KOKKUVÕTE FILOSOOFIA KUI LOOMING Filosoof loob kontsepte (mõisteid). Ta loob neid nagu maalikunstnik loob jooni ja värve. Jooned ja värvid ei ole kunstnikule ette antud, vaid nad sünnivad loomingu tulemusena. Ette antud on vaid mingid ,,raamistikud" vood. Looming seisnebki nende voogude eraldamises, korraldamises ja ühendamises. Seega kontsept ise ei ole midagi etteantut ja ei ole ka sama, mis mõtlemine mõtelda saab edukalt ka ilma kontseptita. Aga vaid filosoof mõtleb kontseptitedes ning kontsept sünnib filosoofi tegevuse, algupärase loomingu tulemusena. Gilles Deluze ütleb, et kontsept on singulaarsuste süsteem, mis on eraldatud mõttevoost. Näiteks helilooja eraldab akustilisest voost (mis hõlmab endas kogu maailma ja isegi vaikust) midagi, näiteks noote või veel midagi muud. Sama kehtib ka filosoofia puhul, ainult siin pole küsimus mitte kõlade, vaid kontseptide loomises. Filosoofiat ei saa määratleda mingisuguse tõe otsingun...
Milliste küsimuste uurimisega esteetika tegeleb? kuidas me ilu näeme, miks me nii näeme, millest see sõltub, kas ilu on mingi valemiga? Kuidas tajuda väärtusi ja need konteksti asetada? Kes ja millal võtab kasutusele esteetika mõiste? Selgitage! (18. sajandil, Alexander Baumgarten???) Baumgarten tundis vajadust teaduse järele, mis tegeles meelelise tunnetusega. Täienduseks mõisteliste tunnetega tegelevale loogikale. Mida me mõtleme esteetiliste väärtuste all? Tooge näiteid. Kas ja kuidas objektil /kunstiteosel on võime panna tundma naudingut või meelepaha. Ja mis osad pakuvad meile naudingut. Nt Eesti maastiku esteetiline väärtus. maastiku ilu, maastiku mitmekesisus, maastiku omapära, maastiku traditsiooniline ilme, maastiku hooldatud ilme, vaheldusrikas, dramaatiline või huvitav reljeef Mis on kuldlõige? Tooge näiteid selle kasutusest.
Vaated Tuumarelva ja Vietnami sõja kriitika. Oli üks mõjukamaid tuumarelva kritiseerijaid maailmas. o Russelli-Einsteini manifest. Tõi välja tuumarelvadega kaasnevaid kahjusid ja ohtusid ning kutsus maailma juhtivaid riike rahumeelseid lahendusi otsima. o Russelli tribunal. Pidi paljastama USA sõjakuritegusid. o 1963 rahufond. Pidi võitlema humanitaarõiguste ja sotsiaalse rahu eest. Pooldas logitsismi programmi. Matemaatika taandamine loogikale. seisukoht matemaatikafilosoofias, mis lähtub eeldusest, et matemaatika on loogika laiendus ning kogu matemaatika on taandatav loogikale kui ainsale alusele, st matemaatika mõisted on taandatavad loogika mõistetele ja matemaatika järeldamisviisid on taandatavad loogika järeldamisviisidele. Selline taandamine annaks matemaatikale täiesti ranged alused ja tagaks ühtlasi matemaatika meetodite usaldatavuse. Loogiline empirism. Russelli paradoks
Demagoogia Demagoogia on kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine emotsioonide ja vassimise kaudu. Ausas diskussioonis, väitluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale, et leida parim lahendus. Demagoogia puhul kasutatkse ära kuulajate nõrkusi, et panna neid uskuma väiteid, mis on kõnelejale kasulikud. Demagoogia võtteid on kasulik tunda, et neid märgata ja mitte lasta end mõjutada. Põhilised demagoogiavõtted on järgmised. 1. Emotsionaalne mõjutamine 1. Hirmutamine 2. Rahvustunde rõhutamine (Eestlane on pühiline töömees, ta ei hakka streikima.) 3. Meelitamine 4. Kaastunde tekitamine 5
See neil ei õnnestunud, kuid vastavad uuringud on muutnud tänapäeva formaalse loogika üpris matemaatikasarnaseks. (Kurt Gödel tegeles matemaatilise loogikaga) Formaalloogika, tuntud kui ka formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid tavaliselt formaalne loogika ei ütle, millised väited on tõesed ja millised ei ole. Traditsiooniline loogika, mida teatakse kui ka Aristotelese loogika on üldine nimetus loogikale, mis sai alguse Aristotelesest ja domineeris loogika valdkonnas kuni 19. sajandi lõpuni. 19. sajandil Aristotelese loogika asendus matemaatilise loogikaga. Elulugu. Kurt Gödel sündis 28. aprillil, 1906. aastal, tolleaegses Austria-Ungari linnas nimega Brno, (nüüd kuulub linn, Brno Tsehhi Vabariigi alla) tema isa oli Rudolf August, kes oli ärimees ning emaks Marianne August, kes oli haritud kultuuriinimene. Gödel kasvas oma emaga väga ühtseks ning jäi tema kõrvale terveks eluks.
andev märk Reaalne tegelikkusesse kuuluv, tegelik. Realistlik tõsiolusid arvestav, kainelt tegelikkusse suhtuv, asjalik mõtlev, tõsioluline, praktiline. Sesoon hooaeg. Kevadel... Suvel... Sessioon koosolekute periood. Talvine, kevadine sessioon. Sündimus sünnijuhtude arv mingis ajavahemikus, aastas. Madal, kõrge, suur sündmus. Sündivus Tõendama millegi tõesust, tõelevastavust kinnitama või näitama. Tõestama faktidele või loogikale toetudes millegi olemasolu või tõesust kindlaks tegema. Midagi põhjendama. Uskmatu jumalasse mitte uskuv. Uskumatu mida on raske uskuda või võimatu uskuda, mitteusutav. Vahel viitab objekti või nähtuse paiknemisele mingis vahemikus. Vahest osutab võimalusele, milles siiski ei olda päris kindel. Vast osutab oletatavale või loodetavale võimalusele, milles siiski ei olda päris kindel. Õieti õigupoolest, tõtt-öelda, tegelikult.
... (lõunaks)) 2. Loeng 9. September 2010 Ühiseid asju seob mitte füüsika, vaid sotsioloogia. – Hermogenes Richelieu rajas Prantsuse akadeemia (kuidas korrektselt rääkida?). mille järgi moodustati teised akadeemiad. Sõnade tähendusi fikseerib seaduseandja. Toob inimestele kola, kus sees on asjade nimed. Ateenas oli kindel kord fikseeritud: Soloni seadused Seadused 2 sorti: 1) Jumal annab 2) Unikaalne (Ateenas) Seaduste koodeksid. Seadusandlus on rajatud loogikale. Rooma impeeriumiga levis kogu Euroopasse. Euroopa ideed: Rooma õigus – seadused on loogilised, Vastutus on individuaalne. Solon annab nimesid vastavalt kombele ja füüsisele. Kuid see oli ammu ja unustati ära, osaliselt kadunud jne.. Keskaeg: John Locke Sümbolid on reaalsed. Meie eksisteerime sümbolite maailmas. Iga asi sümboliseerib, ennustab midagi. Ilu on sisemine, on sisus, aga mitte välimuses. Nt Kaunitaril on ilu olemuses
Austati nii väga, et keegi ei kahelnud temas Mõjutas kristlust ja islamit Osades töödes oli ta naistevihkaja Kõik tema tööd on saanud klassikaks Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase BONUS Aristoteles pani aluse maailmas üldlevinud loogikale: Kõik A-d on B-d Kõik B-d on C-d Seega kõik A-d on C-d Eluline näide: Kõik kassid on kaslased. Kõik kaslased on loomad. Seega kõik kassid on loomad. VIDEOD http://www.youtube.com/watch?v=tbgHbzrL3d0 http://video.about.com/ancienthistory/Profile-of-Aristotle.htm
Teiseks katsete arv peab olema suur, ei piisa ainult 1-2 katsest, neid peab olema hulgaliselt. Ning kolmandaks kõik väited peavad olema kooskõlas mõne universaalse seadusega, mis on selle kogu asja aluseks. 3. Mis puhul ja mil moel saab loogilist arutlust kasutades kindlalt selgeks teha, kas mõni väide on tõene või mitte? Seda saab kindlaks teha siis, kui mõni väide põhineb loogikale ja sellel on mõned eeldused. Näiteks, kui on kaks kindlakstehtud eeldust, siis on loogiline, et ka väide on tõene. Loogilist arutlust saab kasutada siis, kui on kindlalt teada eeldused ning, et need eeldused on tõesed. Need eeldused, millele hakatakse kogu arutlust ehitama peavad olema ka kontrollitavad nt kui keegi väidab, et õues paistab päike, seega peaks olema soe – siis peab olema võimalik välja vaadata ja uurida järgi, kas see päike siis tõesti ka
Bacon uus Organon,meetod,selgitus iidolite juurde "Novum Organum" ("Uus Organon") on Francis Baconi ladinakeelne teos, mis ilmus 1620. aastal Londonis. Organonis räägib Bacon sellest mida teadmiste valdkonnas peab ette võtma.Bacon vastandab Aristotelese loogikale (Organon) ja skolastilisele loogikale uue, parema tunnetustööriista, uue Organoni. Raamatus on üksikasjalikult esitatud Baconi õpetus meetodist ja induktsiooniteooria.Induktsiooni on tavaks määratleda arutlusena üksikult üldisele. Bacon'i meelest tuleb nähtuse uurimisel mõttetööd alustada otsast peale, mitte lähtuda olemasolevatest teooriatest ning mõtet tuleb ise kogu aeg suunata, mitte loota, et asjade sisu niisama mõistetakse. Olen sellega nõus aga samas ka mitte
aastal Londonis. Raamatu täielik pealkiri oli "Novum Organum Scientiarum" 'Teaduste uus Organon'. See oli mõeldud teose "Instauratio Magna Scientiarum" teise osana. Raamat on pühendatud kuningas James I-le. Bacon töötas teose kallal üle 10 aasta. Selle variante oli vähemalt 12. Mõned teose ideed sisaldusid juba Baconi kirjutises Cogitata et Visa de Interpretatione... (kirjutatud 16071608). Ometi jäi teos lõpuni kirjutamata. Autor vastandab Aristotelese loogikale (Organon) ja skolastilisele loogikale uue, parema tunnetustööriista, uue Organoni. Raamatus on üksikasjalikult esitatud Baconi õpetus meetodist ja induktsiooniteooria. Iidolite teooria Iidoleid, mis inimmõtteid hõivavad, on neljasuguseid. Nendele on pandud sellised nimed: esimest sugu kutsutakse hõimuiidoliteks, teist koopaiidoliteks, kolmandat turuiidoliteks janeljandat teatri-iidoliteks. Hõimuiidolid põhinevad inimloomusel endal, ja inimeste hõimul ehk sool enesel. Sest
o Tõeline teadus on teoloogia, mis allutab kõik teised o Ei tule uurida elu ja loodust vaid pühasid raamatuid, kuna need on jumala poolsed sõnumid inimestele · Elu võibki olla inimesele mõistmatu, kuna inimese mõistus ei küündi selleni · Pühakiri ei saa eksida, elu eksib o Alates XIII s mil hakati antikkaja teadlase Aristotelese formaalsele loogikale lähtuma, hakkas ka kirik teadust rohkem aksepteerima Ketser - ei usu jumalat Vaimud ja nende tegevus · Vaimuliku seisuse suhtes kehtis eriline klerikaalne õigus o Naisi ei võetud vaimulike hulka o Vaimulikud mehed ei tohtinud abielluda, ega omada perekonda (kõrgvaimulikud ja mungad algul) · Peamine ülessanne oli kombetalituste sooritamine ning ladinakeelsete jumalateenistuste läbiviimine · Abiellumine
võõrandab. Võõrandamine see on seisund, milles inimtegevus irdub inimesest saades tema üle valitsevaks jõuks. Inimene kannab moraalset vastutust kõigi oma tegude eest, kuid ta püüab vabaneda isiklikust vastutusest põgenemisega võlrsreaalsusse. Eksistentsialismis on erakordselt tuge protest ümberkaudse tegelikkuse ja tema ,,massiinimese" vastu. Ei taheta alluda reaalsuse loogikale. Eksistentsialistide arvates reaalsuse tõeline olemus püsisituatsioonis, kui variseb kokk võltsreaalsusele ja enesepetmisele rajatud julgeolekutunne. Prantsus suurimad eksistentsialistlikud kirjanikud olid Jean-Palu Sartre ja Albert Camus.
Jääradel on alati midagi teoksil, nad elavad käesolevas hetkes. Alustades ei mõtle nad tagajärgedele ega võimalikele ebaõnnestumistele (lõõmaval tulel pole kalduvust mõelda kauaks puid jätkub). Jäärad võivad mõtlematult raisata energiat, vaielda tulutult. MÕTLEMINE Mõtlemine on tüüpiline tule stiihia mõtlemine. See on abstraktne mõtlemine, kantud mingist keskeset ideest. Jäär on loogik ja tema mõtted on harilikult allutatud ühe idee loogikale. See tähendab, et Jääral on kalduvus mõtelda ühetähenduslikult, sageli must- valgelt. Mitme idee või tegevuse seostamine ei meeldi Jäärale, samuti ei armasta ta eksperimenteerida ja analüüsida. Sügav filosoofiline maailmavaade pole Jäärale omane, sest selle omandamiseks ei piisa tal kannatust. TUNDED, HOIAKUD Kõigist märkidest kõige rohkem kalduvust ennast üle hinnata. Ta on tihti veendunud, et saab teistest paremini hakkama. Jäär on parandamatu optimist
Nagu Bentham soovis on vabadused piiratud, kui need põhjustavad teistele kannatusi. Kellelgi pole õigust vähendada kellegi teise vabadust(orjastamine, vangistamine, tapmine). Ka narkootikumid on keelatud põhiliselt seetõttu, et narkouimas inimene võib osutuda kaaskodanikele väga ohtlikuks. Siiski on ka lisapiiranguid, mida Benthami filosoofia heaks ei kiida. Näiteks kohustuslik turvavöö kaitseb ainult inimest ennast ehk riik on teinud otsuse, mis on inimesele parim, vaatamata loogikale, et inimene ise teab kõige paremini, mis talle hea on. Teine põhiline väide on kõigi inimeste võrdsus. Ka see on praegu ühiskonnas selgelt kehtiv arusaam. Näiteks Eesti põhiseaduses on kirjas: „Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu
1977 Sheffieldi ülikooli audoktor mitme teise teaduste akadeemia välisliige Öpiku nime kannab väikeplaneet 2099 Öpik Kokkuvõte Eesti astronoom Ernst Öpik oli 20. sajandi tuntumaid ja mitmekülgsemaid teadlasi maailmas. Tema teadusuuringud ulatuvad meteooride vaatlemisest kuni kosmoloogiani. Õpiku pioneerlikud tööd lähtuvad sageli suurepärasest teaduslikust vaistust, kuid jõuavad avastuseni, toetudes alati järjekindlale loogikale ja selgetele ning lihtsatele arvutustele. Tema olulisemaid panuseid on esimene galaktika kauguse määramine, millega lahendati kosmoloogilise kauguse pikaaegne probleem. Veel 20. sajandi teisel aastakümnel vaidlesid astronoomid selle üle, kas udukogud on Linnuteesse kuuluvad objektid või kauged galaktikad. Ameerika astronoom Edwin Hubble määras 1924. aastal Andromeeda udukogu kauguse, kasutades selleks perioodiliselt muutuva heledusega tähtede − tsefeiidide − kaugust. Tol ajal
Koopaiidolid Koobas nagu mingi õõnsus meie sees, kus erinevad mõtted käivad ringi ja kus need muutuvad vastavalt meie kogemusele. Sageli juhtub nii, et me lihtsalt andume mõnele mõttele ja sellest saab meie kinnisidee. Pidevalt muutuv ja mõjutatav, peaaegu juhuslik on see, mis mõttetega seal võib juhtuda. Näiteks: 1) Aristotelese müüs oma loodusfilosoofia täielikult oma loogikale, muutes selle peaaegu kasutuks ja kangekaelseks 2) ühed inimvaimud, kes on andunud antiigi imetlemisele, teised uudsuse armastamisele ja kallistamisele, aga vähesed on sellise temperamendiga, et suudavad hoida mõõtu, puruks rebimata seda, mis antiiksed on õigesti postuleerinud, ega põlgamata seda, mis uued on õigesti sisse toonud. Turuiidolid Sõnad on piiratud väljendusvahend, millega inimesed, ei suuda väljendada kõiki oma tundeid ja meelte aistinguid
Millised on argielust tuttavad materiaalsed asjad selles erinevate võimetega hingede lõpmatus tervikus? Kuidas saab L. väita, et tegelikkus on põhiliselt vaimne? L.põhijoon on seletada materiaalseid kehi kui muljeid, mida tekitavad teatud monaadide kombinatsioonid. Teatud monaadide kogumid paistavad teiste monaadide vaatenurgast materiaalsete kehadena. Tegelikult aga materiaalseid kehi pole. On ainult oma olemuselt vaimsed põhi substantsid, mis inimese vaatenurgast ilmnevad.L. loogikale ei saa midagi ette heita. Ta on eriti rõhutanud, kui"ähmased " on piiratud monaadide kujutlused. Ainult Jumalal on ettekujutus, mis paljastab tegelikkuse ehtsa olemuse ja korra. See on uskumatu, hämmastav, et kõigeselle taga on Jumal. Lõpmatu, absoluutselt täiuslik Jumal onasetanud monaadid luues nendevahelise kooskõla. See onL."ettemääratud harmoonia" põhimõte, mis annab viimase lihvi tema süsteemi ratsionaalsele tervikpildile.
informeerimist kohalikest (nii looduskaitsealastest kui sotsiaalsetest, kultuurilistest) oludest, tavadest, reeglitest. Ökoturism pole eelkõige mitte toode, vaid reismis ja reisikorraldusviis. Mitte `Kus reisitakse?' vaid `Kuidas reisitakse?' Ökoturism eeldab reisimist väikestes gruppides, kohaliku giidi saatel. Giidi ülesandeks on muuseas ka suurendada turistide teadmisi ja arusaamu kohalikest oludest ning mõjutada neid lugupidavale, kohalikule loogikale vastavale, suhtumisele. Tulemuseks on "külaliseperemehe" suhe turistide ja kohalike elanike vahel, mitte aga "härrateenri" suhe, mis (tava)teenindussektorile s.h. turismile nii omane. Loodusest ja kultuurist Eesti tähtsaimaks turismiressursiks on meie kultuuri ja looduspärand. Vaadakem, mida müüvad meie juhtivad reisibürood, mida kujutavad nad oma broshüüride kaanepiltidel?
