10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-05-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
little2nnu
Õppematerjali autor
Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada. Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda. Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puuduliku loogika peale mängimine · Puudulike teadmiste peale mängimine · Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimine Demagoogiavõtteid Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni tingimusteta nõustumise kujul:
Selles määratletakse, et veenmine tugineb kahele sambale: ethos ehk kõneleja isikuomadused; pathos ehk auditooriumi viimine sobivasse emotsionaalsesse seisundisse. Kõige enam rõhutas Aristoteles ethost, sest see kannab endas kõneleja usaldusväärsust. Aristoteles nentis, et ehk peaksid inimesed argumentidele senisest enam tähelepanu pöörama, kui nad ei soovi olla kellegi mõjuvõimu all. Nagu õigekeelsus sõnaraamat väidab, siis demagoogia on rahva, inimeste poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, hämamine. Kõige enam tehakse seda avalikult poliitikas ja just valimiste eel, mis praeguselgi ajahetkel väga päevakohane on. Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu
tahtlik ning on väära informatsioonisaamise ja levitamise tagajärg. Ettekavatsetud desinformatsiooni tahtlik, teadlik eesmärk on inimest tüssata, petta. 4.2 Demagoogilised ja teised mittelojaalsed põhjendid tõestuses Sageli kasutatakse demagoogiat poliitikas rahvamassidega manipuleerimiseks eesmärgiga võita nende poolehoidu või läbi suruda tees (poliitiline otsus), mille veenvaks tõestamiseks või põhjendamiseks argumentatsioon puudub või on ebapiisav.10 Loogikas on demagoogia mõistel täpne tähendus- demagoogia on väärkujutluse kujundamise ja tõe moonutamise loogikaline võte. Loogika hindab negatiivselt demagoogia kasutamist tõestuses. Demagoogia kuulub mittelojaalse argumentatsiooni hulka. Kui demagoogiat kasutatakse sihilikult, siis o see amoraalsuse üheks ilminguks. Järeldused, mis 9. Crusius ja Channell 1995, 3-5 10 . Grauberg 1996, 106 9 toetuvad demagoogiale, on pettejäreldused ehk sofismid
Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Abstract summary ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Argumenteerimise ja demagoogia erinevus ........................................................................ 6 2. Demagoogiavõtteid ............................................................................................................. 7 2.1. Argumentum ad hominem (lad k, inimesest lähtuv argument) ........................................ 7 2.2. Argumentum ad populum (lad k, enamusele apelleerimine) ............................................ 7 2.3. Emotsionaalne mõjutamine...................
Kordamine arvestuseks 1. Mõisted ➔ Meedia- info vahendaja/edastaja, ➔ Tsensuur- riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teabe valikuline avaldamine (kaotati Eestis 1989) ➔ Ajakirjandus- aktuaalsete sündmuste kohta info kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine ➔ Kommunikatsioon- ehk suhtlus on organismide vaheline teabevahetus. Teabe vahetamine võib olla kas ühe- või mitmesuunaline. ➔ Trükiajakirjandus- ajakirjandus, mida esitatakse trükitud ajalehtede ja ajakirjade kaudu ➔ Raadio- elektroonilise teabelevi vorm ➔ Televisioon- elektroonilise teabelevi vorm, mis võimaldab pildi, video ja heli ülekannet ja vastuvõttu. ➔ uus meedia- kommunikatsioonitehnoloogiliste lahenduste üldmõiste. Võimaldab info vastuvõtjal olla aktiivne osaleja, anda kiiresti tagasisidet, muuta infot ja seda juu
Veenmisel kasutatakse ühepoolseid argumente, s.t vastavalt vajadusele kas siis ainult poolt- või vastuargumente eesmärgiga häälestada kuulajaid millegi poolt või vastu. Kõneleja esitab argumendid, mis toetavad tema või tema huvigrupi seisukohti, teiste huvigruppide seisukohad jäetakse kajastamata. Sageli ei kasutatagi veenmisel argumente, tuginetakse eelkõige kõneleja mainele ja emotsionaalsusele. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia - kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Demagoog ei esita oma väidete tõestamiseks argumente, vaid mängib kuulaja tunnetel. Sõltub kuulaja ettevalmistusest ning kriitilisest meelest, kas ta jääb kõnelejat uskuma või mitte. (Veenmiseks kasutatavaid mõjutamisvõtteid tutvustatakse põhjalikumalt "Veenmiskunsti" õpikus.) Veenmiskõne ülesehitus * Huvi äratamine
Sisemine Kriitik kujuneb varases eluetapis. Koos kõneoskuse arenguga võtab laps endasse neid ootusi, käske ja keelde, mis on tema kasvukeskkonnas. Laps õpib eluga hakkamasaamist ja tema vanemad õpetavad seda talle just nii hästi, kui oskavad, andes hinnanguid, keelates, hoiatades ja häbistades. Lapse arusaamine iseendast peegeldab seda, mida ta ümbrusest enda kohta kuuleb, ja kindlasti ka seda, mida ta kuuldust iseenda kohta järeldab. Mis on demagoogia? Demagoogia on enamasti normatiivne mõiste, millega tähistatakse teadlikku manipuleerimist poliitilise võimu nimel. Klassikaline määratlus on, et demagoogia on eksiteele viimine petlike lubadustega ja tõe moonutamisega (Krips, H, 2010). Demagoogia kui pettus sisaldab eneses kindlasti eetilisuse puuduse aspekti (Remmel, 2000). Demagoogiavõtete liigitamine Näiv tõestus loogiliselt ebakorrektsete tõendusmaterjali kasutamine.
1. Sissejuhatus Iga avaliku kõnelemise keskmes on oskus kasutada sõnu teiste inimeste mõjutamiseks. Kõneleja püstitab endale eesmärgi mõjutada teist inimest, panna ta soovitud viisil tegutsema või viia teatud arusaamisele. Kõnepidamine nõuab spetsiaalseid oskusi. Kõneleja peab oma sõnumi ette valmistama, loogiliselt üles ehitama ja selle veenvalt esitama. Kõnelejal tuleb esmalt endale küsimus esitada: milleks ma räägin? See on põhiküsimus. Mida ma tahan saavutada? Mis on minu kõnelemise eesmärk? Nii nagu hingamine elustab meie keha, nii elustab eesmärk meie kõne ja äratab tunded, olgu siis tegemist igapäevase- või kohtukõnega. Kõnelejal tuleb endalt küsida: mis juhtub siis, kui eesmärk ei täitu? Mis on kaalul? Kui oluline on mulle, kõnelejale, konkreetse eesmärgi saavutamine? Suurt rolli mängib kõnelemisel auditoorium st. kellele ma räägin. See, kellele ma räägin on ju kõige otsesemalt seotud eesmärgiga miks ma üldse räägin. Kõnelemin
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid