Eesti mõistatused" 6. Juba 1732. aastal ilmus Anton Thor Helle keelekäsiraamatus mõistatus Nina nirsis, karvad kärsis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