- ühise baasiga lülitus, - ühise emitteriga lülitus, - ühise kollektoriga lülitus. Ühise baasiga lülitus. Omadused: - väike sisendtakistus (30..150), - suur väljundtakistus (0,5M..2M), - vooluvõimendus < 1, - pingevõimendus mõnisada, - sisend ja väljund liiguvad samas taktis (e. faasis). Märkus: saab kasutada näiteks erinevate signaaliallika alalispinge nivoo sobitamiseks järgneva skeemiga, ntx. RS-232-lt üleminek TTL loogikale. Analoogskeemides kasutatakse ntx. kõrg-, ja ülikõrgsagedusvõimendites. Ühise emitteriga lülitus. Omadused: - keskmine sisendtakistus (0,2k..2k), - keskmine väljundtakistus (10k..100k), - vooluvõimendus mõnikümmend..mõnisada, - pingevõimendus mõnisada, - sisend ja väljund vastandfaasis. Märkus: vahest kõige laiemalt kasutatav lülitus.Ei ole eriti koormatav aga võimendab hästi. Ühise kollektoriga lülitus ehk emitterjärgur. Omadused: - suur sisendtakistus (200k.
kokku neli penaltit. Õigusemõistja siiski kummalegi poolele eelist ei andnud ning penalteid ja karistuslööke anti nii nagu parasjagu võimalus tekkis. Kihlveokontorites tehtud panuste analüüsi tulemusena selgus, et mõlema kohtumise puhul oli tehtud ebaloomulikult suuri panuseid sellele, et mängus lüüakse vähemalt kolm väravat. "Skaalas roheline-kollane-punane olid mõlemad kohtumised selgelt punases ehk siis panused olid väga suured ja tehtud vastupidiselt panustamise loogikale," märkis Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak. "Tahame veel rõhutada, et kumbki meeskond asjasse ei puutu, mängijad ja treenerid ei peagi sellistele teemadele mõtlema. Rahvusvahelises uurimises on kahtluse all mängu korraldajad ja kohtunikud." Pettuste avastamisele suunatud organisatsiooni ESSA esindaja sõnul on kihlveopettused seotud tavaliselt kuritegelike jõukudega Kesk- ja Ida-Euroopas ning Aasias.
• Sellega seoses ka esimesed ebaõnnestumised • Sotsiaalne võrdlus, alaväärsus, kui ebaõnnestumised prevaleerivad. Olulised teised: vanemad, õpetajad ja kaaslased • Vanemad: soojus, harmoonia, osalus, aeg • Õpetajad: pedagoogiline hoolivus, seotus, sarnasus, toetus • Kaaslased: aktsepteerimine, aeg, sarnasus, selektiivne osalus 7. Mis toimub mõtlemise arengus nooremas koolieas? Ilmnevad uued kognitiivsed oskused, mis kinnitavad orientatsiooni loogikale ja reaalsusele, mõistete vahelistele suhetele • Mõtlemise tagasipööratavus, orienteerumine ajas ja ruumis, mõtlemine ei allu hetke mõjudele, detsentraliseerumine – laps ei vaatle kõike oma vaatenurgast 8. Mis on ATH (tähelepanu- ja aktiivsushäire)? Lapsel on raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. Toimetuleku raskused õppimisel, suhtlemisel, huvialategevuses. Motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus. Kannatab 7-12% lastest
Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada. Demagoogia abil on võimalik tekitada pseudoteadvust ja sokutada inimesed illusoorsesse maailma. Selles mõttes on demagoogia võrreldav narkootikumidega. Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis
ma ülikooli lähen, saan juba esimesel semestril täielikult pühenduda oma tulevase eriala ainete õppimisele. Paraku see nii pole: suurema osa ajast kulutan üldõppe ainetele, programmeerimise jaoks jääb üsna tagasihoidlik kogus aega. Samas oli see vaid minu väljamõeldis, et informaatika teaduskonna tudeng pääseb täielikult humanitaarainetest või sellisest alusainest nagu matemaatiline analüüs, mis vaatamata minu heale matemaatilisele loogikale, tundub raskena. Tegelikult mõistan, et ilma kõigi nende aineteta hakkama ei saa, sest enne maja kokkupanemist tuleb ehitada vundament, muidu saame tulemuseks üsna halva ehitise. Lisaks teadmisele, kuidas asja teha, läheb tarvis ka teoreetilisi oskusi sellest, miks seda just nõnda tehakse. Kõrgharidusega inimene peab oskama ka loogiliselt mõelda ja oma mõtteid kirjalikult või suuliselt väljendada.
Enamus asju valmistati koha peal, kuna seal olid olemas teravilja veskid, õli- ja veinipressid. Pithoide all olid kivist augud, kus hoiti väärtuslikke ja kallemaid asju, nagu näiteks kulda. Tähelepanuväärsed on kreeta sambad need ei ole alt jämedad ja ülespoole ahenevad nagu Egiptuses või siis hilisemad kreeka sambad, vaid peenenevad ülalt alla ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega. Niisugust selleaegsele ehitus loogikale vasturääkivat joont võib pidada iseloomulikuks kogu kreeta kunstile seal valitses elav ja mänglev käsitluslaad. Püsivuse ja staatilisuse muljet ei taotletud. Paleel oli vähemalt kolm eraldi vee edasi juhtimissüsteemi. Esimene puhta vee juurde vooluks, teine puhta vee äravooluks ja kolmas musta vee äravooluks. Veejuhtmed ulatusid välja kümne kilomeetri kaugusele Kephala mäeni, kust jõudis värske vesi linna ja lossi
jälle kihama. Luuakse uusi ühendusi. Marksistide leeris võib nt märgata huvitavaid lõhenemisi. Seisukoht, et filosoofia on keele loogika, ei kohusta meid pooldama konventsionalismi. Kui keelel või keele fragmentidel on oma seesmine loogika meie reflekteerivale mõistusele. Filosoofilist huvi tuntakse peamiselt keele pindstruktuuri või peamiselt süvastruktuuri vastu. Kui kirjeldada filosoofi tungi keele loogikale. Raskus väheneb, kui on näidatud, et mõningaid sõnu kasutatakse mitmemõtteliselt. Kui keele loogiline struktuur on selgesti välja toodud kaob ka vastuolu. Loogika on seotud filosoofiaga viisil, mis teeb need kaks lahutamatuks.
seoseid ettekujutatavate objektide ja nende omaduste vahel, siis füüsika kirjeldab reaalselt olemasolevat loodust. · Matemaatikas ei tehta vaatlusi ega katseid, vaid tulemused saadakse rangete loogiliste arutluste teel. Kuna matemaatika ei kirjelda päris loodust, võib selle teooriate aluseks võtta väiteid ja oletusi, mis ei nõua katselist tõestust. NT. Matemaatikateooriate, näiteks Eukleidese loodud geomeetria aluseks võetud ilmselged loogikale vastavad väited ei vaja tõestust. Selliseid tõestust mittevajavaid alusväiteid nimetataks aksioomideks. 1. Arv 0 on väikseim naturaalarv. 2. Läbi kahe erineva punkti saab tõmmata ainult ühe sirge. 3. Paralleelsed sirged ei lõiku. · Füüsikas kirjeldatakse ja selgitatakse mitte mõtetes kujutletavaid, vaid tegelikke looduslikke objekte ning nendega toimuvaid nähusi. Füüsikateooriate aluseks tohib võtta vaid selliseid
, kusjuures need tegurid toimivad õige aeglaselt ja teinekord märkatultki, kuid see-eest ka õige kindlalt. Seega tuleb leppida ning ka arvestada selle paratamatusega, et ühiskonna eetiline muutumine läheb aeglaselt, hoolimata väga kiirest muutumisest õigussüsteemis, majanduses ja teisteski ühiskondliku elu valdkondades. Seetõttu kehtib eetika-asjades õige hästi rahvatarkus, et üle oma varju ei saa ikka hüpata. Eetika võlu ja ilu tunnustamine taandub sageli "loogikale", et seal arenenud ja kultuursetes maades (näiteks seal Euroopas) käitub enamus inimesi vabatahtlikult ühtede kõigiti mõistlike hoolitsevate ja niiöelda "inimlike" reeglite järgi[2]. Et meie püüame pidevalt nende maade hulka ja eurooplasteks saada, siis tuleb meilgi nende reeglite järgi elada (seda enam, et oleme nendega koos ju olnud ja need reeglid on juba praegu paljudele meist meeldivad, arusaadavad ja omased). Paraku on meie siinsed olud ja lähiajalugu olnud nii
algselt kutsusid esile närvisüsteemis ärrituse tõusu, tekitavad hiljem vastupidise, rahunemise reaktisooni. Veelgi enam, stiimuli iga ekspositsiooniga jääb selle mõju üsna stabiilseks või alaneb, kuna vastandprotsess – reaktsioon esialgsele vastusele – kaldub tugenema. Teooria aitab seetada narkootikumide taga olevat motivatsiooni. Vajaduste hierarhia – Maslow, inimeste põhivajdused moodustavad hierarhia ja indiviidi vajused alluvad kindlale loogikale. Kõigepealt esmased vajadusel, siis next level. Kõrgema taseme vajadused ei teki enne, kui madalamad rahuldatud. ERG teooria – Aldefer, E-eksistents, R-seotus, G-areng Kahe faktori teooria- Herzberg jagas rahulolu ja rahulolematuse põhjusi uuriva küsitluse alusel põhjused kahte rühma: hügieenifaktorid – mõjutavad tööga rahulolematust (rahulolematusest mitte rahulolematuseni) ja motivatsioonifaktor – võivad tekitada rahuolu (rahulolust mitterahuloluni).
Eestis oleks ilmselt mõttekas luua objektiivse õiguse korrastamiseks vastav kompetentsikeskus, nagu näiteks Prantsusmaal, kus peetakse kodifitseerimisalast tööd sedavõrd oluliseks, et alates aastast 1989 tegutseva kõrgema kodifitseerimise komisjoni esimeheks on peaminister. Ka Eestis on saabunud aeg, kus kodifitseerimist ei peeta pelgalt nö õigusnormidele nende kõige õigema koha leidmiseks, vaid tuginetakse veendumusele, et mingit kogumit on võimalik allutada ühtsele loogikale nii vormilises kui ka sisulises mõttes. Õiguskantsler Ülle Madise aga leidis aastal 2015, et Eesti õiguskord on valmis ja Eesti arengule tuleks kasuks hoopis üldine õigusrahu: Minu arvates teeb seaduste üha uus ümberkirjutamine Eestile kahju. Normitehniline ilu ei õigusta neid suuri kulusid, mida ühiskond selle tõttu kannab. Mu meelest on ülesandepüstitus: otsime sel aastal sellest--ja-tollest seadusest vigu kahjulik. Kui elu ei ole vigu näidanud, siis mis neist otsida
Sellel väljal eksisteerivad just antud kultuuriruumile omane suhtumine, sotsiaalne keel ning funktsioonide ning rollide mõistmine. Bourdieu väidab, et teoses on ühendatud kõige abstraktsem ja kõige konkreetsem mis iseenesest peaks hõlmama väga laia spektrit. Bordeau seisukohalt koosneb sotsiaalne ruum erinevatest väljadest nagu majandusväli, haridusväli, poliitikaväli, kultuuriväli, akadeemiline väli jne. Iga väli töötab vastavalt oma seaduspärasustele loogikale ja võimusuhetele. Väli on Bourdieu teoorias sotsiaalne ruum kus kehtivad omad seaduspärasused mis mõjutavad subjektide käitumist. Väljal käib pidev võitlus kus erineva kapitaliga inimesed püüavad seista ja võidelda oma väljavaadete ja arusaamade eest. Võitlus on igikestev kuna konsensust pole võimalik saavutada kuni on eri arvamused ja iga arvamus seisab enda heaolu ning tõekspidamiste eest. Bourdieu seisukohalt võib sama terminit mõista ja tõlgendada erinevalt, olenevalt
Bacon) ja ratsionalismiga (näiteks Descartes)? Minu arust, seos on nende ideoloogiates. Induktiivne loogika järgi, mis on empirismi iseloomustaja, on võimalik koguda teadmisi läbi elades väikseid juhtumeid, siit tuleb tarkus. Ehk teisisõnu üldist saab õppida ning koguda ainult üksikasju õppides, ning üksikasjadest liikudes üldisasjadele. Deduktiivne loogika järgi aga, õpitakse alguselt üldist ning seda rakendatakse üksiku arusaamisel. See on vastupidi induktiivsele loogikale ja seda vaadeldakse Ratsionalismi juures. Niimoodi need teadmiste kättesaamine ratsionalismis ja empirismis kunstiga kui üksiku teadmisega ja kunstiga kui üldise teadmisega. 6. Keda peetakse targaks? tooge välja 4-5 erinevat arvamust selle kohta ja esitage iga juhtumi kohta selgitus, kuidas mõista targa erinevust mittetargast. · Tark teab kõike, niivõrd kui see võimalik on, kuid üksikut teadmist tal ei ole. Mittetark
mõte tõestuse tulemusel. Tõestuse käigus muutub ebaevidentne teadmine evidentseks. Kuivõrd loogika objektiks on mõtlemine, arutlus, mõte, siis ka mõisted loogiline ja ebaloogiline on kasutatavad üksnes nimetatud valdkonnas. Reaalselt asetleidvate nähtuste ja sündmuste vahel ei ole loogilist ega ebaloogilist seost. Nende nähtuste ja sündmuste interpreteerimine toimub loogiliselt juhul, kui ollakse piisavalt kompetentne loogikateaduse põhisätetega. Loogikale on aegade jooksul omistatud mitmeid nimetusi: Aristotelese loogika, klassikaline loogika, traditsiooniline loogika, deduktiivne loogika, formaalne loogika, moderne loogika, üldloogika - kõik need nimetused on peaaegu sünonüümid ja erinevad oma tähenduselt sedavõrd vähe, et õppeotstarbeliselt on nende täpsustamine üleliigne. Seetõttu vastava õpperaamatu tiitellehele ongi tavaliselt kirjutatud: Loogika. Praeguseks on Aristotelese "istutatud loogikapuu" kasvanud
Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada. Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda.
närvisüsteemis ärrituse tõusu, tekitavad hiljem vastupidise, rahunemise reaktisooni. Veelgi enam, stiimuli iga ekspositsiooniga jääb selle mõju üsna stabiilseks või alaneb, kuna vastandprotsess reaktsioon esialgsele vastusele kaldub tugenema. Teooria aitab seetada narkootikumide taga olevat motivatsiooni. Vajaduste hierarhia Maslow, inimeste põhivajdused moodustavad hierarhia ja indiviidi vajused alluvad kindlale loogikale. Kõigepealt esmased vajadusel, siis next level. Kõrgema taseme vajadused ei teki enne, kui madalamad rahuldatud. ERG teooria Aldefer, E-eksistents, R-seotus, G-areng Kõige populaarsema käsitluse Maslow vajaduste teooriast pakkus välja Clayton Alderfer ERG teooria näol. Ta kohandas Maslow käsitlust nii, et see sobiks töötajate vajaduste hindamiseks. Alderfer püüdis määrata organisatsiooni seisukohalt tähtsad vajadused
Minagi leidsin, kuidas see raamat mind tugevalt mõjutama hakkas. Lihtsad seletused hakkasid kiiresti külge ning oli tore ka teistega neid arutada ning omadele järeldustele jõuda. Igas ühiskonnas kehtivad omad arusaamad selle kohta, mida tuleks uskuda ja kuidas käituda, et vältida kahtlustusi ja ebapopulaarsust. Ometigi oleks vaja mitte uskuda kõike, mis on loodud, vaid kasutada enda tervet mõistust. Mitte keegi pole ilma jäänud võimalusest ja suutlikusest ise midagi luua ja loogikale põhinevaid ideid välja mõelda. Seepärast ei tohiks karta end tõestada targal ning kütkestaval moel, isegi kui teised sellest lugu ei pea. Need filosoofid, kellest raamatus ,,Filosoofia lohutus" juttu tuleb, ei kartnud ära põlatust, nad uskusid seda, mis tundus neile loogiline ning südamelähedane. Sokrates sündis 469.aastal eKr Ateenas. Tema välimus polnud just kiita, kuid sõbrad pidasid igati lugu tema tarkusest ja huumorimeelest. Mis ta siis õieti targaks tegi? Tegeles ta
ajaloolised muistendid, kohamuistendid. Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks määratud kirjandus, mis on rikkalikult illustreeritud ja vastupidavalt köidetud. Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas. Muinasjutt- rahvajutu põhiliik, suuline pärimus, teadlikult väljamõeldisele rajatud kujutis, räägib vastu loogikale, loodusseadustele, ei hooli kindlast ajaloolisest keskkonnast, annab edasi mingi tegelase saatusega seotud sündmustikku, peegeldab animistlikku maailmavaadet Kunstmuinasjutt- teadaoleva autori kirjutatud muinasjutt, on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu põhjal. Mõistatus- rahvaluule lühivorm, koosneb küsimusest ja vastusest, viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Aimeraamat- üldarusaadav ja huvitav teadussaavutuste ja teaduslike probleemide kirjeldamine, eesmärk edasi anda
5 ,,Laps ja mäng" Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 122 6 ,,Laps ja mäng" Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 127 7 ,,Laps ja mäng" Aino Saar EKK trükikoda Tallinn 1997 lk 129-130 ROLLIMÄNG Rollimängu eelduse on järgmised: Mängus hakatakse kasutama esemeid, mis asendavad reaalseid esemeid jamida nimetatakse vastavalt nende mängulisele tähendusele; Mängulised toimingud hakkavad üha enam vastama tegeliku elu loogikale; Laps hakkab oma toiminguid võrdlema täiskasvanute toimingutega ja vastavalt sellele ka ennast täiskasvanuna nimetama; Laps soovib mängida iseseisvalt, täiskasvanust edaldi, kuid eelkõige siiski nii, nagu tegutseb täiskasvanu.8 Rollimängu iseloomustab laste suur väljenduslikkus ja emotsionaalsus ning asendud. Ja kujuteldate esemete ja tegevuste kasutamine. Rollimängus on kõige olulisemad roll ja mänguline olukord.9
stressitaluvus käitumiskombed soov võtta vastutust Liider vs juhataja (M.F.R. Kets de Vries, 2001) Liider Juhataja Huvitatud tulevikust Keskendumine olevikule Huvitatud muutmisest Eelistavad püsivust Orientatsioon pikale perioodile Orientatsioon lühiperioodile Visioon Instruktsioon Keskendumine "miks?" Keskendumine "kuidas?" Oskavad suunata Kalduvad kontrollima Oskavad asju lihtsustada Meeldib keerukus Kasutavad intuitsiooni Toetuvad loogikale Vaatavad laialt, näevad ühiskondlikke probleeme Hõivatud ametimuredega Võimustruktuur Sotsiaalne võim on potentsiaalne mõju, mida üks inimene omab teise suhtes ·autoriteedi võim ·jõu võim ·legitiimne võim ·referentne võim ·eksperdi võim Liidri tüübid: Pragmaatiline liider: ·Lähtub järgija vajadustest ·Keskendub põhivajadustele ·Põhitähelepanu olevikule ·Reeglite ja normide järgimine, stabiilsuse tagamine Ümberkujundav liider: ·Karismaatiline
pikk'' on loomuliku keele mõttes väär, kuna sõna ``jaärelikult'' ei sobi panna asjade vahele, mis ilmselt pole omavahel põhjuslikus seoses. Klassikalise loogika järeldussuhe A B on aga õige siis ja ainult siis, kui kas B on õige või A on vale: teiste sõnadega, B ÚØA. Kui kuu peal lehmi pole, siis on lause ``'kuu peal on lehmi' 'ma olen kolm meetrit pikk''' formaalselt õige, A ja B põhjuslik suhe pole seejuures oluline. Lisaks mainitud klassikalisele loogikale on olemas hulk erinevaid mitteklassikalisi loogikaid, kus väidete tõesus ja loogikatehete nagu Ú ja täpne tähendus on defineeritud hoopis teisiti. Mitmed mitteklassikalised loogikad püüavad tabada elementaarsete loogikatehete nö igapäevast tähendust, nagu näiteks järeldussuhte põhjuslikku iseloomu. Näiteid: Lause ``kui 'A ja B', siis A'' pannakse kirja kui (A &B) A. Ülalmainitud järeldusreegli saab kirja panna kui ((A B) &A)
Varane “kultuuriajalugu” oli ennekõike keele ja kirjanduse uurimine; arutati rahvakeele tähtsust kirjanduskeelena, ilmus ülevaateid rahvuse suurtest kirjanikest. Kultuuri arengust räägiti pigem allakäigu ja taassünni võtmes. • Saksa valgustuse rüpes sündis 18. sajandi teisel poolel arusaam kultuuride ühismõõdutusest ja ajaloolisusest. Kultuuri areng allub tema enda sisemisele loogikale, mis ei ole iseloomult tingimata progressiivne. Hakati uurima konkreetsete kultuuride arengut. • Prantsuse valgustus (kõige ilmekamalt Voltaire) mõistis kultuuriajaloo all eeskätt “tsiviliseerumise ajalugu”, eesmärk oli näidata, kuidas kunstide ja kommete areng on aidanud kaasa inimeste tsiviliseerumisele. Valmisid uurimused inimtsivilisatsiooni arengust täiustumise suunas Johann Gottfried Herder • Üldised seisukohad:
Dali võttis seda fenomeni bukvalistlikult ning maalis terve rea topeltkujutisi, mida vaataja, vahetades tajutava pildi foone, võib interpreteerida mitmeti. Tuntumad nendest maalidest on ,, Nähtamatu Voltaire´i büst ,, , kus võib näha kord Voltaire´i nägu, kord kahte vanaaegsetes kostüümides teenijannat. Dali on ise korduvalt väitnud, et ta maalib ainult oma nägemusi, mille üle tema ratsionaalsel mõtlemisel puudub kontroll. Nii ei allu ka paranoia kriitiline meetod loogikale. Dali on ise retooriliselt küsinud: ,, Kuidas te võite loota, et te nende piltide sisu mõistate, kui ma ise olles nende ,, tegija", neid sama vähe mõistan." Lisaks on kunstnik korduvalt rõhutanud, et oma piltides ei mõtle ta midagi ise välja, kogu visuaalne materjal oleks talle nagu ette antud: ,, Kui ma kujutan pehmeid kelli, kilomeetripikkust jalga, kopeerin ma kõige ausamal ja fotograafilisemal moel ühte oma nägemust. ,, Viimases Dali väites on palju
ütlema. Minu muusika on esile kerkinud peale seda, kui ma olen kaua 4 vaikinud, vaikinud sõna otseses mõttes." Pärdi tintinnabuli-muusikas on palju õhulist faktuuri, rohkelt pianissimot ja pause. Tegemist on Pärdi leiutatud kompositsioonitehnikaga, kus meloodia- ja harmooniahelid on omavahel väga ranges seoses ning kogu kompositsioon allub matemaa- tilisele loogikale. Pärdi tintinnabuli-muusika on eriliselt sissepoole pööratud, enamasti aeglaselt kulgev, heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. Selle muusika väljenduslaadis on lähedasi jooni varasele muusikale, ent stiil ja tehnika on täiesti originaalsed. Esmapilgul võib tintinnabuli-stiil näida lihtsa ja vähe võimalusi pakkuvana, koosnedes enamasti väga lihtsatest tonaalsetest meloodiatest ja kolmkõlanootidest. Ometi on just see tehnika
tormi-line ajajärk, millal tugevnes Beethoveni muusikas heroilis-dramaatiline temaatika ning mis iseloomustab tema III ja V c-moll sümfooniat, avamängu "Egmont" ja Viiendat klaverikontserti, "Appasionatat" ja ooperit "Fidelio". Võitlusega kättevõidetud vabadus, eluheitluste dramatism, titaanlike saavutuste heroism need on Beethoveni küpse loomingu peamised teemad. Beethoveni muusika on alati mõjus ja aktiivne, selles kajastuvad pingelised mõtteotsingud ning sihikindla arengu loogikale allutatud ja sellest organiseeritud kontrastsete kujundite konfliktne vastandumine. Aastatega oli Ludwig muutunud. Ta püüdis seltskonnas käimist vältida. Üldiselt lahke, meeldiv ja leebe inimene muutus raevuhoos halastamatuks koletiseks. Sageli käis ta Viinis ja selle lähedal pikkadel jalutus-käikudel. Teinekord veetis päeva koos sõpradega lokaalis istudes ja kirudes, hoolimata ohust, Viini ülemkihi ja kõigi rahva reetjate müüdavust ning ülistas sõltumatut vaba vaimu
- täiskasvanutasand (ennastkehtestav) Erinevaid suhtlemistõkkeid - süüdistamine (kritiseerimine, vaidlemine) - paikapanemine (nimepanemine, üldistamine) - analüüsimine (tõlgendamine) - kiitmine (nõustumine) - kamandamine - hoiatamine (ähvardamine) - moraliseerimine (targutamine, jutlustamine) - ülekuulamine (urgitsemine) - nõuandmine (teise eest probleemi lahendamine) - jutu kõrvale juhtimine (sarkasm, iroonia, naljatamine) - loogikale keskendumine (tunnete ignoreerimine) - rahustamine Suhtlemisel on oluline raporti (usaldusuhte) loomine. Raport on see, et teine inimene tunneb, et olen temaga ühel lainel. Oluline on sobituda teise inimese hingamise, kehakeele ja sõnadega. Mitte mingil juhul ei tohi teist inimest ahvida. Et paremini raportit luua ja seda hoida, on vaja kindlaks määrata Näiteks on auditiivse meelesüsteemiga inimese: Silmad - Käed paigal, vähe liikuvad Hääl neutraalne, monotoonne
kultuuri, juhtimisteaduse, sotsioloogia ja tervishoiu arengule. Psühholoogiliselt ei ole sellist asja nagu takistus olemas; on ainult takistus konkreetse inimese jaoks, kes üritab midagi soovitavat kätte saada. Ameerika psühholoog, Abraham Maslow, mõtles välja lihtsa teooria, mille kohaselt inimese põhivajadused moodustavad hierarhia. Maslow arvas, et indiviidi vajadused alluvad kindlale loogikale. Väärarusaam: isekuse ja isetuse terav eristamine. Kas tõe nimel eluga riskijad on vähem isekad kui toidu nimel eluga riskijad? Miks inimesed üleüldse on motiveeritud midagi teha? Nad teevad, sest nad on näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada. Niipea, kui inimesel on piisavalt süüa ja juua, niipea, kui on koht kus magada, kerkivad inimese südamesse teised vajadused. Kui sotsiaalkindlustus rahuldavad need turvavajadused, ei pööra inimesed ümber, ega täna. Selle
Ludwig Wittgenstein kirjutas oma esimese teose Esimese maailmasõja ajal. Selle nimeks sai "Tractatus Logico-Philosophicus" ehk "Loogilis-filosoofiline traktaat". See on ka ainuke mis ilmus tema eluajal. Teoses töötab ta Bertrand Russeli impulsside kallal. Wittgestein jagab Russeli veendumust, et loogikaseadused kehtivad sõltumatult. "Loogilis-filosoofiline traktaat" on vastu igasugusele metafüüsilisele filosoofiale. Ta räägib asjadest, mis ei ole kättesaadavad loogikale. Wittgenstein peab silmas, et keele ja tegelikkuse suhe ei ole keeleliselt kirjeldatav. Tema jaoks on loogika keel. Teos koosneb seitsmest propositsioonist ehk väitlausest. Eessõnas märkis autor: ,,Seda raamatut mõistab võib-olla vaid see, kes on sarnaseid mõtteid kunagi juba ise mõtelnud. Raamat oleks oma ülesande täitnud, kui ta kellelegi, kes teda arusaamisega loeb, naudingut pakuks." Seitse propositsiooni: 1. Maailm on kõik, millega on tegu. 2
T T Sündinud Inglismaal Lincolnis. 16-aastasena tegutses kooliõpetaja assistendina. Õppis 5 aastat iseseisvalt omal käel matemaatikat, Loogikaavaldiste võrdsus keskendudes hiljem algebrale. 1835 avas oma kooli. Kaks erinevat loogikaavaldist on võrdväärsed ehk loogiliselt võrdsed , kui Uudse lähenemisega loogikale korrastas selle kaasaegseks nad mõlemad omandavad muutujate (kõikvõimalike) samade loogikaalgebraks. väärtuskombinatsioonide korral sama loogikaväärtuse 0 või 1 . Loogikaalgebra ( { 0 , 1 } ; ¯¯ , , ) koosneb loogikaväärtuste hulgast a
GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik Olulisim küsimus: kuidas märk võib midagi tähendada? Lõi tähenduse teooria - peateos "Ueber Sinn und Bedeutung" (sisust ja tähendusest / tähendusest ja osutusest) Tähendus, mis on seotud mõistega ja mis on märgis sees, on Frege järgi "Sinn" (interpretant, kontekst, mis ulatuses märk asendab), teiseks: osutus on materiaalne ja märkidest sõltumatu - "bedeutung" (tähendus, denotaat, tähistatav). Matemaatika on rajatud loogikale, loogika semiootikale. Frege toob välja kaks erinevat märgitüüpi: nimi ja deskriptsioon. (Eristas tegelikult ka suuruse järgi - üksikmärgid ja laused.) Märk võib olla ka kirjeldus (deskriptsioon), üleskirjutatud sisu. Märgi sisu on alati kontekstile orienteeritud. Nimi on selles mõttes eraldiseisev, sest ei saa moodustada hulka, klassi (pole olemas jaansust), lihtsalt tähistab objekti. Nimi ja deskriptsioon peaksid olema sünonüümid, kui ei ole, siis
Arvan, et õnn on kõige kombinatsioon. Selleks on tarvis mingil määral juhust, enda poolt pingutust ja tahet õppida, et jõuda eesmärgini. Väga hea on ütlus, et poole elueajooksul ei erine õnnelikud õnnetutest, kuna hinge headus ilmneb unes olles kõige vähem. Hingel võib olla nii loogiliselt arutlev kui ka loogiliselt mitte arutlev. Loogiline arutlus on seotud püüdlustega, ergutuste ja etteheitmistega. Hinges aga on olemas midagi sellist, mis ei allu loogikale ja on sellele vastu. II raamat. Loomutäiust on kahte liiki: mõistuslikkus ja kombelisus. Mõistusetäius suureneb õpetamise tulemusena. Kombetäius kujuneb aja peale välja. Kombetäiuse puhul on võimalik jagada tervet kolmeks: suurem - liialdus, väiksem - puudulikkus või võrdne -vahepealsus. Kõige parem jagamine oleks vahepealsus, kuna keegi ei tahaks liiga palju karta asju või tunda vähe rõõmu asjadest. Ikka on hea, kui kõik tunded ja tegutsemised on parajalt vahepealsed
annaabi.ee 
